Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS...
3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsioonisüs...
• Iseteeninduskohvikud, -sööklad ja kiirtoidurestoranid, kus klient tõstab ise endale ette või võtab toidu letilt. (2;138-139) Toitlustusettevõtteid võib liigitada ka vastavalt Standard Industrial Classification’ile. SIC jagab toitlustusettevõtted laias laastus kaheks: • Ettevõtted, mis otseselt on seotud toidu ja joogi tootmisega, näiteks restoranid ja take-away- tüüpi ettevõtted. • Ettevõtted, kus toitlustamine on teisene tegevus, näiteks hooldus- ja raviasutustes pakutav toitlustusteenus. Järgnev tabel kirjeldab toitlustusteenuste erinevaid sektoreid, ja selle tõlgendamisel ei tasuks liiga kirjelduses kinni olla. Toitlustusteenuse Eesmärk Ajalooline taust sektor Restoranid Toidu ja joogiga Kasvasid välja varustamine , üldiselt kõrged hotelli söögisaalidest, kui hinnad ja kõrgetasemeline kokad soovisid alustada oma teenindus äri Ühiskondlik toitlustus Pakutakse toitu ja On läbi teinud (siia kuuluvad caféd, pizzeriad, jooki madalate või keskmiste erinevaid arengufaase grillid, coffee shop’id, steak hindadega koos piiratud house’id) teenindusega Kiirtoitlustus (fast Toidu ja joogi On arenenud food) pakkumine väga ühiskondliku toitlustamise ja 2005 Maire Merits 2 spetsialiseerunud take-away kombinatsioonist, keskkonnas,...
Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms. Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud. Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse. Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga. Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad, kui ettevõtte omandused olevate filiaalidega. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu: Koolitus frantsiisivõtjale. Täiendav regulaarne koolitus Mitmesugused äritegevuse juhendmaterjalid Jooksev ärikontseptsiooni arendamine Ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus) Abi piduliku avamispeo korraldamisel Turundusmaterjalid. Ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused Võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad Varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalidetoodetega Spetsiaalseadmed (nt teatud liiki treeninguks). Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused): Omakapitali suurus Investeeringute maht Töökogemus Töötajate arv Ruumide suurus, kujundus ja ettevõtte sisseseade Nõue, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile) Piirkonna elanike arv Asukoht (nt. peatänaval või suures kaubanduskeskuses) 30. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. Soov ettevõtlusest väljuda (vanus, tervis, väsimus, pärijate soovimatus äri jätkata). Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida. Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse. Soov vähendada killustatust, kõrvaltegev...
pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses...
Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - va...
Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon S...
Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo-, met...
Annus Koostaja: H. Undrits Tallinn, 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS......................................................................................................3 1.1 Ettevõtte struktuur.......................................................................................4 1.2 Töö organiseerimine......................................................................................5 1.3 Kvaliteedi küsimuste lahendamine.....................................................................6 1.4 Varustamine ja toodangu realiseerimine ...............................................................6 1.5 Töö tasustam...
Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühi...
Äriühingute vormide võrdlus Ettevõtja õiguslikud vormid Õigusvormid Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Kirjanduses eristatakse tavaliselt kolme tüüpi ettevõtjaid: Tunnused · füüsilised isikud ka soolo- ehk üksikettevõtjad (ainuomandused), Vastutus täielik täielik piiratud piiratud piiratud · partnerlused (partnerships) täis- ja usaldusühingud, Juriidiline isik võib olla võib olla peab olema peab olema · korporatsioonid osaühingud ja aktsia...
o Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms o Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud o Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse o Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga o Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu koolituse frantsiisivõtjale, täiendav regulaarne koolitus, mitmesugused äritegevuse juhendmaterjalid, jooksev ärikontseptsiooni arendamine, ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus) abi piduliku avamispeo korraldamisel, turundusmaterjalid ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused, võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad, varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalidetoodetega, spetsiaalseadmed Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused) omakapitali suurust, investeeringute mahtu, töökogemust, töötajate arvu, ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet, nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile), piirkonna elanike arvu, asukohta (nt peatänaval või suures kaubanduskeskuses), 45) Müügi motiivid Soov ettevõtlusest väljuda (vanus, tervis, väsimus, pärijate soovimatus äri jätkata). Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida. Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse. Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük. Mõjuka...
Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus ja sisu olla erinev. NÕUDED: VÕIVAD SISALDADA: omakapitali suurust, investeeringute mahtu, töökogemust, töötajate arvu, ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet, nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile), piirkonna elanike arvu, asukohta (nt peatänaval või suures kaubanduskeskuses) TOETUS: koolitus frantsiisivõtjale, täiendav regulaarne koolitus, mitmesugused äritegevuse juhendmaterjalid, jooksev ärikontseptsiooni arendamine, ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus), abi piduliku avamispeo korraldamisel, turundusmaterjalid. ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused, võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad, varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalidetoodetega, spetsiaalseadmed (nt teatud liiki treeninguks) jms. EELISED FRANTSIISIVÕTJA JAOKS: Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud ärikontseptsioon. Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Ettevõtte toimimispõhimõtted on välja töötatud ja testitud. Nõuab vähem kogemusi. Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis toetab müüki. Paiknemise põhjendatuse analüüs. Tegevusalane väljaõpe (äriline, tehniline, asukoha valik, hankijate valik). Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves. Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism Väiksem kapitalivajadus (?) – kiire algus, tootearenduskulude puudumine Frantsiisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks. Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali (tulenevalt madalamast riskist)....
Halduse sisuks on ka abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamine. Ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. (Riiklik, teenistuslik järelvalve, kohtulik kontroll) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Avaliku halduse ülesanded: Avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavates olukordades (Politsei, liikluse korraldus jne.) Üksikisiku sihipärane toetamine, elanikele normaalsete elutingimuste tagamine. Kogu sotsiaalse-, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine. Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine. (Maksud, lõivud, trahvid, sundkindlustus) Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega. 21 Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele? Koormava haldusega on tegemist siis, kui haldus sekkub kodaniku õigussfääri ja piirab tema vabadust või omandit, kokkuvõtvalt – kui haldus kohustab ja koormab kodanikku. Haldus on käskivas rollis ja viib oma käsud vajadusel ka sunniviisiliselt ellu. Soodustava haldusega on tegemist siis, kui haldus annab kodanikule toetusi ja muid soodustusi. Haldusel on abistav ja soodustav funktsioon. Avalik halduse vahendite õiguslik toime isikutele on üksikisiku areng ja toimetuleku toetamine. Läbi avaliku halduse reguleeritakse ühiskondlike suhteid, see tähendab inimeste käitumist üksteise suhtes. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid? Haldus toimib reeglina võimualaselt, s.t. Haldusõiguse vastava valdkonna normide kohaselt ja seega avalik-õiguslikult (võimuhaldus) ta võib aga teatud tingimustel kasutada ka...
juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast In...
eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle...
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagas...
sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli e...
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
