Muusikaajalugu - Keskaeg (0)

Keskaeg
Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma . Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid , näiteks Tours Prantsusmaal.
1. Gregoriuse koraal
• Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline .
• Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu.
• Lääne-Rooma piiskop Gregorius Suur töötas läbi liturgilisi tekste . Alustas ühtlustamispretsessi, mis kestis kuni 11. Sajandini. Jumalateenistuse ülesehitus – liturgia ning missa on ühed tema saavutustest. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime.
• Gregoriuse lauluks nim. iseloomulikku laulmisvisi. Lõplikult kujunes välja 8. Saj. Peamine on tekst ja sõnum, muusikaline väljendus on väga erinev ulatudes ühel helil teksti lugemisest e. retsiteerimisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni e melismini. Gregoriuse laul on ühehäälne ja üldjuhul saateta, va tagasihoidlik orelisaade.
Selle kannab ette üks laulja, lauljate grupp või terve koor.
Tekstid on ladina keelsed ning need on proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. Laulurütm lähtub teksti rütmist.
Taktimõõt puudub, tähtsate sõnade puhul tõusev vool.
# liturgia – jumalateenistuse korraldus, ülesehitus
# missa – katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas
# ordinarium – muutumatute tekstide ja lauludega peamissa osa
# proprium – muutuvate tekstidega peamissa osa
Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks.
Eelmissa – lauldakse avalaulu Introitus . Loetakse pühakute ja apostlite kirju, lõike evangeeliumist , millest lähtub peamissa jutlus . Lõpeb piduliku usutunnistusega: Credo – Mina usun.
Peamissa jaguneb
Peamissa jaguneb kaheks: 1)Muutumatute tekstidega laulud e. ordinaarium. Muutuda võib vaid meloodia .
Peamissa 5 osa
1) Kyrie – Issand halasta
2) Gloria - Au
3)Credo – Mina usun
4)Sanctus Benedictus – Püha Benedictus, kiidetud olgu
5) Agnus dei – jumala tall
2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal jumalateenistust korraldatakse.
#proprium – Graduale , astmelaul peale esimest lektsiooni. Juubeldav laul, võib ulatuda väga suurtesse kõrgustesse. Alleluia lauludest arenesid välja rahvalikud laulud.

Gregoriuse koraali esitusviisid
#Retsiteerimine – laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised.
#Psalmoodia – Psalmitekstide laulmine . Psalmitekstid on vaba ehitusega värssider ning seetõttu on ühel toonil lauldavad lõigud lühemad
# Antifoon – Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele.
#Responsoorium – Algselt koorirefrääniga soololaulud.
#Hümn – Stroofilise värsitekstiga.
#Skevents – Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Kujunes paikkonniti väga erinev repertuaar. 16. Saj kaotati enamus tekste käibelt, kuna seda traditsiooni peeti liiga vabaks ja ilmalikule laulule liiga lähedaseks.
„ Dies irae“ – Thomas Celanost
Laulutüübid jagunevad kolme laulmisstiili alla:
1) Silbiline e. süllaabiline stiil, kus igale silbile vastab üks noot.
2)Rühmaline e. neumaline stiil, kus igale silbile vastab 1-4 nooti.
3)Kaunistatud e. melismaatiline stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade meimismidega.
Põhihelilaadid: Dooria , Früügia, Lüüdia, Miksolüüdia.
2. Noodikirja areng
Vajadus noodikirja järele tekkis u 8. Saj seoses Frangi suurriigi laienemisega, see riik võimaldas ühtlustada liturgilist laulu tohutul territooriumil.
8.-9. saj – esimesed noodikirja näited. # neumad – noodimärgid, mis tähistasid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi.
10. Saj – katsed märkida üles helikõrgusi
11. Saj – Guido Arrezost võttis kasutusele esimese kompaktse joontesüsteemi. Heli kõrgusi reguleerisid jooned ja vahed . Joonte arv sõltus otstarbest. Võttis kasutusele nootide täht ja silpnimetused.
12. Saj – neumadele ilmuvad kandilised noodipead.
9.-12. Saj, mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus kirjalikuks, ilmus uus loomingumeetod
troop - traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine.
3. Liturgiline draama

#Liturgiline draama – usuline etendust, tähtsate jumalateenistuste aegu vaimulike poolt jumalakodades. Kanti ette vaimulike poolt dialoogi vormis, lauldes. Esimene ooperi eelkäija.
#Müsteerium – öösiti korraldatud pidustus jumala auks.
4. Keskaegne ilmalik laul
13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana – goljaaride ehk vagandide luulekogumik 13. Sajandist.
# goljaarid e. vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud . Nende luule oli ladinakeelne ja siivutu sisuga.
Kangelaslaulud – Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud – žonglöörid ehk menestrelid .
Ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid välja gildid , mis andsid väga head muusikalist haridust. Esitasid teiste loomingut, kuid täiendasid neid. Mängisid suurt rolli rüütlilaulude kujunemisel ja levikul. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. :
1) Lõuna-Prantsusmaal – trubaduur / Bernart de Ventadorn
2) Põhja-Prantsusmaal – truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda
3)Saksamaal – minnesinger / Walter von der Vogelweide
Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus.

5. Keskaegsed instrumendid
Üks pillidega seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. Ja 14. Saj käsikirjadest tuntud estampii .
Kirikuorel – algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav)
Fiidel – keelpill , poogenpill , lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul
Rebeek – poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast
Harf – keelpill, näppepill
Lauto – klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled.
Organistrum – keelpill, rataslüüra
Flööt – puhkpill
Šalmei – kahekordse roohuulikuga.
6. Mitmehäälne muusika keskajal
Mitmehäälsuse tüübid:
1) Burdoon – liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal.
2) Prafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt
3) Heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla.
Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks.
Gooti ajastu 1150 – 1250
Notre- Damei koolkond – kirikulaul oli sellel ajal tihedalt seotud Notre Damei katedraali kooli ja ülikooliga. Koolkonna silmapaistvamad heliloojad:
Leonisus – organumid kahehäälsed, sarnanevad ilmaliku tantsulauluga.
Perotinus – kolme-ja neljahäälne organum . Gregoriuse koraal on muutunud veelgi aeglasemaks ja temast on saanud pikad tugihelid.
# Motett – uus mitmehäälsuse vorm 13. Sajandist.
Aluseks on põhimeloodia, mis küll ei pea enam pärinema tingimata gregooriuse laulust. Motett tekkis kirkulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid.
Gooti motett
I hääl – alumine e tenor, teksti on vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil
II hääl – ladinakeelne vaimulik tekst
III hääl – prantsuskeelne ilmalik tekst
13. Saj lõpul keelati siiski motetižanr kirikus, põhjuseks toodi kompositsiooni keerukus, mistõttu tekst muutus kuulajaile arusaamatuks: motett oli lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet – kanda liturgilist teksti. Siitpeale muutus motett tükiks ajaks peamiselt vaimulike ja haritlaste seltskonnalauluks(musica reservata), kuni ta 15. Saj kirikusse tagasi jõudis.

7. Muusikateooria keskajal
Muusika oli koolisüsteemis kõrgeim ja suurima üldistusastmega teadus . Muusikas eristati kolme suurt kategooriat:
1) Musica mundana – universumi muusika. Käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat, mis ilmneb taevakehade liikumises. Inimese kõrv seda ei kuule .
2) Musica humana – inimmuusika, mis käsitleb inimese ja mikrokosmose harmooniat.
3) Musica instrumentalis – kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid.