Praktika aruanne ehk praktikandi tegevus firmas (11)

Päevane osakond
Xxnimixx xxxxx
rühm
ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE
Juhendaja : xxnimixxx
xxxnimixx
Tallinn 2009
1.Sisukord
2.Sissejuhatus.
Tallinna Polütehnikumi 4 kursuse esimesel semestril toimus kooli õppetöö raames ettevõtte praktika. Praktika eesmärgiks oli töökogemuste saamine nii elektriliste praktilistite tööde näol kui ka üld töökogemuse saamine( distsipliin jne.). Praktika kestuseks oli 17 nädalat ja see toimus 03ndast oktoobrist kuni 6nda jaanuarini. Antud praktika teostamiseks valisin mina praktikajuhendaja Lembit Annuse abil ettevõtteks AS KH Energia-Konsult. Valisin selle ettevõtte eelkõige praktikajuhendaja soovitusel ning ka sellepärast, et antud ettevõtte tegeleb just minu erialaste töödega. Ette tõtates kokkuvõttes võin öelda, et olen valikuga rahul.
Suurem osa praktika toimus Pärnu mnt ja Büroohoones Mõisa tn.4/ Vabaõhumuuseumi tee 3.Pänu mnt põhiliselt tegelsin mitmete erinevate töödega, milledeks täpsemalt olid kaablite paigaldus, kaablite markeerimine, tänavavalgustus liinide välja ehitamine, maja peakilbi paigaldus ja ühendamine ja elektrisüsteemi rekonstrueerimine. Büroohoones aga paigaldasime kaabliredeleid, valgustust , ventilaatorite toitega varustamine, maja magistraaltoitet, sellega koos kuluvad kilbid , kaablid ja lattid.
Antud praktika aruanne sisaldab tutvustust ettevõtte kohta (põhitegevused,struktuur,juhtimine,tasustamine jne.), tehtud tööde iseloomustust ning minu hinnangut praktika kohta.
Individuaal ülesande aruandeks valisin ventilatsiooni skeemide seletust.
3.Ettevõtte tutvustus
AS KH Energia-Konsult on 1991. aasta detsembris asutatud aktsiaselts , kes käesolevaks ajaks on kujunenud suurimaks Eesti erakapitalil elektrifirmaks Eestis. Firma põhitegevuseks on kõik elektriga seonduv.
Uute rajatavate elektripaigaldiste puhul tähendab see kõiki asjaajamisi, töid ja tegemisi alates tellija soovist kuni valmisehitatud, töökorras, pingestatud ja täitedokumentidega varustatud elektripaigaldiste üleandmiseni tellijale. Tööde hulka kuulub projekteerimine , komplekteerimine seadmete ja materjalidega, paigaldus-, seadistus- ja häälestustööd koos kõigi ehitus- ja elektritöödega, vajalike teostusjooniste ning dokumentide vormistamisega.
Olemasolevate elektripaigaldiste puhul tähendab see elektripaigaldiste käidu korraldamist, s.o elektripaigaldise käidukava koostamist ning selle järgimist nii, et oleks tagatud seadmete häirevaba ja ohutu funktsioneerimine ning sihtotstarbeline töö.
Firmal on: 
- elektritööde kvaliteedisertifikaat EVS - EN ISO 9001 :2001;
- akrediteering elektripaigaldiste tehniliseks kontrolliks, s.t õigus uute elektripaigaldiste nõuetekohasuse hindamiseks ja tõendamiseks ning olemasolevate elektripaigaldiste korraliseks kontrolliks;
- akrediteering elektriliste kontrollmõõtmiste tegemiseks.
Firma on registreeritud majandustegevuse registris:
- ehitusettevõtjana;
- ehituse omanikujärelevalve teostajana;
- elektritöö ettevõtjana;
- elektripaigaldiste tehnilise kontrolli teostajana.
Firma arengut iseloomustab teostatud tööde mahu (netokäive miljonites kroonides) kasv:
Aasta
1992
1994
1996
1998
2000
2002
2004
2006
2008
Käive
0,2
5,5
15,7
29,3
34,6
103,0
152,2
172,3
208,6
3.2. Ettevõtte struktuur, juhtimine ja raamatupidamine
Põhijuhtimistasandeid on neli; nõukogu, juhatus, peadirektor ja tippjuhid .
Ettevõtte nõukogu ülesanneteks on aktsionäride huvide eest seismine ja ettevõtte juhatuse tegevuse kontrollimine ja suunamine. Juhatuse peamiseks eesmärgiks on juhtida aktsiaseltsi igapäevastes tegevustes ning tal on ettevõtte põhikirjast tulenev õigus esindada ettevõtet. Juhatuse ülesanneteks on üldkoosoleku kokkukutsumine ninga aruannete koostamine üldkoosolekule, aga ka ettevõtte tegevuse põhieesmärkide määramine ja selleks vajalike strateegiate väljatöötamine.
Kogu ettevõtte igapäevatööd juhtiv ettevõtte juhatuse liige – peadirektor, kellele alluvad otseselt kuus tippjuhti : pearaamatupidaja , personalijuht, tootmisdirektor, tehnikadirektor, arendusdirektor ja kontrolliala juhataja. Tippjuhtide ülesandeks on oma valdkondade töö korraldamine.
Ettevõtte juhtimistasandil ja struktuur on üksikasjalikult esitatud joonisel 2.2
3.3.Töökaitsealaste küsimuste lahendamine
Tööohutus nõuetega tutvumine oli esimesene asi pärast töölepingu sõlmimist millega ma pidin tutvuma. Pärast tutvumist toimus ka väikene suuline eksam, mis sai edukalt läbitud. Pärast seda toimus tööriiete kätte saamine, mille hulka kuulus ka ohutusnõudena kiiver . Suurem osa tööriistu samuti mis saime olid elektrilised ,st lubatud pingega 1000V.
Firma sees on kirjeldatud tööohutus nõudeid vastava dokumendiga nimega „ Tuleohutuse , töötervishoiu ja tööohutuse kord“. See kord käsitleb tuleohutus -,töötervishoiu- ja tööohutuse alase töö organiseerimist firmas. Kord juhindub Eesti Vabariigi seadustest ,Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustest,standarditest, SES põhikirjast,Siemens AG juhtorganite ja SES juhtide otsustest ning SES’i ja Põhja Elektrivõrkude Ametühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingust.
SES tegevdirektor viib läbi tuleohutuse,töötervishoiu ja tööohutusalase töö üldjuhtimist ja vastutab töökeskkonna nõuetele vastavuse eest SES’is tervikuna .Osakonna juhataja tagab oma alluvatate kaudu ja töökeskkonnaaspetsialisti kaasabil töökeskkonnakaitse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
Ettevõtte on kohustatud vastavalt EV töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §13’le korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid , mõõdetatakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitata ohud töötajatele ja otsida lahendusi nende mõju vähendamiseks ennetamaks õnnetusjuhtumeid ja kutsehaigestumisi.
Töökeskkonnaalase töö juhtimissüsteem on järgmine:
Riskianalüüsi metoodika
Riskianalüüsi metoodika etappide kaupa on jargmine:
1. etapp - ohtude ja ohutegurite kirjeldamine koos viidetega esinemiskohale kõikidel töökohtadel kutsealade lõikes, et välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ja nende moju töötaja tervisele. Riski suurust on hinnatud skaalas 0 - 5. Terviseriskitaseme hindamiseks kasutati metoodikat, mis on esitatud tabelis 2;
2. etapp - soovitatavad meetmed erinevate ohtude ja ohutegurite terviseriskide vahendamiseks.
Terviseriski taseme hindamiseks kasutatud metoodika.
Riski tase
Riski kirjeldus
0 - olematu risk
Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks.
1 - vahene risk
Erilisi
abinõusid
ei
ole
vaja
rakendada.
Võimalusel
on
soovitav
otsida
alternatiivlahendusi, mis ei põhiusta lisakulutusi.
2 - vastuvõetav risk
Terviserisk
on
olemas,
kuid
rakendatud
vastumeetmed
muudavad
riski
vastuvõetavaks.
3 - keskmine risk
Ohutegur on arvestatav ja võib reaalselt põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb
kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks.
4 - tõsine risk
Tegevust töökohal ei tohi alustada enne, kui riski on vahendatud töökorralduslike
meetmete voi isikukaitsevahenditega. Edaspidi kindlasti vajalikud kardinaalsemad
muudatused.
5 - vaga tõsine risk
Tööd ei tohi alustada või jätkata ilma riski vähendamise kardinaalsete meetmete
rakendamiseta.
OHUTEGURITE LIIGITAMINE
Fiiiisikalised ohutegurid võivad põhjustada külmetushaigusi, kuulmiskahjustust, vibratsioonitõbe, nägemiskahjustust jm.
Keemilised ohutegurid võivad põhjustada mürgitusi, allergiat, naha-, kopsu- ja neerukahjustusi jne.
Bioloogilised ohutegurid on bakterid , viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgitust.
Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada füüsilise ülekoormusega ja füsioloogiliste protsesside rikkumisega kaasnevaid haigusnähte töötaja organismis.
Psühholoogilised ohutegurid võivad põhjustada stressi ja muid tõsisemaid psüühilisi kõrvalekaldeid.
3.5. Erialase väljaõppe korraldamine
Kuna tänapäeval seadmeid koguaeg uuenevad, siis korraldab firma vahepeal vajadusel koolitusi, mis tutvustavad töötajale antuid seadmete uuendusi ja kuidas nendega käituda. Samuti tehtakse iga aasta ohutusnõuete kursused ja samuti kontrollitakse, et töötajad ikka teavad neid ohutusnõudeid. Minu praktikal aja olekul saadetigi paar töötajat neile kursustele, mis kestsid umbes päeva.
3.6.Kvaliteedi küsimuste lahendamine
Kvaliteediplaanimine kujutab endast pidevat protsessi, millel on omad sisendid ja väljundid. Juhtkond vaatab kvaliteediplaanimise väljundid regulaarselt üle, veendumaks oluliste protsesside tõhusas toimises.
Üldist:
Juhtkonnapoolse süstemaatilise ülevaatuse eesmärgiks on tagada ettevõtte kvaliteedisüsteemi sobivus , vastavus, mõjusus ning areng. Juhtkonnapoolne ülevaatus hõlmab:
Kvaliteedipoliitikat ja -eesmärkida vastavust jooksvatele vajadustele,
kvalitedikäsiraamatu ja tegelike protsesside vastavust,
kvaliteediauditite(nii sise kui välis) aruandeid ja neist tulenevate järelduste rakendamist,
Klientide kaebusi ja neist tulenevaid järeldusi,
personali koolituse hetkeseisu ja vajadusi,
seadmete, töökeskkonn ja hooldusprobleeme,
parendusi-muudatusi vajavaid valdkondi ja nende lahendamise vajadusi, võimalusi ja teid,
lõpetamata tegevusi.
3.7.Varustamine ja realiseerimine
3.8 Töö tasustamine
KH tegeles põhiliselt põhipalgaliste inimestega, st. oalgal olid kuupalgalised töötajad. Samuti oli vaja mõnikord võtta alltöövõtjaid.
Tööd tasustati töötundide järgi ja töötunni hind oli määratud töölepingus. Töötundide kirja panek käis minu puhul iga päev, samuti tuli kirja panna kuupäev, tehtud tööd, ületundide arv , objekti nimi ning objektile kulunud sõidu aeg. Antud andmed koondas kokku töödejuhataja ja saatis kontrolliks osakonnajuhatajale, kes omakorda saatis selle edasi sekretärile, kes tegi vajalikud arvtused ja saatis koondandmed firma pearaamatupidajale. Iga kuu lõpus saime ka palga lehe, kus oli kirjas tasutud palk, maksudele läinud raha, töötaja lühiandmed, pangakonto number jms informatsioon,
Ületundide eest tasuti 1,5 korda rohkem kui tava tundide eest, kuid ületunde ei tohtinud olla üle 200 tunni aastas, mis on seadusega keelatud.
Iga töökuu eest saadi 2 päeva nö puhkusepäeva ja kuna ma käisin praktikal neli kuud ja kaks nädalat siis sain ma praktika lõpus 9 päeva puhkuse raha. Antud tasustamine toimus eelmiste kuude keskmise kuupalkade järgi.
Samuti maksis firma preemijaid töötajatele pühade puhul, näiteks jõulu preemiat.
4. Praktikandi tegevus ettevõttes
Ettevõttes tegelesin mitmete erinevate töödega:
Sekundaarkaablite paigaldamine:Töötundides võttes sai seda tööd tehtud kõige rohkem. . Kaablite paigaldamine ei olnud eriti keeruline töö, rohkem oli see lihtsalt alguses füüsiliselt raske, kuid pikka peale harjusin ära. Kaablid paigutati kaabliredelile ja kinnitati seejärel kaablisidemega. Samuti kirjutati kaabli peale kaabli nimetus/kood, seda tuli teha iga koha peal, kus kaabel tegi nurga või väljus kaablitorust, sellepärast et pärast oleks kergem leida vigast kaablit kui juhtub olema tehtud viga või on vajadus välja vahetada antud kaabel mingil muul põhjusel.
Sekundaarkaablite markeerimine:Nagu juba eelmises punktis mainitud , tuli kaablile kanda ka kaabli kood. Pärast kaabli vedamist tehti seda küll markeriga, kuid kuna marker kulub ära ajaga niiskusega või lihtsalt ajaga, siis tuli kaablile kanda ka rooste vabast materjalist tehtud kaabli markeering. Sellejaoks oli meil kohver, kus oli iga tähe kohta eraldi tillukene markeering ning meie töö oli need tähed panna õiges järjekorras roostevabast materjalist tehtud tillukesele plaadile ja kanda plaat koos tähisega roostevabast sideme abil kaablile. Selleks kasutati kas kaablimarkeeringu püstoltange või lihtsalt kruvikeerajat ja lõiketange.
Kaabliredelite maandamine :Selle töö tegemiseks tuli eelnevalt ettevalmistada umbes 30 sentimeetrine kollarohelise isolatsiooniga maandusjuhe , mille otstele kanti nn vasest kingad, mille sees oli ümmargune auk,mille kaudu sai maandusjuhtme kanda kruvide ja akutrelli abil kaabliredelile. Seda maandusjuhet kanti kaabli redelite ühenduskohtadele kui kaabliredelite otstele niiet et tekkis ahel.
Kaablite demontaaz:Kuna tegelesime otseselt alajaama uuendamisega, siis tuli vahepeal eemaldada ka vanu kaableid. Sellel tööl oli vaja head tähelepanekut, sellepärast, et valet kaablit ei lõikaks läbi, sest mõned kaablid olid ka pinge all. Eemaldamiseks mõeldud kaablil tuli otsast kinni võtta ja hakkata teda välja tõmbama teiste kaablite alt ja väikeste maade järel kaablit lühemaks lõigates, sest muidu oleks töö raskem olnud.
Kaabliredelite paigaldamine:Hoone ehituses tuli tihti paigaldada kaabliredeleid nii iga korrusel kui ka keldrist 16-korruseni šahtis mis oli ettenähtud juhtivatele kaablitele. Tähtis oli paigaldada nad õigel kõrgusel või kaugusel seinast ja täpselt plaani järgi.
Vasklattide paigaldamine:Kuna eraldi viia igale korrusele kaablid oleks raske paigaldada kui ka raiskaks nii aega kui ka raha, otsus oli tehtud kasutada vasklatte mis võimaldas igal korrusel lihtsalt ja kiiresti ühendada kiple vasklattidele kinni, ainused raskused oli paigaldamisega siis kui jõudsime viimasele korrusele kus polnud kraana abi mis tõstaks nad ülese ja hoiaks nad seal nii kaua kui inimese latte fikseeriks kinni.
Kilpide paigaldamine ja ühendamine: Seda tööd sai teha nii väljas kui ka siseruumides. Väljas paigaldatud kilbid oli palju lihtsama ehitusega, kus aga majade sees oli tunduvalt keerukamad kilbid mis tuli jooniste järgi ühendada. Mõnedele kaablitele oli vaja lisada markeerin, et oleks võimalik kiiresti leida tulevikus vead parandamise jaoks ja samas kindlustas see lihtsamat kontrolli töö üle.
Pisitööd: Postide paigaldamine, labida töö, mõõtmised jne...
5.Praktikandi hinnang praktika kohta
5.1 Koolipoolne korraldus
Koolipoolse korralduse kohta pole midagi halba öelda. Kõik korraldati väga kiiresti ning töökoht leiti väga kiiresti. Samuti sai kõik paberid ja dokumendid firma ja kooli vahel kiiresti ära korraldatud.
5.2. Ettevõttepoolne korraldus
Ettevõtte poolne korraldus oli samuti väga hea minu meelest. Töödega sai alustatud peaegu juba järgmine päev kui paberid aetud . Ennem muidugi räägiti ohutehnikast ja kontrolliti, et saime kõigest aru. Objektile minnes tehti tuttavaks kõikide teiste kaastöötajatega ning kõik olid väga sõbralikud selles mõttes.
5.3 Hinnang oma teoreetilisele ettevalmistusele
Teoreetilise teadmisi töö juures otseselt vaja ei läinud, kuid kui sai diskuteeritud teiste elektrikutega, siis sai ka teoreetilisi teadmisi kontrollida nendega ja ma hätta ei jäänud ma arvan.Ma üritasin ka ikka alati küsida teistelt töötajatelt alajaama erinevate osade kohta, et ennast harida.
Samuti vahetasime me vahepeal firma kontoris luminofoorlampe ning seal oli vaja küll natukene ikka teada luminofoorlambi ehitust( valgustus tund koolis). Kuid tööde juures jah otseselt ei läinud vaja teadmisi, vaid rohkem oli vaja füüsilist jõudu ning montaazi juures käte osavust ning numbrite tundmist.
5.4. Hinnang praktikale koolis
Kooli praktikatest läks kõige rohkem vaja montaazi praktikat, kus sai harjutatud skeemide ühendamist jne. Lukkseppa praktikat eriti ei olnud vaja praktika juures, sest metalle me ei töödelnud. Sama võib öelda elektroonika praktika kohta, sest ühtegi mikroskeemi me ei pidanud jootma. Kuid siiski kunagi läheb ikka neid oskusi kõiki vaja ma arvan, nii et hane selga vesi need tunnid kindlasti ei olnud. Negatiivse poole pealt tooks ainult seda esile, et need praktikad oleks võinud olla pikemad , siis oleks saanud veel rohkem õppida ja harjutada neid erinevaid töid. Samuti oleks võinud praktikal kasutusel olev tehnika olla kaasaegsem.(nii mugavuse kui ohutuse eesmärgil)
5.5.Hinnang ettevõtte praktikale.
Üld hinnang oleks väga hea, kuna ma arvan et sain palju vajalikke nii üld elu kui ka töökogemusi . Samuti pole füüsiline töö halb tervislikus mõttes. Negatiivse poole pealt tooks välja selle, et vahepeal läks töö päris üksluiseks, ehk siis koguaeg sai tehtud ainult üht tööd. Finantsilises mõttes oli praktika väga kasulik mulle, sest see oli ikkagi esimene õige töökoht, kuid muidugi oleks võinud palk olla suurem sellepärast, et mulle tundus natukene ebaaus fakt, et sama tööga tegelevad inimesed saavad rohkem palka kui mina kuid see võis arvatavasti seletada sellega, et minda ikka pidi juhendama alguses, kuna kindlasti tahtsin tööd täpselt teha.
6. Lisa Praktikapäevik
03 oktoober- 04 november töötasin pärnumaantel kui põhitööd olid kiplide paigaldus ja ühendus, liinide demontaash ja maa aluste kaablite paigaldus. Paar päeva oli saku miniareena kipide paigaldus(kuna keegi neid varastas juba kolmandat korda) hiljem ka signalisatsiooni lisamine, ja saku areenal valgustuse paigaldus
05 november kuni 06 jaanuar töötasin Rokalmaare büroohoone ehituses, kus tuli palju kaablitööd, kaabliredelite paigaldust, vasklatide paigaldust, kilpide paigaldus ja ühendus, ventilaatorite ühendamine.