KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) (0)

KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.)
1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus.
Keskaja alguseks loetakse Lääne- Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr.
Üldiseloomustus

• Kirikukesksus
  
• Elati vaimse müüdi maailmas
  
• Puudus imetlev hoiak – kiideti Loojat
  
• Usuti jumalikku algesse
  
• Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus olevikule, sest tulevikku kardeti
  
• Ususõjad
  

Ajalugu

• Germaanlaste riikide teke
  
• Karl Suure impeeriumi kujunemine
  
• Ristisõjad
  
• Linnade teke
  
• Paavstluse ja keisrivõimu konflikt
  

Teadus

• Astroloogia
  
• Kasutusele tulid vesi- ja tuuleveskid
  

Kirjandus

• Dante Aligieri “Jumalik komöödia”
  
• Eeposed – Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest
  

Kunst

• Romaani stiil – tasapinnalised reljeefid, ruumides tinaraamides klaasvitraažid
  
• Gooti stiil – suured aknaavad, mis soodustasid vitraažmaali
  
• Tahvelmaal
  

Arhitektuur

• Romaani stiil – massiivsed basiilikad, ümarkaar
  
• Gooti stiil – teravkaar , kirikutornid sirutusid taevasse, kivihoonete ehitamine
  

Keskaja inimese mõttemaailm

• Pahed. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda.
  
• Nähtav ja nähtamatu. Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Teda ümbritsesid pidevalt „ilmutused“. Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud
  
• Teispoolsus . Usuti, et põrgu või paradiis võisid saabuda juba homme . Põrgus olid kindlalt hukatusse määratud hinged . Paradiisis olid pühakud.
  
• Ime. Usuti, et Jumal sekkub loomulikku maailmakorda.
  
• Mälu. Keskaja inimesed olid kirjaoskamatud, kuid kuuldut nad talletasid hoolega. Neil oli üsna hea mälu.
  

Vaimulik muusika
2. Lääne kirikumuusika iseloomustus
Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna alates 4.sajandist. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat. 1453. aasta purustati täielikult. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega.
3. Aurelius Ambrosius , Ambrosiuse hümni iseloomustus
4. sajandil oli Milano Ülem-Itaalia tähtsaim kaubanduskeskus, Rooma riigi keisrite residents. Rooma linn oli muutunud juba provintsiks, Milano elavaks kultuurielu keskuseks. Sealsel piiskopkonnal oli kristlikus maailmas väga suur autoriteet ning Ambrosius oli 4. sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid, kes valiti Milano piiskopiks veel enne, kui teda jõuti ristida . Sümboolselt seostataksegi lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega (u 340-397). Tema järgi sai nime ka kõige vanem lääne kirikulaul - Ambrosiuse hümn, mida iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud, küll aga on tema loodud hulk hümni tekste , mis on käibel tänase päevani. Ambrosius oli esimesi kuulsamaid hümnide loojaid, pannes aluse milano liturgiale koos sinna kuuluva lauluvaraga.
4. Kristlik filosoof Augustinus
Püha Augustinus (354-430) oli esimene kristlik filosoof, kes käsitles keskaegset muusikat põhjalikult. Oma kuuest raamatust koosnevas teoses “De musica” (387-389) kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Tema teosest “De Musica”-st kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast.
5. Lääne-Euroopa kultuuri sünd seoses kloostrikorraldusega – püha Benedictus .
Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. L-Euroopa kultuurisünd on tihedalt seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6. saj. algul idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480-543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid – said eeskujuks hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid.
6. Paavst Gregorius I Suur - kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega ja milles see seisnes. Gregoriuse koraali iseloomustus.
Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates Gregorius Suurest. Ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgiakorralduse, ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks.
Gregooriuse lauluks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Läänekristlikus kirikus kujunes see välja 7.-8.sajandil. Gregooriuse laulus on peamised tekst ja sõnum. Tekst oli ladinakeelne . Laul on ühehäälne ja saateta. Kirikus kasutati siiski tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võis laulda üks laulja, lauljate grupp või terve koor. Taktimõõt puudus.
7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki – tunnipalvus ja missa . .
Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles.
Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: proopriumiks ja ordinaariumiks. Prooprium – laulud vahelduvad iga päev. Ordinaarium – laulud kõlavad kõikidel teenistustel .
Kyrie eleison
Issand, halasta
Gloria in excelsis Deo
Au olgu Jumalale kõrges
Credo in unum Deum
Mina usun ainsasse Jumalasse
Sanctus /Benedictus
Püha/ Kiidetud olgu
Agnus Dei
Jumala Tall
8. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? Noodikirja areng. „Guido käsi“
8.-9.sajandil, mil tekkis Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna.
8.-9.sajand
neumad kirjutati sõnade kohale, noodijooni ei tuntud, need tähistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente
10.sajand
neumad kirjutati eri kõrgustele, kasutusele võeti noodijooned (2-10)
11.sajand
kasutusele võeti 4- jooneline joonte süsteem, kindlatele kõrgustele vastasid tähtnimetused, 6-noodiline tõusev helirida (ut, re, mi, fa, sol, la)
12.sajand
neumadele ilmusid noodipead, noodimärgid hakkasid tähistama üksikhelide täpseid kõrgusi
13.sajand
1260. aastal loodi uus notatsioonisüsteem – neumadest loobuti, iga noot tähistas üht heli. Iga noot ja paus sai kindla vältuse, ka kindlad arvulised suhted: maxima à longa à brevis à semibrevis à minima
Ilmalik muusika
9. Miks hakati ilmalikku muusikat kirja panema alles 11.-12. sajandist?
Paberit oli vähe ning ilmaliku muusika jaoks paberit raisata ei tohtinud.
10. Kes olid goljaarid ehk vagandid ? Nende tuntuim luulekogu.
Suurim vagandiluule kogu on “Carmina burana ”, mis on kokku pandud 13. saj. Algul. See leiti Baierist Benediktbeuerni kloostrist.
Goljaarid olid esimesed, kes panid ilmalikud laulud kirja.
11. Mis on vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud ja kes neid esitasid?
Pikad eepilised poeemid , nende sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod, neil olid lihtsad meloodiad. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud žonglöörid ehk menestrelid .
12. Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? Rüütlilaulu iseloomustus, laulude temaatika.
Rüütlilaul sai alguse 11.sajandi lõpus Provence’s Lõuna-Prantsusmaal. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond . Rüütlilaul oli õukondlik luule. Valitses kangelas- ja armastusteema. Kangelaslauludes idealiseeriti vaprust. Armastuslauludes oli südamedaami jumaldamine.
13. Kes olid rüütlilaulikud ja kuidas neid nimetati Lõuna- ja Põhja-Prantsusmaal ning Saksamaal?

• Trubaduurid (Lõuna-Prantusmaa)
  
• Truväärid (Põhja-Prantsusmaa)
  
• Minnesingerid (Saksamaa)
  

14. Kuidas/miks olid naised seotud rüütlimuusikaga?
Ristisõdade ajal oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel, sealhulgas tegelesid nad ka rüütlikultuuriga. Kui mehed olid sõjas, siis pidid naised hakkama saama.
Mitmehäälne muusika
15. Mitmehäälse muusika kujunemine.
Mitmehäälne noodist laulmine sai Lääne-Euroopa kirikus alguse 11.-12. sajandil. Sel ajal algas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oli algul iseloomulik linnakultuurile, hiljem sai see tuntuks linnakatedraalides.
16. Organum .
Mitmehäälsuse vorm organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl ülemiseks hääleks.
17. Notre-Dame’i koolkond. Esimesed heliloojad .
12. sajandi algul tegutses palju sõltumatuid vaimulikke koole. 1163.a. alustati Pariisi Notre Dame`i Katedraali ehitamist ning tuntuimaks vaimulikuks kooliks sai Notre Dame`i katedraali kool, kuhu kogunes suur hulk produktiivseid heliloojaid, kes määrasid muusikastiili suures osas Euroopast. Notre Dame`i ajastul mainitakse esimest korda heliloojaid nimeliselt, mis märgib uue ajastu sündi, kus luuakse isikupäraseid teoseid. Need olid Leoninus ja Perotinus. Leoninus lõi 2-häälseid organume , Perotinus lõi 3- ja 4-häälseid organume.
18. Motett – sajand, iseloomustus.
13.sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormis motett. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi, alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Gooti ajastu motett on mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul. 13.sajandi lõpul sai sellest haritlaste seltskonnalaul. Siis polnud enam alumine hääl seotud gregooriuse lauluga.
Pillid
19. Mis päritolu on tänapäeva Euroopas kasutatavatel pillidel?
Tänapäeval kasutusel olevatel pillidel on idamaine päritolu: nende eelkäija jõudsid Lääne-Euroopasse kas Bütsantsist või araabia kultuurist läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania .
20. Missugust muusikat mängiti keskajal pillidega?
Pille mängiti peamiselt laulu saateks. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on olnud tantsumuusika , ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida.
21. Oska nimetada ja piltide järgi ära tunda keskajal kasutatavaid oreleid ning keel-, puhk ja löökpillide rühma kuuluvaid pille.
Keskajal kasutatavad orelid – positiivid, portatiivid.
Keelpillid – fiidel , rebekk
Näppepillid – harf, lauto , psalteerium, rataslüüra
Puhkpillid – torupill , šalmei
Löökpillid – trummid, taldrikud , kellad, kastanjetid
Muusikateooria keskajal
22. Muusika koolisüsteemis
Muusika koolisüsteemis koosnes kahest õppeainete tsüklist. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja astronoomiaga.
23. Muusika kategooriad keskajal:
Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika.
Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine –> ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast.
Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat –> ligikaudu tänapäevane psühholoogia.
Selle kolmikjaotuse juurutas rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised on aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale.