Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väljendusoskus kontrolltöö ISS0110". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
publik, publiku, grup, põhiidee, auditoorium, vältimine, intervjuu, laske, struktureerimine, küsib, viimistlemine, arusaamise, kasutage, loome, stereotüübi, kodeerimine, sõnumid, vastuste, usutavus, taad, kindlus, silmside, lugejas, vastuvõtja, stereotüübid, funk, fraas, nendi, lõppsõna, kuulajate, inimsuhete, tahtlik, hoidke, silmsidet, kandke(pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil
44. Kuidas kuulata efektiivselt? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa *vältida müra jne 45. Mis on lähisuhete aluseks? *turvalisus *usaldus 46. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Tekib kogemuste ja üksteisetundmise põhjal 47. Milline on lähisuhete elutsükkel? teineteisele lähenemine: algatus,proovimine,intensiivistumine,ühendumine,sidumine. teineteisest kaugenemine: eristumine, eemaldumine, stagneerumine, vältimine, lõpetamine 48. Milline on inimsuhete dialektika? ... inimsuhted kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel *Autonoomsus/seotus *Kindlus/ebakindlus *Avatus/suletus 49. Milline roll on perekonnal inimkommunikatsioonis? *Perekond kui süsteem*Kommunikatsiooni reeglid*Seotus ja kohanduvus *Perekonna arenemise staadiumid: koolieelsed lapsed, kooliealised lapsed, noorukieas lapsed 50. Mis on konflikt
mida antakse edasi põlvest põlve avalik esinemine avalikus kohas, formaalne, etteplaneeritud, kindlaksmääratud rollide ja käitumisreeglitega. Kultuur on õpitud 59. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest?Kultuurid erinevad teinetesedt tavade, uskumuste ja kommete poolest. On ka keelelisi erinevusi enamiek kultuuride vahel. 60. Mis on etnotsentrism?Etnotsentrism on arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast erinevad juhtimisstiilid? 61. Mis on intervjuu?Intervjuu on eesmärgiga saada v anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda jne,,küs tüübid- avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka surutud 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav?Pane kirja, milleks sa intervjuule lähed?; Pane kirja intervjueerija eesmärk; Kui sa pole ekspert teemal, mida intervjuu käsitleb, siis valmista end ette; Uurimistöö põhjal pane
Kuulab ja aktsepteerib ilma hinnanguid andmata. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Positiivsus, avatus, kindlusetunne, suhete võrk, kohustuste jagamine on inimsuhete alusteks. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? 32. Milline on inimsuhete dialektika? näeb inimsuhteid vasturääkivate ja vastandlike impulsside jadana, mis loovad pinget inimeste vahel. 33. Mis on konflikt? Konflikt on selgelt väljendunud vastasseis. 34. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Vältimine, Võitlus, Kompromiss, Kohanemine, Koostöö. 35. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? 36. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? 37. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Halb ajastus, Süüdistamine, Liiga palju teemasid, Teiste tunnete varjamine vihaga, Võimatud nõudmised, ähvardused ja ultimaatumid. 38. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? Määra kindlaks aeg, Sõnasta
impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 33. Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid, vahelesegamine ja takistused. 34. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Konflikti lahendamise viisideks on vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö, mitte millestki kaoseni. Vältimise vormideks võivad olla eitamine, mittereageerimine, edasilükkamine. Võitluse vormideks eeldatavate motiivide omistamine, ettekirjutised ja ähvardused. 35. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? Jah lahendatakse konflikt teise inimese puhul, selle puhul, kes surub oma soovi peale. 36. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? agressiivse käitumisega konflikti ei lahendata. 37
väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. *Selgelt väljendunud vastasseis*Vastastikune sõltuvus*Kokkusobimatud eesmärgid*Piiratud ressursid *Vahelesegamine ja takistused. 43. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Vältimine st eitamine, mittereageerimine või edasilükkamine. Võitlus ähvardused, minu arvamus on ainuõige! Kompromiss mõlemapoolne järeleandmine Kohanemine oma soovide mahasurumine Koostöö mõlemapoolne rahulolu, mõlemad võivad võita 44. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? Ei lahenda, sest mõlemad pooled peaksid vältima võitja/kaotaja rolli. 45. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? Ei lahenda, kuna teise poole huvid surutakse maha ega arvestata nendega.
23. Mis on pseudokuulamine? Üritatakse inimestele jätta muljet, et neid kuulatakse, omakasu eesmärgil (et saada ise ära kuulatud, meeldida, võita aega vms). 24. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt. Näiteks valikuline kuulamine, unelemine, võrdlemine, siltide kleepimine, vastuseks valmistumine jne. 25. Mis on konflikt? Selgelt väljenudv vastasseis. 26. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö. 27. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Halb ajastus, süüdistamine, liiga palju teemasid, teiste tunnete varjamine vihaga, võimatud nõudmised, ähvardused ja ultimaatumid, pinge tõus, õnnetu lõpp 28. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? Määra kindlaks aeg, sõnasta probleem, ära muuda teemat, väljenda kõiki oma tundeid, tee ettepanek
oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks 31. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Zestid lisavad tunderõhke ning huvitavust, kui nad toetavad meie sõnu - nii peaksid meie kehad liikuma samas rütmis meie sõnadega. Samas ei tohi estidega liialdada kui nad on liiga
Kommunikatsioonikanalite kiire areng võimaldab uuenduste levikut. · Juhtide järgimine Paljud inimesed järgivad juhtide eeskuju. · Vähemuste mõju Vähemused võivad muuta enamiku vaateid, kui nad väljendavad muutlikke suundi ühiskonnas. · Argumendid Kommunikatsioonilpüütakseend veenda põhiargumendi poolt või vastu. · Vastu- ja pooltargumendid Vastuargumentide kasutamine nõrgestab väidet, kuid annab kokkuvõttes parema efekti, eriti kui auditoorium on vastandlikul seisukohal. · Argumentide arv Kui inimesed on lähedalt käsitletava teemaga seotud, on vaja vähe, aga tugevaid argumente. Kui inimesed ei tunne põhjalikult käsitletavat teemat, on parem, kui argumente on palju. · Rühmatunne Kui grupp inimesi pooldab küsimuste ebaõiget lahendamist, siis üksikud asuvad sageli neid pooldama. · Info ebapiisavus Sageli tehakse otsused ebapiisava informatsiooni tingimustes. · Järjekord
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tunnete
ning nende tähelepanu oluliselt kõrvale juhib. Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga ka üsna lihtne, näiteks meenutus ühiselt läbielatud sündmusest või pöördumine kellegi poole. Hea olmekõne on liigutav, tekitab uudseid mõtteid, ülevaid tundeid. Kõneleja peaks vältima enesekesksust, oma isiku liigset rõhutamist ning keskenduma rohkem kuulajaskonnale. Olmekõne esitamisel väiksema publiku ees on kõne sõnasonaline mahalugemine paberilt liiga ametlik. Seevastu aktusel pikema kõne ettekandmisel on märksõnade kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on
tegema. „Sa ei peaks lahutama, mõtle, mis siis lastest saab“ d. ülekuulamine – suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. „Millal see juhtub“ e. nõu andmine – teise inimese probleemidele lahenduse andmine. „Kui mina oleks sinu asemel olnud, ütleksin talle kindlasti ära“ 3. Teise murede vältimine a. kõrvalepõikamine – muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. „Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki muust“ b. loogiline argumenteerimine – püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tunded. „Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemaksu ära teha“
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, t
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja
väärtushinnangud ja moraalinormid ei ole paremad ega halvemad kui teiste kultuuride vastavad normid. Kultuurisokk rahutus, mis tuleneb sellest, et inimese ümber ei ole enam tuttavaid sotsiaalse suhtlemise märke ja sümboleid. Mida enam on inimesel kontakte erinevate kultuuridega, seda lihtsamini elatakse selliseid sokke üle. Kultuuridimensioonid: x Hofstede teooria individualism/kollektivism, võimudistants, maskuliinsus/feminiinsus, ebakindluse vältimine. x Halli teooria: o kontekstikauged - enamus informatsiooni on sõnades, sõnumid on selgelt välja öeldud, konkreetsed; USA, Saksamaa o kontekstikesksed - enamus informatsiooni on füüsilises kontekstis, st mitteverbaalne ja oleneb inimesest, kellega suheldakse; Aasia kultuurid. x Hehcti, Anderseni ja Riberau' teooria kontaktivalmis ja vähese kontaktivalmidusega kultuurid. x Lewise kultuuridimensioonid:
Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama)
Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama)
Suhtlemisdistants on vahemaa kahe suhtleja vahel, millest sõltub suhete laad. Suhtlemistõke on suhtlemispartneri(kuulaja)poolne tegevus, mis takistab teisel osapoolel end väljendamast, lõhub usaldust ja asetab suhtlejad ebavõrdsetesse asenditesse (kasutatakse ka mõistet kuulamistõke, roadblock). Tüüpilisemateks suhtlemistõketeks on käsutamine, õpetamine, diagnoosimine, vältimine. Suhtlemisvahendid on võtted, mida kasutatakse suhtlemisel informatsiooni edastamiseks. Jaotatakse need verbaalseteks (sõnalisteks) ja mitteverbaalseteks (mittesõnalisteks). Tagasiside on vastus mingile infole, olgu see saadud sõnade või mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kaudu. Täpsustamine on kuulamistehnika, mille all mõeldakse selliste küsimuste esitamist (tavaliselt
tulemusele ning need tekivad teatud organisatsioonilises keskkonnas, mis reageerib konfliktile erineval moel seda summutades, õhutades või vastaspooli lepitades. o Konflikt hõlmab endas ühtesobimatuid tegevusi, inimesed on konfliktis, kui ühe inimese tegevused segavad teise omi, tõkestades teise inimese efektiivset käitumist. KONFLIKTI LAHENDAMISE MEETODID * Vältimine * Domineerimine * Kohandumine * Koostöö * Kompromiss * Koostöö on parim - ühistöö käigus toimub mõlemapoolne areng. 7 KONFLIKTIDE LAHENDAMINE VÕIMALDAB * Formuleerida probleeme * organisatsioonis, * suhetes * Viia sisse muudatusi
Suhtekorraldaja peaks: ...............................................................69 Üldised põhimõtted..................................................................................................................................69 Sissejuhatus,.............................................................................................................................................71 Vähemalt kord elus tuleb enamusel inimestest, seda enam juhil, ette INTERVJUU andmist. Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71
suunavaid küsimusi) f. kõnele asjust, mis klienti huvitavad (vajadusel tekita huvi) g. lase kliendil tunda end teretulnu ja tähtsana Parimad soovid ja viisakas kontakti lõpetus, panevad aluse järgmisele tulevikus tekkivale kontaktile ja suhtumisele teenindajasse ehk siis firmasse. 7. Käitumine kriisisituatsioonides Konfliktide vältimine KÕIGE KERGEM VIIS VAIDLUSES VÕITA, ON MITTE VAIDLUSESSE LASKUDA! 28 7.1. Pahatahtliku kliendiga suhtlemine. Ebaviisakas klient Neutraalsus ärritab! Paku kliendile istet Pöördu kliendi poole tema nime nimetades. Kui Sa seda ei tea, siis küsi kaudselt: "vabandage pr./hr. ... (paus, mis võimaldab kliendil oma nime nimetada); ma ei pannud tähele Teie nime ..." jne. Kui suhe
kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused. - Osavõttu väljendav kehahoid. - Sobilik kehakeel. - Silmside. - Väliste segajate vältimine. Jälgimispskused. - Ukseavajad. - Väikesed julgustused. - Vähesed küsimused. - Tähelepanelik vaikimine. Peegeldamisoskused. - Ümbersõnastamine. - Tunnete peegeldamine.
.............6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR...............................................................................
tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks; · konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Eelnevast ei saa järeldada, et kõik konfliktid on head. Oleneb sellest, kuidas konflikti suhtutakse ja kuidas see lahendatakse, võib konflikt olla konstruktiivne (vastuolud lahendatakse loominguliselt, püüdes leida võimalikult soodsaid alternatiive ega üritata üksteist solvata) või destruktiivne (tegeldakse konflikti pinnavirvenduste - emotsioonide,
propageerida parimat, mida on kogu maailmas teada saadud ja mõteldud. Uuendab kultuuri. Peab keskenduma teosele "nagu see iseeneses päriselt on”. Loob atmosfääri tõeliste loomesaavutuste jaoks. T. S. Eliot Kriitika eesmärk on kunstiteoste selgitamine ja maitse korrigeerimineteostevaheliste ajalooliste seoste uurimine. Kriitika peab tegelema esmajoones faktidega, mis aitaksid teostele valgust heita. Northrop Frye Kriitik kui kunstniku ja publiku vahendaja. Kriitika peaks muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses mõisteraamistuses. Kriitika peaks vaatlema kogu kirjandusuniversumit, selle 1 žanre ja kategooriaid, kui kunstniku ja publiku vahendaja. Kriitika peaks muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses mõisteraamistuses. Kriitika peaks vaatlema kogu kirjandusuniversumit, selle žanre ja kategooriaid.
Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon, käitumisvorm, kunstiala) Koht: Teater kui koht, ehk maja, kus teatrit tehakse, etendusi mängitakse.
nende vältimiseks. Paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks. Konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine ja allasurumine). Erinevad arvamused ja huvid, kui nad välja öeldakse, neid kaalutakse ja diskuteeritakse, võivad viia täiesti uute arusaamade ja loominguliste lahendusteni. Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Konstruktiivne tüli on suhteid hoidev, aitab kohaneda ning vastastikku kompromisse tehes üksteisest paremini aru saada nagu peale äikesevihma on õhk puhas ja värske.
Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes arendavad oma proffessionaalseid oskusi pidevalt edasi. EESMÄRGID NORMID MOTIVATSIOON ROLLID KOOSSEIS SIDUSUS MEESKONNAVÄLISED SUHTED JUHTIMINE GRUPI/MEESKONNALIIKMETE ROLLID 1. Tulemusele või ülesandele orienteeritud rollid: Initsiaator esitab uusi ideid ja püüab leida efektiivsemaid töömeetodeid Infokoguja esitab ja küsib fakte Koordineerija võtab esitatud ideed kokku, aitab meeskonnal ühisele seisukohale jõuda Protokollija jälgib, et kõik olulised ideed leiaksid arutluses kõlapinda Kriitik kasutab sõnu "ratsionaalne", "loogiline", "praktiline", "rakendatav" Aja jälgija esitab ja kontrollib ajalimiidi järgimist meeskonnas 2. Suhetele orienteeritud rollid: Julgustaja soodustab üksteisest arusaamist ja mõistmist, ilma suhteid kahjustamata
Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant.
metodoloogia, kultuuriteooriate eelistamine, mure ühiskonndliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiku põhjuste pärast. 2.Massikommunikatsiooni uurimuse tekkelugu ja rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest. Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann publiku arvamus, Lazarsfeld meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland veenimine, grupi mõju, Katz auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin psühholoogia, grupidünamika, Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia positivism, psühholoogia biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada
suhtes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Õpetajale olulised suhtemisoskused: 1) Esinemisoskus 2) Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti. 3) Oskus konfliktidega toime tulla. 4) Oskus kuulata. 5) Oskus saavutada reeglite täitmist. 6) Oskus oma emotsioonidega toime tulla. 7) Oskus teise emotsioone talle tagasi peegeldada. Esinemisel avaldavad publikule mõju järgmised toimimisviisid: - Tugeva häälega esitus (et oleks kuulda) - Publiku vaatamine - Sõnade selge väljahääldamine - Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi:
taktitundeliselt. Kehtestav käitumine on abivahendiks “ei” ütlemise situatsioonis. Mõned kehtestava käitumise põhimõtted: 1. Kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt. 2. Olge teiste suhtes avatud. 3. Astuge ebameeldivatele olukordadele kohe vastu või vähemalt niipea kui võimalik. 4. Veenduge, et teie mitteverbaalne suhtlemine oleks kooskõlas sõnadega. 5. Olge tagasisides täpne. 6. Ärge ajage tühja juttu ega segage sõnumit “täitesõnadega”. 7. Ärge laske enda ja teiste hinda alla - Nt: Näiteks öelda töötajale, et tema tehtud töö kvaliteet on halb, aga anda ka konstruktiivset tagasisidet ja olla viisakas ja teise tundeid arvestav. 24. Selgitage tüüpilisemaid suhtlemisbarjääre. 1. Personaalsed barjäärid - emotsioonid, - väärtushinnangud, - erinev haridustase, - sugu, - rass - sotsiaalne staatus - halb kuulamisharjumus jne. 2. Füüsilised barjäärid - suur vahekaugus, - müra, - valgus. 3
keegi teine tegi seda enne *tunne kui vastureakstioon on antud, siis saabub rahu Eelarvamus- suhtlemisel ei lähtuta sellest, kes teine inimene on, vaid sellest Sildil on võõrandav mõju, silt sunnib sildikohaselt käituma, silt häirib läbirääkimisi ja koostööd. Väljapääs: kasuta viisakaid sõnu, isegi siis kui teine neid üldse ei vääri Konflikti ennetamine: *läbirääkimisoskus mõlemal partneril *siltide vältimine *lugupidav suhtumine partnerisse *vaatan peeglisse et äkki on viga minus (atributsiooniviga) Millised on distressi tekitavad paarissuhted (mõlemad on õnnetud): 1. Düsfunkstionaalne interaktsiooni stiil (kriitika, solvamine, katse, eemaletõmbumine) 2. Negatiivsete tunnete vastastikus- üks partner väljendab negatiivseid tundeid ja teine vastab samaga Parandamiseks tsükli 2 komponenti(mõlemad vajalikud): 1) positiivne komponent: positiivne kommunikatsioon, et lõpeta (vabandust)
annaabi.ee 
