INIMKOMMUNIKATSIOON (0)

INIMKOMMUNIKATSIOON
1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon – ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid.
2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon.
3. Millised sõnumid on verbaalsed ? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon.
4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed ? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks.
5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised..
6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde.
7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele.
8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav.
9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale.
10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust ? Seletada oma jutus kõik rasked kohad lahti, küsida üle, kas kuulaja sai kõigest aru, võib-olla mõnda kohta mitu korda seletada.
11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulata hoolega, küsida küsimusi, kui mingits kohats aru ei saa või paluda korrata
12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Selleks kasutame füsioloogilisi ja psühholoogilisi filtreid.
13. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja
interpreteerimine? See on see, kui erinevad inimesed loevad nt numbri jadasid erinevalt.
14. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast , mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt).
15. Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi.
16. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel.
17. Mis on stereotüübid? Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele.
18. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus , konteksti mõju ja muud mõjutegurid.
19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümbolid ja tähistatavad sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega
20. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhi ja kaastähendus on primaarne ja sekundaarne
assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub.
21. Mis on egotsentriline kõne? Laste kõne on egotsentriline. Laps räägib enamasti endast ja teda ümbritsevatest asjadest ehk tema kõne on enese- keskne .
22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir -Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles.
23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel.
24. Mida uskuda , kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalset, kuna suhteliselt raske on kehakeelega valetada.
25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne tsoon, Personaalne tsoon, Sotsiaalne tsoon, Avalik tsoon
26. Mis on parakeel ? Parakeel on midagi lisaks keelele.
27. Mis on pseudokuulamine ? Pseudokuulamine on selline nähtus, kus inimene näib teist inimest kuulavat, aga tegelt ta ei kuula eriti teda. Teeb seda, et endale kasulõigata.
28. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine, Mõtete lugemine, Vastuseks valmistumine, Sõelumine, Siltide kleepimine, Unelemine, Samastumine, Nõuandmine, Väitlemine, Oma õiguse tagaajamine, Teema vahetamine, Takkakiitmine.
29. Mis on empaatiline kuulamine ? Kuulab ja aktsepteerib ilma hinnanguid andmata.
30. Mis on lähisuhete aluseks? Positiivsus , avatus , kindlusetunne, suhete võrk, kohustuste jagamine on inimsuhete alusteks.
31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib?
32. Milline on inimsuhete dialektika ? näeb inimsuhteid vasturääkivate ja vastandlike impulsside jadana, mis loovad pinget inimeste vahel.
33. Mis on konflikt? Konflikt on selgelt väljendunud vastasseis.
34. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Vältimine, Võitlus, Kompromiss , Kohanemine, Koostöö.
35. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti?
36. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti?
37. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Halb ajastus, Süüdistamine, Liiga palju teemasid , Teiste tunnete varjamine vihaga, Võimatud nõudmised, ähvardused ja ultimaatumid.
38. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? Määra kindlaks aeg, Sõnasta probleem, Ära muuda teemat, Väljenda kõiki oma tundeid, Tee ettepanek muutuseks, Kirjelda tagajärgi, Väldi pingete tõusu, Lõpeta vaidlus kokkuleppe, vastuettepaneku või uue vestlusaja
määramisega
39. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel? Analüüsi olukorda, Valmistu läbirääkimisteks, Planeeri ja organiseeri, Säilita kontroll läbirääkimiste üle, Läbirääkimiste lõpetamine, Alati saab paremini
40. Mis on sotsiaalsed rollid? ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu.
41. Milline on sotsiaalsete rollide vaheline konflikt? Rollidevaheline konflikt on selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud.
42. Mis on eneseavamine ? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine .
43. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? Õpid end paremini tundma, Inimsuhted muutuvad lähedasemateks, Suhtlusringkond laieneb , Süütunne leevendub, Ammutad energiat.
44. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat? Johari aken??
45. Millised sõnumid on täissõnumid?
46. Millised sõnumid on risustatud sõnumid?
47. Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, Sõnumi peab edastama kohe, Sõnum peab olema selge, Sõnum peab olema sirgjooneline, Sõnum peab kuulajat toetama .
48. Mis on kultuur? Kas kultuur on õpitud või kaasasündinud? Eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve. Kultuur on õpitud.
49. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Individualism – kollektivism , kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus – feminiinsus, ebamäärasuse vältimine.
50. Mis on etnotsentrism ? Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist.
51. Mis on intervjuu ? eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida jne.
52. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueeritav ?
53. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija?
54. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? vastastikune mõju, rahuldus , eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne
55. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu
56. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Riski aktsepteerimine, Grupimõtlemine, Loovuse tase
57. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad?
58. Mis on ajurünnak? Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad.
59. Millised on grupi liikmete rollid? Ülesandele-orienteeritud rollid, Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid, Individuaalsed rollid.
60. Millised on grupi juhi rollid? Administraator, Planeerija, Strateeg, Ekspert, Grupi esindaja, Grupisiseste suhete korraldaja, Kiitja ja karistaja, Vahekohtunik , Musternäidis, Grupi sümbol, Vastutaja, Ideoloog , Isakuju, Patuoinas.
61. Millised on erinevad grupi juhtimise stiilid? ülesandele-orienteeritud funktsioonid, sotsiaalsed funktsioonid.
62. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus , Enamus, Koalitsioon, Teerull .
63. Mis iseloomustab avalikku esinemist kui inimkommunikatsiooni liiki? Sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, “Avalik” keel on piiratum, Auditoorium on mitmekesine , Auditooriumi analüüs võib olla ebatäpne, Tagasiside on piiratud, Võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, Esineja peab valmistuma kõneks
64. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Tööjaotus, Juhtimise piiratus , Juhtimise püramiid
65. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis? Toetus, Ülejuhtimine, Usaldus, Järjekindlus ja kooskõlalisus, Terviklus, Jagamine ja delegeerimine, Info täpsus, selgus ja avatus, Empaatia
66. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Informatsiooni kaotsiminek ja moondumine, Liiasus
67. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Vastuvõtlikkus
68. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Ülesannete koordineerimine , Probleemide lahendamine, Informatsiooni vahetamine, Konfliktide lahendamine
69. Mis on kuulujutud , miks ja kuidas need tekivad? … loodus ei salli tühja kohta… kõige kohta ei teki kunagi ametlikku informatsiooni
70. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia, Auditoorium, Kommunikatsiooni allikas, Tagasiside
71. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju
inimkommunikatsioonile? Kiirus, Maht, Visuaalsus
AVALIK ESINEMINE
1. Mis on veenmine ? Veenmise eesmärgiks on panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad , et nad teeksid.
2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete?
3. Kuidas olla veenev ? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad . Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu
4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine
5. Mis on auditooriumi analüüs? Arv, vanus, haridus , kas on liidreid, kas on võõrad, tuttavad, kultuuri taust, väärtushinnangud, veendumused.
6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele.
7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused? Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse mustrid . Pakkimine ja nummerdamine. Probleem – tagajärg. Teooria – praktika. Püüdev fraas
8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Tuleb peast panna
9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel ? Ära vurista numbreid , Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Loo pilt.
10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses ? Sellega seab ootused. Ärata tähelepanu, Loo sümpaatiat, Esita põhjuseid kuulamiseks, Kirjelda, millest sa räägid.
11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? Ära nendi, et oleksid meelsamini kusagil mujal, Ära nendi, et sa pole ette valmistanud, Ära kasuta solvavaid nalju, Ära küsi aja kohta.
12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on.
13. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida? Üldiselt ei tohi teha:Ära ütle aega, Ära muuda oma esinemise stiili, Ära uita ringi, Ära lisa lõpus uusi punkte, Ära ütle, et unustasid midagi öelda, Ära ole ebalev,Ära täna publikut
14. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid?
15. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? Miinused:Hälbinud publik , Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured. Plussid:Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini mõista, Asendevad kõneleja märkmeid, Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulujate poolt.
16. Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel? Kontrolli õigekirja, Kasuta lihtsat tekstistiili, Avalda muljet mõlemale ajupoolkerale, Räägi slaidil olevast , Harjuta, Ära kasuta ainult suuri või väikesi tähti, Ära näita liiga palju teksti, Ära sega eri kirjastiile, Ära kõike rõhuta, Ära kasuta liiga palju värve.
17.Mida tuleb silmas pidada jaotusmaterjalide kasutamisel? Tuleb teada ja läbi mõelda, millal neid kätte jagada.
18. Kuidas ja mida harjutada esinemiseks? Võib õppida pähe(kas kogu kõne või vähemalt sissejuhatus ja kokkuvõte, kindlasti tähtsamad naljad ja põhilised punktid.) Tööta tekstiga (Kasuta piisavalt kõva paberit, kasuta suurt kirjasuurust, kasuta ainult 1 lehe poolt, tee värviliseks tähtsad kohad, nummerda leheküljed ), harjuta lugemist lehelt ja peast, harjutamine teeb meistriks, niiet korda ja korda oma esitust . Harjutada tuleb kõva häälega, hangi endale publik, palu tagasisidet kelleltki, mõõda aega. Harjuta kindlasti tervet esitust. Harjuta küsimustele vastamist.
19. Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel? Tuleb märkida kavapunktid, mitte kogu tekst. Värviliseks tuleb teha võtmesõnad ja võtmelaused. Märkmete tegemisel tulebki kasutada märksõnu ja võtmelauseid kavapunktides. Valida kas kaartidele kirjutamine või lehele. Kasutada on mugavam kindlasti nummerdatud lehti või kaarte. Vältida lühendite kasutamist. Märkmete lugemisel alusta märkmetesse vaatamata, tea oma märkmeid, statistika ja tsitaadid loe maha, ära vahi liiga palju märkmeid, teeskle, et tead koguaeg kõike, hoia käed paigal.
20. Mida silmas pidada esinemise ruumi valimisel ja istekohtade planeerimisel? Ruumi valimisel planeeri istekohtade arvu, arvesta seadmetega(tehniline korrasolek), segavate asjaolude kõrvaldamine. Istekohtade planeerimisel arvesta sellega, et kõik sind näeksid ja sina neid. Samuti kas toolid on mugavad , kas toolide paigutus on kooskõlas ruumi suuruse ja kuulajate arvuga.
21. Milline on varustuse kuldreegel ? Miks? Kuldreegel on see, et „ära usalda kedagi peale iseenda“. See on selle pärast, et kui sa asjad ise kaas võtad/ pakid ja üle kontrollid ja paika sead, siis sa tead, et need asjad on paigas kindlalt ja saad rahulikult esinemisele keskenduda.
22. Millised võivad olla segavad asjaolud kõnega esinemisel ja kuidas neist
vabaneda? Segavad asjaolud võivad olla helisüsteem, poodium(ei näe publikut), valgustus , tehnika ( audio ja visuaalne), tuba ilusa vaatega, müra. Neid saab vabaneda siis kas kontrollides enne nende töötamist või siis nende likvideerimisega( vaateväljalt takistuste eemaldamisega). Samuti kui see võimalik ei ole, siis kohavahetusega.
23. Mis on lavahirm ja kuidas sellest jagu saada? Lavahirm on ebamugavustunne alustadest kergest kõhedustundest enne kõnelemist, kuni halvava hirmuga publiku ees. Esimene asi, on teha kindlaks, mis sind närvi ajab. Teine asi on muuta oma arusaamasi.(Publik soovib sulle edu, publik ei tea, et sa kardad , sina tead mida pead publikule edasi andma – mis infot) Kolmandaks pane sissejuh ja lõppsõna kirja, enneta probleeme ja kirjuta lahendused valmis, jõua varakult kohale, ära vabanda oma närvilisuse pärast, jälgi mida sööd.
24. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? Väga tähtis , 55% jõuab sõnum kuulajateni/vaatajateni kehakeele põhjal
25. Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel? Üsna väike, ainult 7%.
26. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? See tähendab seda, et sa vaatad publikusse, otse inimestele silma, mitte üle nende peade ega aknast välja ja ei jõllita ühte punkti ega ole kinni oma märkmetes. Samuti ei tohi unustada tagumisi ridu ega ääri. Silmside tekitab sinu ja publiku vahel tunde nagu räägiksid otse neile väga siiralt. Ja tegelikult sa seda teedki aga ka neile peab selline mulje jääma.
27. Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? Lavale astumisega algab ja lavalt lahkumisega lõpeb, kuna siis sa annad endast esimese mulje ja viimase mulje.
28. Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? Pomiseda, öelda noh või ee, ei tohi olla monotoonne , ära liigu mingi reegli järgi, ära tee närvilisi liigutusi. Ära alusta ega lõpeta vabandusega ega kohatu naljaga, ära räägi liiga pikalt, ära pressi palju teksti lühikesse aega.
29. Millised on puldi kasutamise käsud ja keelud? Käsud: kasuta pulti kui strateegilist abivahendit, puldi taga olles vaata märkmeid, kui vaja võid end korraks „peita“ puldi taha. Keeld: ära toetu/lamaskle puldil ega klammerdu selle külge.
30. Millised on mikrofoni kasutamise käsud ja keelud? Kontrolli mikrofoni, tea mikrofoni tüüpe, kas peaksid mikrofoni üldse kasutama.
31. Mis on ekspromptkõne ja kuidas selleks valmistuda? Ekspromptkõne on nn „paari sõna ütlemine“ eelmise kõne kohta või nn eellooks enda esitluse kohta. Tuleb olla valmis selleks, teha kiire otsus(mitte kokutada), valida mudel ( anekdoot , lugu, fakt, analoogia, tsitaat).
32.Kuidas vastata küsimustele? Vasta küsimustele kõne lõpus, aima küsimusi ette, kuula küsimust, korda seda, kui vaja lase korrata küsijal küsimust, ära paku vastust(keegi ei tea kõike, lase parem email saata ja ütle, et otsid sellele küsimusele vastuse)
KIRJUTAMINE
1. Mis on essee? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata.
2. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Mõtete püüdmine, mõtete korrastamine, kava koostamine ja mustandi kirjutamine, struktureerimine, viimistlemine , toimetamine.
3. Mis on mõtete püüdmine? Mõtteid võib püüda nimekirja abil ( lihtsate ja loogiliste teemade jaoks), teemat veeretades ( kontrollivaba kirjutamine), skeemi tehes ( arutleva teema avamiseks)
4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Kirjutamiskramp on suutmatus kirjutada, mis tuleneb hirmust kirjutamise ees või hirmust kriitika ees, mitte aga rumalusest. Sellest saab üle tunnistades oma probleemi ja oma hirmuga tegeledes.
5. Mis on mõtete korrastamine? Oma segaste mõtete lugejale arusaadavasse järjekorda ja vormi panemine . Tuleb leida mõtetest eesmärk, põhiidee ja mõelda, kes on teksti adressaat ehk kes sellest tekstist peab aru saama.
6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Suulisel kommunikatsioonil saab kuulaja vahetult tagasisidet, kirjalikul aga peab lugeja kõik kätte saama tekstist.
7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Eesmärk on see, mida see tekst peaks lugejale andma: panema mõtlema, andma vastuseid jne. Põhiidee on autori sõnum lugejale.
8. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Tuleb olla sisukas , konkreetne, loogiline, tuua näiteid ja seletada. Lugeja ei taha igavust lugeda, lugeja tahab midagi saada tekstist, lugejal on muudki teha kui lugeda alati.
9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit? Mustand on esimene terviklik versioon tööst, kuigi alles toores . Mustand annab ülevaate tööst ja selle mahust.
10. Mis on kirjatöö kava ja milleks kirjutada kava? Kava on tekst, kus sa paned kirja töö ülesehituse, tekstistrateegia. Kava on vaja kirjutada, et tööl oleks loogiline ülesehitus, et oleks lihtsam kirjutada, et ei kirjutaks teemast mööda, et saaks ülevaate tulevasest kirjatükist.
11. Mis on tekstistrateegia? Tekstistrateegia on viis, kuidas autor teemat arendab.
12. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? Vastandamine , analoogiad, näidete esitamine.
13. Mis on struktureerimine? Struktureerimine on teksti vormimine. Kehastutakse lugejaks ja vormitakse tekst nii, kuidas lugejal sellest kõige parem aru saada on.
14. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses? Sissejuhatus peab äratama huvi, andma aimu, kuidas autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee. ( Sissejuhatus peab olema lühike)
15. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? See tähendab, et kui sa räägid kolmest põrsast siis sa ei hakka vahepeal rääkima, mis Mowgli huntidega tegi. Väljaarendamine tähendab näitlikustamist, detailide esitamist ja analüüsi – kõike nii pikalt kui vaja ja nii lühidalt kui võimalik.
16. Mis peab olema kirjatöö kokkuvõttes? Põhiseisukohtade kordamine, olulisemad tulemused ja järeldused, veidike uut mõtlemisainet, sujub ja selge lõpp.
17. Mis on viimistlemine? Viimistlemine on teksti ühtseks tervikuks ja ladusalt loetavaks muutmine.
18. Mis on sisulõigud? Sisulõigu esitavad väite ja selle põhjenduse. Koosneb tuumlausest ja tugilausetest.
19. Mis on sidelõigud? Sidelõigud seovad sisulõigud üheks loogiliseks tervikuks. Korrastavad mõttekäiku, ei sisalda tuumlauset ega selle põhjendust.
20. Mis on üleminekud? Üleminekud on sõnad ja fraasid , mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks. Neid kas, et mõtete vahel liikuda või mõttekäigu osasi siduda.
21. Mis on toed ? Toed on selleks, et meelde tuletada, millest on jutt, mis on mõttearenduse tuum. Nendeks on võtmesõnad ja fraasid, mis seovad mõtteid omavahel.
22. Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? Tähendab lause vormistuse parandamist, sõnavaliku jälgimist(mitte kasutada kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust, liiga keerulist terminoloogiat), lauserütmi jälgimine( kerge jälgida lauses olevat mõtet, kõik üleliigne välja)
23. Mis on toimetamine? Toimetamine on õigekeelsuse ja keelelise lõpetatuse tekitamine, enamasti kellegi teise isiku poolt, tehniline vormistamine/toimetamine ( töö välimuse sättimine)
24. Mis on referaat ja kuidas kirjutada referaati? Referaadi kirjutamine algab materjali kogumisega. Referaat on tekst, mis koondab, süstematiseerib ja üldistab olemasolevat infot. Referaat on refereerija subjektiivne valik ja nägemus. Referaati kirjutades otsi üles refereeritavatest töödest, nende eesmärk, põhiidee, oluline info ning siis koosta kondikava ja anna autori mõtet edasi lühidalt, täpselt ja neutraalselt. Referaadist on sissejuhatus(mis küs vaatuluse alla tulevad), Arendus ( ülevaade probleemidest) Kokkuvõte(summerib põhiargumendid, võib sisaldada referaadi autori seisukohta)
25. Mis on plagiaat? Plagiaat on kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all.
26. Milline peab olema teadusteksti stiil? Teadusteksti stiil on objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Kasutatakse meie-vormi, umbisikulist tegumoodi, mina-vormi.
27. Milline on hea pealkiri? Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut. Samuti sõltub pealkiri adressaatidest ja ei ole soovitatav pikk pealkiri.
28. Mis on annotatsioon ? Annotatsioon on raamatu, artikli või mõne muu kirjutise lühike tutvustus, mis ei seleta mingit teemat vaid esitab olulisemad probleemid ja lõpplahendused ja järeldused koos teema esitamisega.
29. Mis on resümee? Resümee on kokkuvõtlik, oluliste seisukohtade ja väidete ülevaatlik esitus, mis sageli on põhitekstist erinevas keeles
30. Mis on retsensioon ja kuidas kirjutada retsensiooni? Analüütiline, arutlev ja põhjendatud hinnang töö kohta koos küsimustega kaitsjale. (Töös tuleb leida nii positiivne kui ka negatiivne) Esmalt tuleb töö põgusalt läbi lugeda, leida töö erinevad osad(SJ,KV jne). Teisel lugemisel märkida kõik pos ja neg. Kolmandal lugemisel märkmete kokkupanek, olulise sorteerimine, kava tegemine. Viimasena kava põhjal retsensiooni kirjutamine ja siis viimistlemine.
31. Millal ja kuidas viidata allikatele? Tooge mõni näide Viidata võib nii teksti sees kui ka lehekülje lõpus kui teksti sees on numbriline viit lehekülje all vastavale allikale. 1) Seda teemat on käsitlenud nii Kross [1, lk 4-5] 1. peab olema siis nt: J.Kross „ Paigallend “. Tallinn: Virgela, 1998. 2) Seda teemat on käsitlenud Kross(1) ja ... 3)Sobib ka näiteks : Jaan Kross on öelnud „...“ (lk 4-5 „Paigallend“. Tallinn: Virgela, 1998) Töö lõppu tuleb teha kasutatud kirjanduse loetelu , millele võib teksti sees ka viidata. Kasutatud kirjanduse loetelus peab olema esitatud : lk nr, autor, raamatu pealkiri, kirjastus , ilmumisaasta.