Veetaimede kirjeldused (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Loobu jõe projekt: Taimed
1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea)

väike vesikupp (III kategooria kaitse)
lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil
Keskmine vesikupp-hübriid
järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel
ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja)
risoom on kergelt mürgine
äärmiselt leplik vee suhtes

2)Valge vesiroos (Nymphala alba )

sugulasliik:Väike vesiroos
III kategooria kaitse
lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas
suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles)
õied on lõhnatud
kasvavad magevees
õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole
eelistab seisvat/aeglase vooluga vett
kosmopoliit-levinud kogu maakeral
mürgine
valge ja väike vesiroos annavad hübriide
risoom – naha parkimiseks
viljatüübiks on kupar
nt part toitudes temast, levitab ka seemneid (õhuruumid)

3)Kollane võhumõõk ( Iris pseudacorus)

kasvab veekogude kallastel
pikad püstised, erkkollased lehed
pikkus 1-1,5m
Risoom-musta värvi valmistamiseks (mürgine ja sööbiv)
seemneid segati kohvi hulka
kasvab täispäikese käes, märjas kohas
teda tolmendab kimalane

4)Liht-jõgitakjas (Sparganium)

kuulub hundinuialiste sugukonda
lehed 0,5cm
ühekojaline
kasvab jõgedes, ojades

5)Mürkputk (Cicuta virosa)

putk-seest õõnes
sugukond : Sarikalised (õis on sarikas )
vars kaardunud
jäme maa-alune risoom
putuktolmleja (kärbsed, mardikalised )
juunist- augustini
risoom ja juured on väga mürgised
selleri lõhnaga
mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine , kõhulahtisus, krambid )
kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides

6)Harilik palderjan

sugukond : Palderjanilised
sarikaline
0,5-1m
paarissulgjad liitlehed
liitleheline tupp ja kroon
lillakad õied
sulgvili , vili- seemnis (seemned on alati vilja sees)
mitmeaastane
ühekojaline
Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi
kasvab pigem niisketel aladel
kasutamine: Rahisti ja uinuti, preparaatide valmistamine, veidi mürgine

7)Angervaks

sugukond: roosõielised
liitleht ; paarissulgjad
eelistab niiskeid kasvukohti
sisaldab C vitamiini
Nimetused: Angerpüdse, Risthammas
Kasutamine: jookide maitsmine, meetaimena(mesilastele), verejooksude ja kõhulahtisuse ravimiseks

8)Harilik Humal

sugukond:kanepiline
eelistab niisekid kasvukohti
kasutamine: õlletegemine; tee, tinktuuri, kapslite, tabletide valmistamine
Toime: alandab meeste sugutungi (naistel vastupidi); annab elujõudu; unetuse, närvilisuse, pinge, stressi ravi

9)Harilik Kalmus

sugukond: võhalised
juunist-juulini (aga mitte igal aastal)
kasvab veekogude ääres
Kasutamine: maitsetaim, lõhnaõlides, ravim
Toime: parandab ja soodustab seedimist, tekitab söögiisu, peletab kirpe

10) Sookask (petula-perekond kask)

sugukond: kaselised; selts: pöögilaadsed
mitmeaastane heitleheline
kuni 25m
õitsemisperiood: aprill-mai
kasvukohad : niisked kohad nt. Puisniit , raba
tüve koor on valge; vanema isendil tüve alaosa on hallikas-valge
ei talu kuiva; väga külmakindel
eelistab happeseid soostuvaid muldi
puit elastne ja tugev
mööbli ja vineeritööstus
Uustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime
söe, äädikhape, tõrva, atsetooni tootmine
ravimtaim : liigesevalu, krambid, maohäired, kopsutuberkuloos
tõrv: nahahaiguste ja sügeliste vastu
kasevitsad tehakse nii aru- kui ka sookasest
loomadele söödaks
Sookask on sageli jändrikum arukasest ja ka veidi aeglasema kasvuga
Arukask laseb oma peenemad oksad rippu, sookask aga hoiab püsti
Madal-, Aru-, Soo-, Vaevakask : Eesti liigid
Sookase noored võrsed tihedalt rohekas hallide ...
Sookase leht ümaram ja pehmem; arukasel peaaegu läigib ja rombjas

11)Paju ( Salix -paju perekonnanini....Aspiriin)

selts: malpiigialaadsed; sugukond: pajulised
Eestis üle 20 eriligi
kõrged puud ja ka kääbuspõõsad (nii puud kui ka põõsad)
kahekojalised (emas ja isasõised erineval puul)
moodustavad vees lisajuuri, juurestik hästi arenenud
putuktolmleja
valguslembeline
taluvad üleujutusi, külmakindlad
Paju võsa veekogu ääres võtab endasse väetised, lämmastiku (biofilter). Kaitseb veekogu
kasutamine: ehituses, keemiatööstuses, vineer , tselluloosi tootmine, kaunistusena
haljastus
Sugulased on remmelgad nt. Hõbe remmelgas
lumetõkketena
“Roheline” energia- taastub kiiresti. Energiavõsad on enamasti pajuvõsad
kevadel esimesed nektari andjad
urvad ehk paju uted
maailmas ligi 400 liiki, Eestis üle 20 liigi

12)Hall lepp (Alnus)

sugukond:kaselised
koor hall ja sile
lehed: võrestel ühekaupa, munajad , servast sakkidega
ühekojaline
Hiiumaal haruldane
eelistab saviliiv-või liivsavimulda, varju taluv
kasutamine: kütteks, suitsu-ja grillahjudes eriti hea
Ravimtee : kõhutõved, silmapõletik ( kompress ), suupõletik (loputatakse)
Eesti puu 2004
ei tahma korstnaid ja lõõre
50-70 aastat-lühiealisem puu Eestis
Kiirikseened on nendega sümbioosis-seovad õhulämmastikku. Lepad saavad valke toota; annavad seentele orgaanilisi aineid

13)Sanglepp (ehk Must lepp)

kuni 30 m
tüveümbermõõt 4m
Koor: mustjas, rõmeline
lehed: ümar, läikiv, tumeroheline; tipp tömp või õnar
eelistab viljakamaid muldasid - > vähem huumusrikkaid mulldasid
puisniit, jõekaldad jne
ei talu: varju ja kaua seisvat põhjavett
kasutamine: mööblid, vineer, muusikariistad , naha ja lõnga värvimine, Ravimtee, tuletikkude valm., pinnase parandajad, toiduks
toiduks: Õietolm: mesilased

viljad : leevikesed, tihased

vigastatud koht muutub punaseks
hübriid: värdlepp
lepatriinud -> punanevärv (sai sellest nimest)

Harilik toomingas:

tuum, toom, meied
sugukond: roosõielised; perekond: toomingas
kuni 10 m
puu või põõsad, elliptilised lihtlehed, sakkidega
lehti ja koort hõõrudes eraldub iseloomulik lõhn; Koor- mustjashall, tuhm , oranžikad täpid, tüvi: rohkesti harunev
Himaalajas kasvab 3600 m
puisniitudel, talub varju, vajab piisavat niiskust, vähenõudlik mulla suhtes
õitseb ja viljub päikesepäis
mulla parandaja(tekitab huumust lehtedega ), pesitsus ja varjumispaigast, toit(kuldnokad)
vili: mari(sisaldab parkainet, jahune)
rahvameditsiin : kõhulahtisus, palavik
Norras aetakse likööri
nikerdamiseks, vanasti tehti tööriistu, tekstiili värvi saamiseks, head korvivõrud
amügdalii (lõhnaaine, viljades)- loomad ei söö
VÕRGENDKOI!
viljad on c-vitamiini rikkad
Eestis aasta puu 2010
Sugulasliigid: Ploomipuu , mandlipuu, kirsipuu
Õitsemisaeg on parim kartuli mahapanekuks, koitõrje

Konnarohi

kolmnurkse läbilõikega
15-30 cm lihtlehed
palju õisi (õisikus) 1 cm
juunist augustini
kasvukohad: mudas kui ka vee ääres kaldal
sisaldab primmahla (ärritav)
neerukivide, põiepõletiku, düsenteeria, epilepsia (langetõbi) raviks

Jõgi-kõõlusleht

veepealsed, veesisesed lehed!!! veepealsed: mõõga kujulised , oda ots; veesisesed: pikad lindid
juunist augustini
kasvukohad: seisev või väga aeglase vooluga koht
mugulad söödavad, sisaldavad tärklist
kooreleht, konnalusikas, veeuba
maitseb nagu kartul
konnarohuliste sugukonnas

Jõgi-särjesilm

nii magedas kui merevees
veesisene taim(mõnel ulatuvad veest väljaainult õied)
tulikaliste sugukonnas
veelindude toiduks

Pajulill

sugukond pajulillelised
hõredamates metsaservades, pargis, aias, tee ääres
vars rulja,
õied väikesed ja roosakad
botaaniliselt lähedane taim on põdrakanep
paljunemine seemnetega ja vegetatiivselt
põie ja eesnäärme haiguste raviks
kasutatakse teena

Kukesaba

sugukond kukesabalised
madalsoos, veekogude kaldal, iluaedades
õied roosakas -lillad
vars 30-100 cm kõrge ja tugev
lehed karvased, piklikud
vili: piklik kupar
odraivade, stomatitide ja seedetraki haiguste raviks

Vesioblikas

sugukond tatralised
mitmeaastane
kallastel, kraavid, sood
lehed paljad , alumised kolmnurksed- südajad
kasutatakse toiduks

Ujuv penikeelˇ1

sugukond: penikeelelised
mitemaastane, ühekojaline
nõrk, pikk vars
loomasööda ja väetisena
mageveekogudes
tajub ajutist kuivale jäämist
kahte sorti lehed

Vesi-kirburohi

( ladinakeelne nimi= kahepaikne )
sugukond tatralised
mitmeaastane kahepaikne taim
seisva või aegalase vooluga veega veekogudes
augustist septembrini
kuni 1,5 m
õied on roosakad

Räni-kardhein

sugukond kardheinalised
ülemaailmse kosmopoliitse levikuga mageveetaim
vars kuni 3 m
toitaineterikastes seisvates või väga vaikse vooluga veekogudes
kasutatakse akvaariumides ja veekogude puhastamiseks
sisaldab räni juurtes

Väike lemmel

Lemna minor
mitmeaastane veepinnal ujuv taim
sugukond lemlelised
pikkus 4 mm laius 3mm
maailma väikseim õistaim
tallusetaoline võsu
narmataoline mitteharunev juur
õied ühesugulisedja ilma õiekatteta
viljas 1 seeme , mis talub ebasoodsaid ilmastikutingimusi, talvitub veekogude põhjas
vegetatiivselt, paljuneb harva seemnetega
puudub ainult troopilistel ja arktilistel aladel
tõiduks ja varjupaigaks paljudele loomadele
seisev vesi või aeglane vool

Vesilääts

sugukond võhalised
lehe läbimõõt kuni 10 mm= 1 cm
2-5 taime üksteise küljes
alumine külg pruun või punane
vegetatiivselt(harva seemnetega)
eelistab seisvat veekogu
toit ja varjupaik
ujub vabalt veekogu pinnal

Tarn

sugukond lõikeheinalised
õied moodustavad pähiku
emasõitel areneb hiljem põisik, mille järgi saab määrata õie sugu
kolmekandiline, sisu on täis
seemnete ja vegetatiivselt risoomivõsude abil
niisked kohad, taluvad ka kuiva
madalsoodes, veekogude kallastel
taimekasvatus, looduskeskkonna taastamise projektides, iluaedades
küürremmel

Luigelill

sugukond luigelillelised
õiekattelehed roosad kuni violetsed
tolmukad ja emakas tumepunased
üheiduleheline
seisev või aeglase vooluga vesi
sobivaim sügavus 40 cm
toitaineterikas
indikaatortaim
risoom ja seemned-> soolestiku tegevuse ergutamine
risoom-> leivajahu
välimus võib muutuda olenevalt kasvukohast
risoomil lehed

Vesikarikas

sugukond kibukalised
seakapsas
lehed jäiga, terava saagja servaga, mõõkjad
tuleb veest ainult õitsemiseks välja
sarnaneb aaloele
õied valged, silmatorkavad
kasvukohad: turbaaugud, tiigid , kinnikasvavates järvedes
kasutamine: tiikides, akvaariumides ilutaimena
võib olla ka ajutine ujuvtaim

Vesilobeelia

sugukond: kellukalised
hõredad õiekobarad, õied valged(helesinised, siis kui taim hakkab surema)
lehed veesisesed
mitmeaastane
punakas harunemata vars
30-60 cm
kalda äär, madal vesi
vähetoiteline järv, liivane pinnas, selgeveeline järv
Kasutamine: taime tinktuur - peavalud, kohin kõrvades
II kategooria kaitsealune taim
Viitna Pikkjärv
indikaatortaim-> vähetoitelistes veekogudes
selge puhas vesi
Eestis 10-15 veekogus
leidub vähestes paikades

Laialeheline hundinui

vars püstine, jäme, tugev
alumine osa on vees, lehed 1 cm
lehtedest punuti matte
õied ühesugulised, õiekatteleheta
paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomitükkidega
1 tõlvik-> 300 000 seemet
õisik: ots isasõied, tõlvik emasõied
tuultolmleja
sugulasliik: Ahtalehine hundinu
seinavaipade punumine
dekoratiivtaim tiikidel
reoveepuhastus taim

Pilliroog

mitmeaastane rohttaim
õied moodustavad pähiku
vili: tumepruun väike teris , mis meil enamasti ei valmi
varred puistised
kasvab sellistes kohtades, kus põhjavesi on maapinnale suhteliselt lähedane
näitab suurt toitainete sisaldust
kasvab seal, kus on eutrofeerumise(soostumise) oht
tugev risoom(paljunemine)
õisik: suur pööris
elupaik, varjamiskoht, söögikoht, biopuhastus
saaks ka biokütust
"hamba jäljed"

Päideroog ehk harilik paelrohi

niidutaim, niisketel kasvukohtadel
värskelt on lehed sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva
keeleke on 6 mm pikk
kasvab kogumikuna
heintaimena(loomasöödana)
võib pillirooga segamini ajada

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rlopetaite Õppematerjali autor

veekogu risoom paju lepp vesiroos vesikupp viljad väike vesiroos toomingas

Sarnased õppematerjalid

pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill §

Bioloogia

doc

Metsabotaanika

METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagavara, liigilise

Eesti loodus ja geograafia

doc

Botaanika (süstemaatika)

1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik

Botaanika

doc

Maitse- ja ravimtaimed

RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander

Terviseõpetus

126

docx

Biosüstemaatika botaanika osa

Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III. väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks) o. Poales: Poaceae, Cyperaceae, Juncaceae o. Zingiberales 37. Seltsid kalmuselaadsed, konnarohulaadsed, liilialaadsed, asparilaadsed ja nende sugukonnad Seltsis kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised (Acoraceae) ühe perekonnaga kalmus (Acorus). Veetaimed on. Selts konnarohulaadsed (Alismatales) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised penikeelelised kilbukalised meriheinalised võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Sugukond konnarohulised (Alismataceae) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse

Mükoloogia

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus

docx

Taimede süst- ja fülogenees

APG II Klass - Selts - Sugukond - Perekond Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp- ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae - amborellalised

Bioloogia

Rohkem sarnaseid