5. Õiglaselt toimimine on Sokratese arvates oma põhimõtete jälgimine ning ka teistesuhtes hästi toimimine, ehk neile tahtlikult halva mitte tekitamine. 6. Isekas toimimine võib hävitada nii seaduse kui ka linna enda, seetõttu peab Sokratese arvates iga kodanik kas leppima nende seadustega või püüda neid ümberveenda. 7. Sokratese arvates on iga linnlane, kes on linna elama jäänud oma teoga kinnitanud nõustumise tolles linnas kehtivate reeglitega, ning kui need talle ei meeldi siis on tal kaks võimalust: ümber veelda või järgida seadust. 8. Põgenemine tooks kahju kõigile. Sõpru võidaks saata pagendusse ning nende vara võõrandada. Kui ta rikuks aga seadust põgenemisega, siis ta omandaks kõigi
metallitööstuse osatähtsus ning ka toiduainete- ja puidutööstuse osatähtsus. 9. Linnastumine. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). Lk. 144. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862. Aastal elas Eesti linnades kokku 62000 inimest, sajandi lõpul aga 18100 inimest. Seega oli sajandi vahetusel peaaegu iga viies eestlane linnlane. 20.sajandi algul oli Eestis kokku 12 linna, nendest suuremad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kiiresti kasvasid tööstusetevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümer kujunenud alevid ja alevikud Sindi , Tapa, Türi,Tõrva,põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kapmehed,töölised ja ametnikud. Kuni 1860.aastate lõpuni kehtis Eesti linnades Tsunftisundus. Linnajuhtorganid
Thales küsib: Mis on kõigi asjade alge(Arhee)? - Vastus: VESI. Kõik on pärit veest ja suubub vette tagasi. Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub kõigi asjade päritolu. Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata. Välismaailm on korrastatud kosmos. Anaximandros 611 - 546 e.Kr Oli Thalese õpilane, Thalese kaasaegne linnlane. Joonistas esimesena maailma kaardi Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks, sest kirjutas teose "Loodusest" - "Periphyseos", aastal 547 e.Kr. Kõige alge peab olema mingi "maailma-aine" - APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi. Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest lahti riietada. Ta kujutleb, et maa hõljub vabalt ruumis. See on olnud algul vedelas seisundis.