50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gea Gross
Õppematerjali autor
13 3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid................................13 3.2. Enim geneetiliselt muundatud taimi kasvatavad riigid...............................13 4. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID JA SEADUSANDLUS........................15 4.1. GMO-alane seadusandlus Euroopa Liidus...................................................15 4.2. Geneetiliselt muundatud organismid Eestis...............................................15 4.3. Geneetiliselt muundatud toiduainete märgistamine..................................16 5. METOODIKA...................................................................................................... 18 6. TULEMUSED JA ANALÜÜS..................................................................................19 7. JÄRELDUSED..................................................................................................... 23 KOKKUVÕTE.............................................................................................
· puhtam ja tervislikum · võõrgeenide ülekandumine · tolmlejate ja juhuslike putukate · toitvam ja maitsvam hävimine · odavam ja säilib kauem · GMO tekitavad keskkonnale kahju Allikas: Bioloogia 9. klassile 2. osa, 2013, lk 55 2.1 Geneetiliselt muundatud toiduainete pooldajad Samas on ka palju väiteid, miks on GM taimed maailmas vajalikud või mis on nende positiivsed küljed. Näiteks on võimalik biotehnoloogiliste meetoditega parandada toidu kvaliteeti, näiteks pikendada viljade säilivusaega. Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30- 60% ning seetõttu on seal vähem vett, mida tuleks aurutamisel eemaldada
Agraarpoliitika eesmärgid elanikkonna varustamine oma maal toodetud põhitoiduainetega (uue toidu tootmine on kallim, kui turul hetkel osta saab); rahvamajanduse kui terviku moodustamine (tööhõives, SKP, investeeringutes); tarbija koormuse vähendamine; külaelu ja maa-asustuse säilitamine; puhkevõimaluste loomine; kultuurmaastiku loomine ja säilitamine; ainulaadse ja huvitava elukutse pakkumine. Põllumajanduse iseärasused pikk tootmistsükkel ja suur kapitali vajadus. Toiduainete nõudluse mitte elastne iseloom. Töö ja tootmisaja erinevus ning hooajalisus, suur tööjõuvajadus. Bioloogiliste ja majanduslike tegurite põimumine. Tööjõu suhteline immobiilsus. Maa kui asendamatu, mitteteisaldatav ja omapärane tootmisvahendi kasutamine. Suur sõltuvus ilmastikutingimustest. Aeglane kohanemine turusituatsioonide kiirete muutustega. Agraarpoliitika senine ja edaspidine areng on tihedalt seotud probleemidega elanikkonna varustamine
Põllumajandusliku toomise vormid maailmas........................................................................... 8 Peamiste põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise geograafia.........................................9 Taimekasvatuse geograafia.................................................................................................... 9 Loomakasvatus.....................................................................................................................10 Toiduainete tööstuse ja kaubanduse geograafia.................................................................11 Kokkuvõte................................................................................................................................ 12 Lisad.........................................................................................................................................13 Sissejuhatus
Tallinna Ülikool Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Uurimistöö Tallinn 2009 RESÜMEE Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................4 1.GEN
SISSEJUHATUS Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna poolt aktsepteeritud. http://
Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. Niisiis: kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega. Üha enam juurdub arusaam, et lõppkokkuvõttes pole olemas "mahedamat" ja keskkonnasäästlikumat põllumajandust kui geenitehnoloogiline. Kardetud on ka Bt pikaajalise looduses akumuleerumise tagajärgi. Tegelikult on Bt-valk küllalt ebastabiilne ja tema kuhjumine mis tahes süsteemis ei ole reaalne. Samuti ei ole suudetud tõestada GM-taimede kahjulikku mõju mulla mikrofloorale, mida on eriti aktiivselt uuritud B-taimede puhul. Väide, nagu oleks taimedes toodetud Bt-toksiinil teistsugune aktiivsus kui bakteris sünteesitul, on kogu senise teadusteabe põhjal täiesti väär. Neidki hüpoteese on võimendatud Eesti ajakirjanduses. Keskkonnakaitsjate argumendid geenmuundamise vastu on selged. Looduses sellist asja ei esine
13 8. KIRJANDUSALLIKATE LOEND Acherman, J. (2002). Food. How safe? How altered? National Geographic May, Vol. 298, 68-92 Ehrlich, Ü., Lepik, K., Luik, A., Pertsjonok, A., Ränkel, R., Vaarmari, K. (2006). Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu: Eestimaa Looduse Fond. Keskkonnaministeerium (2002). 20 küsimust geneetiliselt muundatud (GM) toiduainete kohta. Keskkonnaministeerium (2004). Kuidas hinnata GMO-de mõju inimestele ja loodusele. Rifkin, J. (2000). Biotehnoloogia sajand: kuidas geneetikaäri muudab maailma. Tartu: OÜ Greif. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid