Väljendusoskus kontrolltöö ISS0110 (1)

~Kirjutamine~
Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on – kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine ), loov lugemine (tähenduse taasloomine).
Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata.
Kirjatöö tegemise etappid.
Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine.
Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks.
Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest.
Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse.
Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside.
Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee – teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale.
Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas , ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust midagi aru saada. Lugejal on alati muudki teha kui lugeda.
Mustandi kirjutamine. Kava, kirjandi ülesehitus, tekstistrateegiad.
Mis on tekstistrateegia? Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest. Kirjeldamine... puudub ajamõõde. Arutlemine ... avab seosed nähtuste vahel.
Millised on arutlevad tekstistrateegiad? Üldiselt üksikule, üksikult üldisele, analüüs, liigitamine , põhjuslike suhete avamine . Vastandamine , analoogia , näidete esitamine.
Mis on struktureerimine? Lugejaks kehastumine, sissejuhatuse struktureerimine, põhiidee juures püsimine, põhiidee väljaarendamine, kokkuvõtte struktureerimine.
Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? Sissejuhatus peab äratama lugejas huvi, andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee, olema lühike.
Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? Põhiidee lahtiarendamine ja selle lahtiseletamine lugejale. Näitlikustamine, detailid, analüüs.
Mida tähendab kokkuvõtte struktureerimine? Kokkuvõte peab kordama kirjandi põhiseisukohti. Pakkuma veidi uut mõtlemisainet. Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt.
Mis on viimistlemine ? Lõikude viimistlemine, üleminekute ja tugede viimistlemine, sõnastuste viimistlemine.
Mis on sisulõigud? Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Tuummõte olgu selgelt väljendatud. Kuhu paigutada tuumlause? Kõik laused haakugu tuumlausega. Informatsiooni olgu piisavalt.
Mis on sidelõigud? Sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde. Sidelõikude kasutamine – üleminek ühelt teemalt teisele, lugeja tähelepanu äratamine, näidete ja detailide lisamine, pikkade lõikude vältimine.
Mis on üleminekud? Üleminekud on sõnad või fraasid , mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks.
Mis on toed ? Toed on märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib.
Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? Lause vormistus – võib juhtuda, et lauset lõpetades ei mäletata enam täpselt, kuidas seda alustati. Sõnavalik – väldi kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust. Lauserütm – ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist.
Mis on toimetamine? Keeletoimetamine – õigekeelsus ja keeleline lõpetatus. Tehniline vormistamine.
Mis on uurimus? .. algab tööhüpoteesi püstitamisega ja esitab täiesti uudseid teadustulemusi.
Mis on referaat? Algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni.
Mis on plagiaat? Kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Plagiaati vältimine – kõige sagedamini põhjustab plagiaati halb viitamisoskus. Näita täpselt ära, milline tekst on sinu oma ja milline on võõras.
Milline peab olema teadusteksti stiil? Objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Meie-vorm, umbisikuline tegumood , mina-vorm.
Milline on hea pealkiri? On selline pealkiri, mis kõige rohkem vastab töö sisule , peab olema niisugune, et selle lugemisel lugeja saaks aru, milleks see tekst räägib ja mida võib sellest oodata.
Mis on annotatsioon ? See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata.
Mis on resümee? See on lühike kokkuvõte kirjutatud või suulisest tööst või kõnest.
Mis on retsensioon ? See on kriitiline hinnang mingi tööle, nt tekstile , artiklile või mingi esseele. Retsensioon võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.
1-40
Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?
Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon.
Mis on inimkommunikatsioon?
Inimkommunikatsioon – ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid.
Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?
Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised..
Kuidas me loome arusaamise iseendast?
Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast , mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt).
Kuidas me loome arusaamise teistest?
Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti , füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi.
Mis mõjutavad meie tunnetuse täpsust?
Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus , konteksti mõju ja muud mõjutegurid.
Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?
Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine .
Milline on keele roll maailma mõistmisel?
Sapir -Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles.
Millised on keele probleemid maailma mõistmisel?
Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel.
Mida tähendab parakeel ?
Parakeel on midagi lisaks keelele.
Milline on kuulamise tähtsus inimkommunikatsioonis?
Kuulamisel on väga suur osakaal igapäevases kommunikatsioonis. See toob edu töös ja inimsuhetes. On tähtis õigesti informatsiooni vastu võtma.
Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?
Sümboleid kasutatakse näitamisel. Sümbolid ehk sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega.
Milline on žestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
Kõige rohkem žestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Žestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel.
Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
«Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid , järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida.
Mis on egotsentriline kõne?
...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega
78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises?
Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid( individualism + kollektivism , kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked( verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid( etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju)
79. Mis on intervjuu (eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni veenda, probleeme lahendada, nõu, anda, tüüd otsida, meelelahutust saada jne)?

Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)?

Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis , usutunnistus, rahvus)?

Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid(mitteadekvaatsed: ei mingit vastust, osaline vastus, asjakohatu, ebatäpne, üleverbaliseeritud)?

Milline peab olema intervjuu ülesehitus(algus, sisu: alguses avatud küsimused ja siis edasi konkreetsemad, k0kkuvõte)?

Mis määrab ära inimeste grup(vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, komunikatsioon jne.../...grupi dünaamika, struktuur.../... primaardes grupid, juhuslikud või sotsiaalsed grupid, õppegrupid, töögrupid)?

Mis on ajurünnak(jäta hindamine ja kritiseerimine ajutiselt kõrvale, lasta kujutlusvõime vabaks ja pakkuda välja lahendusi, pakkuda välja niipalju ideid kui saab, otsima variante ja täiendusi, salvestada kõik ideed, hinnata ja valida välja hiljem)?

Millised on grupiliikmete rollid?

Millised on grupi juhi rollid?

Mida teha et grupi töö oleks edukas?

Mida peaks grupi juht edu nimel tegema?

Millised on erinevad juhtimisstiilid ?

Milline on väikese grupi elutsükkel?

Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist?

Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides?

Mis on avalik esinemine(definitsioon: sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele , „avalik keel on piiratum”, tagasiside on piiratud, auditoorium on mitmekesine , võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohanemine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpne, raske on kontsentreerida tähelepanu sõnumile”, kõneleja, auditoorium, sõnum)?

Millest sõltub esineja usutavus (autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)?

Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid(ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine)?

Mis on auditooriumi analüüs(demograafiline analüüs, eesmärgile-orienteeritud analüüs)?

Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid(teema järgi, kronoloogiline , ruumiline, probleem-lahendus, põhjus-tagajärg)?

Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis?

Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis(käsu funktsioon, suhte funktsioon, erimeelsuste lahendamise funk. .../... toetus, usaldus)?

Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(efektiivsus: rohkem on parem, kuid teatud piirini ,... võim: positsiooni võim, stimuleeriv võim, karistav võim, eksperdi võim, eeskuju võim)?

Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ... tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)?

Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine , sagedane rotatsioon , võitja-kaotaja situatsioonide vältimine)?

Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid?

Mis on kuulujutud , miks ja kuidas need tekivad(K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e-ebamäärasus, k-kriitiline meel)?

Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki(auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eerika , konkurents , uudise väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus?

Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile(informatsiooni levimine, arvamuse mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite, vägivalt meedias .../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)?
2. Millised võivad olla kõne eesmärgid?
Informeerimine Meelelahutamine Veenmine
5. Kuidas olla veenev ? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad . Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu
6. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine
7. Millest alustada kõneks valmistumisel?. Miks sa kõnega esined?. Teema valimine, Eriliste eesmärkide püstitamine, Lööva pelkirja leidmine, Ideede leimine kõne jaoks
9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele?Ära lange stereotüüpide ohvriks, Ära eelda, et sinu huumor töötab, Ole aupaklik, Ära tervita publikut nende keeles, milles sa ei räägi
10. Kuidas võita publiku sümpaatiat?, Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele.
11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid ? Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse mustrid. Pakkimine ja nummerdamine. Probleem – tagajärg. Teooria – praktika. Püüdev fraas
16. Mis peab olema kõne sissejuhatuses ?Tavaliselt kasutatakse:Materjalil põhinevad avasõnad. Publikule keskenduvad sissejuhatused. Lihtsad, kuid muljet avaldavad sissejuhatused. Tsitaadid. Retootilised küsimused. Naljad. Lood või pajatused. Statistika. Faktid
17. Kuidas luua head sissejuhatust?Vasta publiku küsimustele, Anna vajalikku taustinformatsiooni, Tervitused ja tänusõnad, Tee parajalt pikk sissejuhatus
18. Millist sissejuhatust tuleb vältida?Ära eksi nimedega, Ära nendi, et oleksid meelsamini kusagil mujal, Ära nendi, et sa pole ettevalmistunud, Ära nendi, et oled sama kõnet pidanud miljoneid kordi erinevatele kuulajatele, Ära kasuta solvavaid nalju, Ära teadusta, et sul on kõnekirjutaja, Ära küsi aja kohta, Vabandus, Petekas, Klishee, Taktitus, Kosmosejuhtum
21. Kuidas luua head kokkuvõtet?Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on
22. Millist kokkuvõtet tuleb vältida? Üldiselt ei tohi teha:Ära ütle aega, Ära muuda oma esinemise stiili, Ära uita ringi, Ära lisa lõpus uusi punkte, Ära ütle, et unustasid midagi öelda, Ära ole ebalev,Ära täna publikut
23. Tooge mõned näited klassikalistest retoorilistest trikkidest.Hüperbool, Allusioon, Alliteratsioon Metafoor Võrdlus Retooriline küsimus Kordus Antitees .
24. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused?Miinused:Hälbinud publik , Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured. Plussid:Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini mõista, Asendevad kõneleja märkmeid, Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulujate poolt.
25. Mida tuleb silmas pidada kilede ettevalmistamisel?Ära näita liiga palju teksti, Ära sega eri kirjastiile, Ära kõike rõhuta, Ära kasuta liiga palju värve, Kontrolli õigekirja, Kasuta asjakohast graafikat, Numerda kiled, Ole järjekindel, Kasuta lihtsat tekstistiili.
27. Kuidas harjutada esinemiseks?Harjutamine teeb meistriks, Päheõppimine, Töö tekstiga, Märkmed.
28. Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel ? Rooma numbritega kavapunktidVõtmesõnadVõtmelausedKõik eelpooltooduKasuta ainult ühte kaardi pooltPaigute tekst kaardile nii, et oleks kergemini lugedaÄra koorma kaarte üleLoe statiistika ja tsitaadid väljaÄra hoia nina märkmetes.
29. Mida silmas pidada esinemise ruumi valimisel ja istekohtade planeerimisel?Kas kõik näevad sind?Kas pingid on mugavad ?Kas toolide paigutus on kooskõlas ruumi suuruse, kuulajate arvu ja sinu esinemise eesmärgiga?
30. Milline on varustuse kuldreegel ?Ära usalda kedagi peale iseenda+ tuleb alati kontrollida:HelisüsteemPoodiumAudiovisuaalsed seadmedValgustusAbilisedElekterTualettruum
32. Mis on lavahirm ?Alustades kerge kõhedustundega enne kõnelemist, lõpetades halvava hirmuga publiku eesOma hirmu äratundmine on esimene samm selle ohjeldamiseks
33. Kuidas jagu saada lavahirmust? Kinnita endale, et saad hakkamaSa tead, mida publik tahabPublik soovib näha sinu eduÄra näi närvilinePane sissejuhatus ja lõppsõna kirjaJõua varakult kohaleEnneta probleemid ja pane lahendused kirja.
41-77
Mis on empaatiline kuulamine ? – kuula ja tunda nagu teine seda teeb
Mis on lähisuhete aluseks? Positiivsus , avatus , kindlusetunne, suhete võrk, kohustuste jagamine on inimsuhete alusteks.
Milline on lähisuhete elutsükkel? on teineteisele lähenemine ( algatus , proovimine, intensiivistumine, ühendumine, sidumine) ja kaugenemine (eristumine, eemaldumine, stagneerumine, vältimine, lõpetamine)
Milline on inimsuhete dialektika? on inimsuhted kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. ( Autonoomsus – seotus , kindlus – ebakindlus, avatus – suletus )
Milline roll on perekonnal inimkommunikatsioonis? . Perekonnal on inimkommunikatsioonis tähtis roll ta vaatleb perekonda kui süsteemi, põstitab kommunikatsiooni reeglid, seotus ja kohanduvus, ja perekonna arenemise staadiumid (kooloeelsed lapsed, kooliealised lapsed, noorukieas lapsed)
Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Konflikti lahendamise viisid vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö, mitte millestki kaoseni
*Mida tähendab kehtestav käitumine konflikti lahendamisel? Kehtestav käitumine konflikti lahendamiseks tähendab niisugust käitumist, kui mõlemad pooled on mitte agressiivse ega alistuvad.
*Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Ähvardused ja muud ebaausad viisid võitluseks
Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel? Mõlemad pooled peavad vältima võitja-kaotaja filosoofiat , et oma soove rahuldada tuleb arvestada teise poole vajadustega ja meeles pidama et interpretatsioonid ei ole alati ühesugused. Kasuta objektiivseid kriteeriume, lahuta inimesed probleemist, keskendu huvidele, mitte positsioonidele, kaalu erinevaid variante vastastikuse kasu nimel.
Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Sots. rollid on ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu
Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Konflikt erinevate rollide vahel, näiteks inimene kui sugulane ja inimene kui õpilane.
Mis on eneseavamine ? Enesekohase info tahtlik avalikkustamine
Mis on Johari aken? Avatud ruut (sina tead ja teised ka teavad), Pime ruut (Sina ei tead, kuid teised tevad), varjatud ruut (sina tead, kuid teised ei tea), tundmatu ruut (ei tea sina ega ka teised)
Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Kirjelda olukorda, väljenda oma tundeid ja soove, kirjelda tagajärgi.
Mida tähendavad domineerimine , staatus ja võim inimkommunikatsioonis? Dom – teineteisst täiendavad, sümmeetrilised ja paralleelsed struktuurid . Staatus – positsioon suhetes teistega . Võim – anname teistele.
Mis on kultuur? Eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve.
Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Individualism – kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus – feminiinsus, ebamäärasuse vältimine.
Mis võib takistada teisest kultuurist arusaamist ? Verballsed sõnumid (keel), mitteverbaalsed sõnumid (zhestid), normid ja rollid, uskumused ja väärtushinnangud.
Mis on intervjuu? eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida jne.
Millised on erinevad intervjuu liigid? Standartsed – ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda. Vabas vormis – küsijal ja vastajal on suurem vabadus.
Žestid esinemisel

• Tekitage olukordi käte kasutamiseks
  
• Kasutage erinevaid liigutusi
  
• Arvestage, et suurem ruum ja arvukam publik nõuab laiemaid žeste
  
• Tehke julgeid žeste
  
• Ärge õppige liigutusi pähe.
  

Vältida tuleb:

• Taskus müntidega kõlistamist
  
• Prillidega mängimist
  
• Riietega mängimist
  
• Ehete näperdamist
  
• Pidevat käte hõõrumist
  
• Vidinatega mängimist
  

Silmside

• Vaadake inimesi
  
• Hoidke tingimata silmsidet mõtte lõpus ja rõhutamist vajavate fraaside juures
  
• Ärge vaadake aknast välja
  
• Ärge vaadake vaid üht osa publikust
  
• Ärge laske märkmetel silmsidet rikkuda
  
• Ärge vaadake publikust üle
  

Riietus

• Riietuge konservatiivselt
  
• Lööge kingad läikima
  
• Kandke mugavaid riideid
  
• Ärge laske asjadel taskust välja paista
  
• Ärge üldse kandke taskutes asju, mille kontuurid ära paistavad
  
• Ärge kandke ehteid, mis mõjuvad domineerivalt
  
• Ärge tassige käekotti poodiumile kaasa
  

Asend ja liikumine

• Tulge lavale väärikalt
  
• Kõnelge põhiosa ajast ees keskel
  
• Liikuge sihipäraselt
  
• Arvestage publiku ruumitajuga
  
• Ärge liikuge mingi kindla reegli järgi
  
• Lahkuge püstipäi
  

Puldi kasutamine

• Seiske puldi taga, kui tunnete ennast seal turvalisemalt
  
• Kasutage pulti kui strateegilist vahendit pauside loomulikuks pidamiseks
  
• Ärge klammerduge puldi külge
  

Mikrofoni kasutamine

• Alati kui võimalik, kasutage
  
• Kontrollige mikrofoni ja pange see enda jaoks sobivale kõrgusele
  
• Hoidke mikrofoni sobival kõrgusel
  
• Kui mikrofon läheb tuksi, loobuge selle kasutamisest
  

Hääle kasutamine

• Tehke hääl soojaks ja ka edasi ärge monotoonselt pomisege
  
• Vältige parasiitsõnu ja täitehäälitsusi, kuid ärge loobuge pausidest
  
• Mängige hääletugevuse ja intonatsiooniga
  

Loeng „Esinemine II“

Publiku tajumine

• jälgige publiku vitaalsust
  
• jälgige publiku kehakeelt
  

Raske publik

• kohatu publik
  
• sundpublik
  
• teist kogenum või haritum publik
  
• vaenulik publik
  
• kellegi teise pärast kohale tulnud publik
  
• päevasündmuste tõttu elevil olev publik
  
• publik kui teie vastand
  
• eelmise kõneleja peale tige publik
  
• seda juttu varemgi kuulnud publik
  
• haige publik
  

Ninatargad
Sugugi mitte kõik, kes teid segavad, ei tee seda pahatahtlikkusest. Kes siiski teeb, võib olla:

• nohik
  
• tähelepanu otsija
  
• millegi mõju all olija
  
• kuri ja paha inimene
  

Ninatarkadega käitumise reeglid

• tundke ära, kas tegemist on ninatargaga
  
• olge mõistev
  
• pakkuge võimalust ninatargaga pärast eraldi suhelda
  
• otsige korraldajatelt abi
  
• ärge vaielge
  
• ärge vihastage
  
• ärge üritage tingimata lõpuni rääkida
  

Toimetulek tundetu publikuga
Kui publiku tähelepanu on veel teile suunatud, kuid nad paistavad igavlevat, muutke oma kõnemaneeri ja suhelge otse publikuga, kutsudes neid üles kahekõnele. Kui publiku tähelepanu hakkab kaduma, sundige neid midagi tegema, nt püsti tõusma. Kui publik on täielikult teie vastu huvi kaotanud, peate tegema midagi ekstravagantset, kuid see peab olema teie kõne teemaga seotud.
Publiku kaasahaaramise võimalused on:

• leidke nende hulgast vabatahtlik ja kutsuge ta lavale
  
• kaasake publik psühholoogiliselt, rõhudes emotsionaalsetele seostele
  

Huumori kasutamine

• Kui annet ei ole, siis ei ole. Vägisi ärge nalja tehke.
  
• Ärge tehke seksistlikke või rassistlikke nalju.
  
• Ärge olge sarkastiline.
  
• Tehke nali kõnekeelseks ja pange puänt lõppu.
  
• Rääkige endaga juhtunud lõbusaid lugusid .
  

Küsimustega toimetulek

• aimake küsimusi ette
  
• vastake küsimustele kõne lõpus
  
• ärge laske paaril küsijal domineerima hakata
  
• ärge laske küsijatel kõnesid pidada
  
• kuulake küsimust
  
• korrake küsimust
  
• ärge pakkuge huupi vastuseid
  
• lõpetage küsimuste ja vastuste osa ise pärast hiilgavalt õnnestunud vastust
  

Küsija kohtlemine:

• abistage närvis küsijat
  
• kasutage võimalusel küsija nime
  
• ärge viige küsijat kimbatusse teda rumalana näidates
  
• ärge vastake küsimusele halvustava kehakeelega
  
• ärge rünnake küsijat
  

Vastamine:

• vastake lühidalt
  
• viidake oma esinemisele
  
• defineerige terminid
  
• viidake kogemustele
  
• ärge oletage , et teate küsimust
  
• ärge laske endale sõnu suhu panna
  
• ärge andke alusetuid lubadusi
  
• ärge teeselge vastamist
  
• ärge jääge lootma , et teile mingi kindel küsimus esitatakse
  
• hoidke vastates silmsidet kogu auditooriumiga
  
• vajadusel kasutage vastamisel auditooriumi abi
  
• tarvidusel pange küsimus ise konteksti
  
• ärge langege kas-küsimuste lõksu
  
• ärge vastake oletuslikele küsimustele
  
• ärge laske end sundida edetabeleid koostama
  
• valele eeldusele tugineva küsimuse puhul lükake see eeldus ümber
  
• mitmeosalise küsimuse puhul vastake igale osale eraldi
  

Eriolukorrad vastamisel:

• Küsija segab kogu aeg vahele. Ärge laske end segada, vastake lõpuni.
  
• Keegi küsib midagi, millele kõnes vastasite. Vastake uuesti.
  
• Keegi küsib juba küsitut. Ärge vastake uuesti.
  
• Keegi küsib asjakohatu küsimuse. Ärge vastake.
  
• Keegi esitab segase küsimuse. Paluge täpsustada või vastake sellele osale küsimusest, mis teile meeldib.
  
• Keegi küsib küsimuse enda kiitmiseks. Vastake võimalikult täpselt ja üritage edasi hoolitseda, et tema sõna ei saaks.
  
• Keegi küsib midagi, mille vastus huvitab ainult väheseid. Vastake võimalikult lühidalt.
  
• Keegi esitab mitu küsimust korraga. Vastake ühele.
  
• Keegi küsib pika, veniva küsimuse. Paluge talt küsimust.