Ettevõtte Praktika aruanne TPT (4)

TALLINNA POLÜTEHNIKUM

Päevane osakond

Jaan Kalder

AA-08
ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE
Juhendaja : T. Priimets
Tallinn 2012

Sisukord

Sissejuhatus……………………………………………………………………………..3
Ettevõtte tutvustus………………………………………………………………………4
Ettevõte ajalugu………………………………………………………………………...4
Töö organiseerimine ……………………………………………………………………5
Töökaitsealaste küsimuste lahendamine…………………………………………….6
Erialase väljaõppe korraldamine………………………………………………………7
Kvaliteediküsimuste lahendamine…………………………………………………….7
Varustamine ja toodamngu realiseerimine …………………………………………...8
Töö tasustamine…………………………………………………………………………8
Praktikandi tegevus ettevõttes…………………………………………………………9
Praktikandi hinnang praktika kohta……………………………………………………10
-Koolipoolne korraldus…………………………………………………………………10
-Ettevõttepoolne korraldus……………………………………………………………..11
-Hinnang oma teoreetilisele ettevalmistusele………………………………………..11
-Hinnang praktikale koolis………………………………………………………………11
-Hinnang ettevõttepraktikale……………………………………………………………11
-Praktikandi enesehinnang ……………………………………………………………..12

Sissejuhatus

Ettevõtepraktika kestusega 17 nädalat kokku sai läbitud ettevõtes Ericsson Eesti AS.
Miks just see ettevõte? Ettevõte valisin, kuna seal on tegemist elektroonika ja automaatika süsteemidega, just see mind huvitabki. Peale selle, töötab seal palju minu tuttavaid, mis tegi töö eriti meeldivaks.
Ettevõtes töötasin kokku kolmel erineval töökohal – Häälestaja ja remonditöötaja, 12 tundi päevas, ning viimased kaks kuud SMA liini hooldaja , 8 tundi päevas. Läbides praktikat Ericssonis, sain aru, et seal saab teha head karjääri, kuid selleks on vaja läbida läbiõpet. Kuigi mõnedele töökohtadele saamiseks on vaja kõrgharidust.
Ettevõtes töödates häälestajana pidin filtris olevaid resonaatoreid nõutavale sagedusele kalibreerima, remondis töödates oli ülesandeks ei midagi muud kui katkistel filtritel vead üles otsima ja need ära parandama.
Viimased kaks kuud pakkusid huvi kõige rohkem, siis tööks oli SMA liini hooldus , sellel tool oli kõige rohkem tegemist automaatikaga.
Järgnev aruanne sisaldab ettevõtte tutvustust, praktikandi tegevust etteevõttes, praktikandi hinnang praktika kohta, individuaalülesannet ning ettevõtte iseloomusust praktikandile koos praktika hindega ja muud.

Ettevõtte tutvustus

Tänaseks on Ericssonist saanud turuliider maailmas telekommunikatsiooni seadmete, mobiili ja võrgu teenuste alal.Üle 1 000 võrgu rohkem kui 180 riigis kasutavad Ericssoni telekommunikatsiooni seadmeid, ja üle 40 protsendi maailma mobiili kõnesi läbivad ericssoni võrgu.
Ericsson on üks vähestest ettevõtetest maailmas, mis suudab pakkuda lõpplahendusi tänapäeva mobiili kommunikatsiooni standarditele. Ericssoni võrgud, telekommuniatsiooni teenused ja multimedia lahendused teevad suhtlemise inimestele kergeks üle maailma.
Kuna kommunikatsioon mõjutab inimeste elu ja tööd, Ericsson mängib põhilist osa evolutsioonis . Kasutades innovatsiooni , et volitada inimesi, äri ja ühiskonda, Ericsson töötab, et saavutada ‘võrgustatud ühiskonda’, kus kõik saavad kasu ühendusest.

Ettevõte ajalugu

1876. aastal lõi varem telegraafiseadmeid tootvas ettevõttes töötanud Lars Magnus Ericsson oma ettevõtte, mis kahe aasta möödudes hakkas tootma ka telefone. Sellest saigi alguse praeguseks legendaarne ettevõte, mida teavad kindlasti kõik, kes on telekommunikatsiooniga kokku puutunud.
Ericssoni telefonid ei olnud ettevõtte algusaegadel küll eriti innovaatilised, kuid samas oli tegemist silmapaistvalt kõrgekvaliteediliste aparaatidega, mis koos Ericssoni telefonivõrguseadmetega tõid regiooni siderevolutsiooni.
Ettevõtte kiire laienemise taga oli lisaks telefoniside läbimurdele ka vajadus varustada ettevõtet selliste oluliste materjalidega nagu vask, kaabel , magnetteras jne. Mis muu oleks olnud parem samm enda varustatuse kindlustamiseks kui osta ära eelmainitud materjalide tootmisega tegelevad ettevõtted. Nii saigi Ericssonist rahvusvaheline ettevõte.

Töö organiseerimine

Enne tööle asumist tööline läbib eelneva läbiõpe, mis kestab nädal. Läbiõpel seletatakse ära kuidas tuleb tööd teha, kuidas tööpäev möödub ning kellelt abi küsida. Tööpäev Ericssonis möödub rangelt graafiku järgi – 12 tunnine päev algas 7:30 ja lõppes 19:30. Kaheksatunnine päev algas 7:30 ja lõppes 16:30. Tööpäeva sees on ka kaks poole tunnilist lõunat, mille eest raha ei maksta. Meister jälgib, et kõik töölised käiks lõunal ära, ja et keegi väga pikalt lõunale ei jääks. Distsipliini rikkumisel töölist hoiatatakse paar korda ja kui distsipliini rikkumine toimub korduvalt tööline vallandatakse.
Tööl olid ka normid, mida jälgis samuti meister. Normid olid ainult häälestamise töökohal. Seal peab päevaga 25-35 filtrit valmis saama(ära kalibreerima), vastavalt filtri partiile.
Väga rangelt jälgiti ka tööriiete kandmist, milleks oli ESD-vastane mantel, jalatsid ja käepael. Enne tööle astumist ESD-käepaelaga tuleb kontrollida inimese keha takistust – Kui keha takistus on alla 1 megaohmi, tuleb jalatsite tald puhtaks teha ja järgmise tunni jooksul uuesti üle kontrollida.
Töö oli üldiselt hästi organiseeritud kõigil kolmel töökohal. Algajatele seletatakse kõik ära, ning kui tekib probleem meistri käest sai alati abi küsida.
Häälestamises ja remondis algajal läheb umbes nädal, et tööks ära harjuda ja pisiasjad ära õppida. Hoolduses selleks kõigeks võtab, aga paar päeva. Hoolduses tulid ka abiks minu erialased teadmised, mistõttu ka vähem aega läks.

Töökaitsealaste küsimuste lahendamine

Tööohutus on Ericssonis väga tähtsal kohal, sellel teemal tuleb igal töölisel läbiõpes eksam sooritada . Üle tehase on igasuguseid tervise seisukohalt olulisi silte paigutatud, kas siis müra, kõrgpinge ja isegi radiatsiooni kohta. Tulekahju vastu on laes igal pool suitsuandurid paigutatud ja seintel signalisatsiooni seadmed ning seintel on kindlasti evakueerimisplaan. Suitsetamine tehases on lubatud kindlates kohtades, milledeks on suured klaasboxid, nende sees on ventilatsioonisüsteem. Montaaži saalis on alati suur müra ning seetõttu töölistele antakse kõrvaklapid, või tropid. On ka kaameraid, mis jälgivad teatuid ruume tehases.
Igale töötajale tehase elektrooniline kaart millega ta saab töö algust ja lõppu ära märkida, ning mille abil saab majja ja tehasesse sisse.
Söömine tehases on rangelt keelatud, selleks on söökla, seda jälgivad kaamerad ja meistrid. On ka laod kuhu iga tööline siseneda ei saa, selleks antakse kindlatele töötajatele võtmed. Tehases on ka paljudes kohtades arvutid , kas partii kontrollimiseks vüi mingiks muuks eesmärgiks, sinna sisenemiseks on vaja kasutajat ja parooli . SMA liinil on erilised arvutid, mis juhivad tervet liini ning et midagi muuta seal on vaja teise taseme ehk hooldajate parooli või kolmanda taseme ehk siemensi personali parooli. Kõik arvutid tehases on ühendatud lokaalse võrguga ning tegevust arvutites jälgivad IT töömehed, kes istuvad kabinetis ja probleemi korral tulevad arvuti juurde tarkvara korrastama.
Haiguse puhul tuleb teatada meistrile telefoni teel, ning tööle tulemisel arstitõend esitada. Sellega makstakse kinni ka haiguseaeg.

Erialase väljaõppe korraldamine

Väljaõppeid korraldab ettevõte üsna tihti, esimeseks oli töö nädala kestnud ametiväljaõpe. Väljaõppe ajal räägiti üldiselt Ericssonist – kus see asub(Rootsi), millega see tegeleb ning tööst, palgast ning mida ja kuidas tuleb teha. Väljaõpeks on tehases eraldi klassiruumid. Klassiruumideks on jootmisklassiruum ja seadmeteklassiruum, kus seletatakse erinevaid seadmeid. Läbiõpet viivad läbi insenerid kes tunnevad asju väga hästi.
Läbiõpet viib läbi ka emaettevõte, mis asub Rootsis, selleks maksab ettevõte pileti rootsi ja elamiskoha seal kinni. Seal õpetatakse hooldajatele liinil olevate masinate ehitust ning kuidas neid tuleb käsitleda. Rootsis viiakse ka läbiõpet sma liini operaatoritele, et nendest meistrid saaks. Läbiõpped rootsis kestavad 2-3 kuud.

Kvaliteediküsimuste lahendamine

Kuna ettevõtte toodanguks on elektroonika seadmed, siis jälgitakse kvaliteeti peale igat seadme valmimisetappi. Kõik seadmed saavad alguse SMA liinil, kus tehakse valmis nende skeemid, millele järgneb nende visuaalne kontroll läbi suurenduskaamera. Peale skeemide valmimise pannakse need seadmesse ja ehitatakse seade lõpuni, sellele järgneb seadme elektrooniline ja füsiline kontroll – elektroonilises kontrollitakse seadme tööd ja füüsilises seadmele rakendakse jõudu ja seejärel kontrollitakse selle tööd. Kui seade töötab korralikult peale kontrolle siis see pannakse kas pakkimisse või tehakse sellest veel suurem seade, mille puhul toimub veel üks töö kontroll.
Üldiselt kõi seadmed läbivad kvaliteedikontrolli enne kui need saadetakse kliendile.
Kui mõni seade ei läbi kontrolli, siis remondis tehakse seadme demontaaž ja saadud detailid pannakse tagasi liini peale, kus siis tehakse uus seade.

Varustamine ja toodangu realiseerimine

Materjalide ja vajalike tarvetega varustamine toimub tellimise teel, kuna tegemist on suure tehasega, siis vastavalt on tehasel ka suur ladu mis omakorda jaguneb osakondadesse. Lisaks on igas tööosakonnas omad tööriistad, mis hoitakse luku taga ja kõik on ära nummerdatud, et midagi kaotsi ei läheks. Tehases on ka eraldi tööriistade ja riiete ladu. Kui mingist tööristast või – materjalist puudus tekib, telib seda meister juurde. On ka olnud juhtum kui sagedusfiltrite korpused kohale ei jõudnud ja seega pudus häälestajatel ja monteerijatel töö. Selle tõttu lasti need kaks osakonda koju. Varustamiseks kasutab firma mitu teisi firmasi, põhiliseks on Saksamaa firma Siemens ja selle kaaslane Siplace, kust siis tellitakse automatiseeritud masinaid.
Tehasesse tulevad seadmete tellimused üle maailma, mis tuleb siis ka vastava kuupäevani valmis saada, seega on erinevates tehase osakondades normid – näiteks häälestajate osakonnas tuleb ühel töötajal 25-30 filtrit valmis saada, olenevalt filtri seriast. Kui tellitud toodangu partii sai valmis, seadmed pakitakse ja viiakse lattu, kust siis tooted lähevad autosse ja kliendile. Kõik peab olema vastavalt graafiku järgi, kui tehas ületab etteantud aja toodanguga, siis tehakse trahvid , kuna klientidel läheb ka graafik rikki.
Praake valmistootes olla ei saa, kuna seadmeid kontrollitakse iga valmimisetappi lõpus, alustades elektrilise skeemi valmimisest ja lõpetades valmisseadmega.

Töö tasustamine

Töötasu koostatakse töölepingu seadusega kooskõlas.
Palka makstakse ettevõttes iga kuu kümnenda kuupäevani, tavaliselt tuli palk 5.-6. kuupäeval. Palga süsteem oli selline:
Palk millest võeti tulud maha oli igal töölisel 1,50€ + sõltuvalt ametist 0,50 - 3€, millest tulumaksu maha ei võetud. Lisaks sellele maksti öieste vahetuste eest 1,25 x rohkem ja kui vahetus satub riikliku püha päevale siis maksti 2 x rohkem. Töö toimus graafiku järgi. Makstakse ka haigusehüvitist.

Praktikandi tegevus ettevõttes

Kõige alguseks sai läbitud ettevõttes läbiõpe, läbiõppes toimus ettevõtte tutvustus ja selle ülesanne. Tutvustati ka minu esimest tööd – häälestaja.
Igal häälestajal tehases on oma töökoht, milleks on arvutijaam. Ka mina sain sellise töökoha. Jaama ülesandeks on välja viia arvutiekraanile sagedusfiltri amplituudsageduskarakteristikut, või teisisõnu harmoonilisi. Et seda näha, filtrile ühendatakse kolm juhet . Need juhtmed lähevad filtri kahte signaali vastuvõtmis ehk Rx antenni ja ühte väljundsignaali ehk Tx antenni. Signaali mis lastakse läbi filtri sõltub filtri seeriast, filtri seeria number näitab mis sagedusega signal sellele rakendatakse.
Kui filter on ühendatud juhtmetega läbib seda teatud sagedusega signaal . Just selle signaali ASK-d on näha monitoril ning seda tuleb häälestada vastavalt šabloonile, mis on samuti näidatud ekraanil . Häälestatakse filtrit keerates filtris olevaid resonaatoreid, resonaatoriteks on hõbedatud kruvid , mis keerates käivad üles või alla. Kui keerata kruvi välja(üles), siis suurema sagedusega signaalid läbivad filtri, keerates seda alla, tekib takistus ja suure sagedusega harmoonilised neelduvad. Kruvi peab sobitama graafiku järgi nii, et harmooniline oleks šablooni järgi. Füüsiliselt kõik resonaator-kruvid peavad olema kuskil keskel, st pool sees ja pool väljas, et graafik oleks korras.
Kui filter häälestatakse ära, viiakse see testidele, milleks on elektrooniline test, kus filtri sagedusvahemikku kontrollitakse ja füüsiline test, kus filtrile rakendatakse füüsilist jõudu haamriga ja sellel ajal kontrollitakse selle tööpõhimõtet.
Peale kontrolli filtrid pakitakse ja viiakse lattu, kust siis nad lähevad kliendile.
Teiseks tööks oli remont , töötasin sagedusfiltrite remondiosakonnas. Tööks oli ei midagi muud kui häälestajate poolt toodud katkiste filtrate vea ülesotsimine ja selle parandamine. Põhilised vead olid katkised resonaatorid, need pidi lihtsalt välja vahetama ja 900p seeria filtritel oli liiga lai graafik, sel puhul pidi valima kolm resonaatorit, mis olid täpselt 24,9mm diameetriga ja asendama need filtris olevatega.
Kõik vead enamasti olidki resonaatoritega seotud, kas resonaatoril oli mingi kraabitud koht või midagi muud. Harva pidi juhtimisskeem lahti jootma ja see ümber vahetama.
Remondiosakonnas pidin ka filtrite demontaaži tegema. Demontaaž toimus kui filter parandati kolm korda ja ikka see sama viga jäi alles.
Kolmandaks minu töökohaks oli SMA liini hooldus. SMA liin on koht kus kõik töö saab tehases alguse – seal valmistatakse seadmete juhtplaate.
Alguses pannakse toor plaat printerisse kus pannakse jootmispastat peale, peale selle läbib plaat mitu komponentide pealekandmismasinat ja lõpus on visuaalne kontroll. Tööks sellel kohal oli just nende masinate hooldus, iga päev meie brigaad võttis käsile ühe liini ja me puhastasime tolmuimejaga komponentide pealekandmismasinad, puhastasime need liigsest õlist ja kindlasti tuli puhastada joonlaud piiritusega. Joonlaud masinates on selleks, et määrata kaugust. Selle peal on šifreeritud koodid üksteisest teatud kaugusel ja masina kaamera loeb neid ja liigub vastavalt. Samuti me puhastasime ka jootmisahju kemikaalidega, selleks tuli kanda resperaator, et midagi sisse ei hingaks. Ning reedeti me puhastasime kemikaalide tuba. Selles toas käivad operaatorid plaate ja stensiile ultraheli vannis puhastamas ja seal asuvad kõik kemikaalid .
Hoolduse töö oli kõige meeldivam , kuna tööd oli vähe ning selle tõttu oli aega uurida masinate automaatikat ja üldiselt nende ehitust.
Hoolduses oli samuti otsesest kokkupuutumist laoga. Kui brigaadiülemusel oli midagi vaja, ta saatis mind lattu selle järele. Laost oleme ka kohale toimetanud uued masinad .

Praktikandi hinang praktika kohta

Koolipoolne korraldus

Koolipoolse dokumentatsiooniga raskusi ei olnud, kõik oli hästi korraldatud.
Kuigi töökoha leidmisega oli raskusi, öeldi et me hakkaks juba varakult otsima. Töölt tahaks siiski kõige rohkem uusi teadmisi saada ja et see erialaselt oleks, muidugi korralikku palka tahaks ka saada.
Juhendamine oli kesine, halb oli see, et aruande kohta hakati alles praktika lõpus rääkima, muidu oleks kogunud rohkem andmeid.

Ettevõttepoolne korraldus

Ettevõtte poolt korraldatud juhendusega olin vägagi rahul. Kõigil töökohtadel toimus detailne tutvustus ja arusaamatuse korral seletati kõik ära. Miinuseks oli see, et erialane töö oli suhteliselt kerge, ootasin midagi enamat sellest, näiteks kus tuleb teoreetilisi teadmisi rakendada. Kuigi sellistele töökohtadele saamiseks on vaja kõrgharidust. Lisaülesandeid oleks võinud ka rohkem olla.
Positiivne asi oli kõigi töökohtade juures seltskond , eriti hoolduse töökohas, kus oli ka hea ülemus. Töökultuur oli kesmiselt hea, mis omakorda hoidis töömoraali heal tasemel, nii mõnigikord olin valmis lisatööd tegema.

Hinnang oma teoreetilisele ettevalmistusele

Enda teoreetiliste teadmistega olen rahul, kuigi tööl ei pidanudki neid otseselt rakendama, ainult siis kui ise uurisin masinaid ja mõtlesin kuidas need töötavad.
Teoreetilisi teadmisi tuleb rohkem rakendada juhtidel/meistritel, kes seletavad töölistele kuidas asjad töötavad.

Hinnang praktikatele koolis

Koolipoolsed praktikad olid väga positiivsed mulle, eriti viimased, elektromontaaži omad. Praktikad andsid suuremat kujutust elektrist ja valmistasid ette tööks. Kuigi, võiks olla rohkem elektrilisi praktikaid, sest teooriat on palju, aga praktikat selle juures vähe, selle pärast peab ise rohkem uurima ja õppima.

Hinnang ettevõttepraktikale

Ütleksin, et praktika kogemus oli väga positiivne, kuna sain töödata kolmel suhteliselt erineval töökohal. Kuigi esimestel töödel oli erialase töö puudus, seega erilist motivatsiooni tööd teha ei olnud. Kindlasti andis ettevõteepraktika ettekujutuse elektroonikaga seotud tööst ja arendas teadmisi ning tehnilist mõtlemist, mida tulevikus läheb väga vaja.

Praktikandi enesehinnang

Enesehinnang läbitud praktika kohta on positiivne. Kõige paremini läks remondis ja hoolduses. Häälestamises, nagu eelenvalt mainitud , ei olnud erilist motivatsiooni tööd teha, kuna seal ei olnud vaja mingeid teadmisi mis sai koolis omandatud ja see ei olnud üldse erialaselt.
Remondis sain hakkama kõikide meistri poolt üles pandud ülesannetega ja oli meeldiv töödata ka. Hoolduses samuti tegin kõik töö ära suure huviga , kuna ka seal oli tegemist automaatikaga/elektroonikaga.
Üldiselt olen rahul endaga, kuigi mõnes kohas oleks võinud aktiivsem olla ja rohkem tööd ära teha. Aga sellegipoolest kutsub mind ülemus peale kooli lõpetamist ettevõttese tööle, hooldajaks.
2