1917 Helsingi Vene Gümnaasium soome keele õpetaja 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogu Saavutused: 1905 esseekogu ,,Sihid ja vaated" 1913 luulekogu ,,Tuulemaa" 1922 luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" 1931 esseekogu ,,Noor-Eesti nõlvakut" 1950 luulekogu ,,Tuli ja tuul" Oskused: Keeled eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905 Noor-Eesti rühmituse juht 1917-1919 Eesti Sotsialisti-revolutsionääri partei liikmena tegev poliitik 1924 Akadeemiline Kirjandusühing
1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akadeemilise kirjandusühingu asutaja Soovitaja: Eino Leino
Tõlk või Tõlk tõlgib suuliselt Tõlkija tõlgib kirjalikult 1. TÕLGI ISIKUOMADUSED Tõlgi isikuomadused: × esinemisjulgus × olukorraga kohandumine × stiilitunnetus × hea mälu × hea tähelepanuvõime, keskendumisvõime × Ilmekus (ekspressiivsus) 2. TÕLkija ISIKUOMADUSED Tõlkija isikuomadused: × püsivus × loov lähenemine × kultuuriline ja keeleline pädevus × kohusetundlikkus, punktuaalsus × lai sõnavara, hea väljendusoskus × tõlkeprogrammide ja õigekeelsusallikate kasutusoskus × stiilitunnetus 3. Viipekeele tõlgi ISIKUOMADUSED Viipekeele Tõlgi isikuomadused : × ilmekus × probleemide lahendusoskus × situatsiooniga kohanemine/paindlikkus × oma rollis püsimine, jäämine tõlgitava teksti piiridesse. × tähelepanuvõime × info täpne edastamine “Mina-1 sina-2 saada tutvuda? Oma-1 nimi- p-i-a.” aitäh! Küsimusi?
Psühholoogiks olemisest ei piisa kindlasti mitte kümne asja teadmisest, aga on kümme asja lähtudes loengumaterjalidest, kursusel õpitust ja mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma ja oskama ning ilma milleta oleks väga raske või täitsa võimatu psühholoog olla. Jüri Allik toob enda kolmanda loenguslaidides välja kaheksa punkti mida psühholoog peab oskama ja teadma. Teadmised, uurimisoskused, mõtlemisoskus, eetika, väljendusoskus, informatsiooni kogumise oskus, suhtlemisoskused ja psühholoogia ajalugu need on kaheksa punkti mida Jüri Allik toob välja enda kolmandas loengus ja mis tema arvates peab psühholoog teadma ja oskama(Allik, 2013). Mina nõustun nende kaheksaga ja lisaksin veel üheksandaks kehtivad seadused ja kümnendaks teiste psühholoogide ja avalikkuse tunnustatuse. Teadmised koosnevad faktidest, teooriatest ja probleemidest, mida inimene
ISS 0110 ( ) . ISS 0110 VÄLJENDUSOSKUS dots. REIN PALUOJA (eesti keeles) 10.00-11.30 VII-131 , , , . ( ). , , . : : 1 +1,5 : 3.0 E : ( ) : - : . : - - - - CV - - - - - .. - : , - , - - .. . 1. 2. : · · 3. ( 15- 20 ) : - ( , , .. ); - ( ) - ( 50%, .. 4- 8- ) : 1. 2. ( ) 3. 4. ( ) 5. , 6. ( : , ..) 3 1800 + , .. 5 5400+/-300 , (tools>word count>characters with spaces) : + + 0...10 (10 ). « » max 2 , «Copy + Paste» max 1 . . 2009 (- ) , , « » «». http://iscx.dcc.ttu.ee , (, , ). , Referaatide teemad vene keeles , , , .. http://iscx.dcc.ttu.ee :...
klaverisonaadid ning esimesed arvestatavad klaveriteosed ,,Sügispildikesed", ,,Finaal", ,,Humoresk" jt. Rudolf Tobias on Eesti heliloojatest kõige monumentaalsem ja suursugusem. Oma loomingus püstitas ta endale kaks põhilist eesmärki. Esiteks, vaimuliku muusika reformimine ning teiseks, rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Rudolf Tobiase tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Tema tugev isikupära ja väljendusoskus avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Oma ajastu tingimustes oli ta eelkõige võitleja ja reformaator. Tema hea ilukirjanduslik oskus avaldus arvukates artiklites, mis omasid suurt tähtsust Eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobias oli ka kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti liige. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel. Ta maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaiale, kuid pärast Eesti taasiseseisvumist maeti ta põrm ümber tema
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond KAVA aines „Väljendusoskus“ teemal Rail Baltic – raudteekoridori valupunktid Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2016 Rail Baltic – raudteekoridori valupunktid Eesmärk: Artikli eesmärk on anda inimestele informatsiooni Rail Balticu hetkeseisust ja tulevikust. Sõnum: Arupidamised ja diskussioon Balti riike ja ülejäänud Euroopat ühendava raudteeprojekti üle on kestnud üle kümne aasta. Mida ja millal üldse ehitatakse? Miks peaks lugeja minu kirjatööd lugema? Mida ta siit saab? Artikli tähtsus seisneb lugeja teadvustamisest Rail Balticu projekti kohta, mis kulgeb Tallinnast Riia kaudu Leedu-Poola piirini. Sissejuhatus: 1. Rail Balticu projekti hetkeseis. 2. Rajatiste eelprojekti koostamine – lahendused võivad veel muutuda. 1. Rail Balti...
registreeritud. Ettevõtted, organisatsioonid, koolid. Kehtivad reeglid Hierarhia- ametite rida alluvuse ja alamalt kõrgemale siirdumise korras Genotsiid- inimeste massiline hävitamine, rassilikel, rahvuslikel, usulistel põhjustel Liidrile vajalikud oskused ja omadused Kohanemisvõime, kohusetundlikus, domineerivus, energilisus, stressitaluvus Tarkus, taktitunne, kombekus, väljendusoskus, oskus näha lahendusi. Vahe ametliku grupi liidris ja mitteametliku Amtlikul grupil on ylemused kes panevad paika, selleand tähtsa inmese kes ametlikku gruppi juhib aga mitteametlikul grupil kujuneb juht ise, oskuste ja teadmiste põhjal. Sotsiaalne roll- käitumisviis mida oodatakse teatud staatusel olevalt inimeselt (isa, ema, president, tütar, õpetaja) Rolliootus- rollile oodatav käitumisviis (laps, taiskasvanud, sugu, kultuur)
viipekeeles või tõlgi vahendusel kõnekeeles Kurdid peavad omandama vajalikke teadmisi ning eesti keelt kui ka võõrkeelt Teadmised kirjutatakse üles eesti keeles ja vastamine toimub kirjalikult või viipekeeles. Edukamad on võimelised hiljem ka suulises eesti keeles end väljendama KEELTE VAHEKORD KURTIDE LASTE KAKSKEELSEL ÕPETAMISEL: Kõne arendamine, suhtlemine, viipekeele arendamine Väljendusoskus, lugemis ja kirjutamisoskus, sõrmendamine, kirjatehnika Eneseväljendus, aineõpetus viipekeeles, suultlugemine, foneetika, kõne parandamine Viipekeele grammatika, tundmaõppimine, kirjaliku eneseväljenduse arendamine DIAGRAMM "EMAKEEL" KOKKUVÕTE Sain vastuseid, et oraalne õpetus erineb kakskeelsest õpetusmetoodikast Oraalne õpetus peamine suultlugemine
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond ESSEE aines „Väljendusoskus“ teemal Headus ja vabatahtlikus Üliõpilane: Jelizaveta Vavlikina Õpperühm: IASB Matrikli nr: 124226 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2014 Доброта и волонтёрство Доброта, как норма поведения или секундное настроение, в том или ином виде знакома каждому. Можно сказать, что сталкиваться с этим явлением полезно и приятно. Но если посмотреть на это со стороны, то на каком основании можно судить о человеке, заявляя, что он добрый. Если человек делает добро, то что он получает в ответ? Некоторые тезисы и размышления подробнее на жту тему предлагается рассмотреть далее. Летний сезон уже давно закончился и ему на смену традиционно пришла осень. Лето - это чудесная,...
Edukaid sutlejäid iseloomustatakse mitut moodi. Ühe variandina kirjeldatakse kui ausat, kindlat, nõudlikku, arengule suunatud inimest, kes on hea suhtleja. Ei saa neist tunnustest eraldi välja tuua ühtegi. Siiski on tänapäeval järjest olulisemaks nimetatud suhtlemisoskust nii omanike, juhtide, kolleegide, alluvate, klientide, tarnijate kui ka meediaga. Kui räägitakse liidrirolli täitmisest ja meeskonnatööst, mitte käskude jagamisest, siis osutub suhtlemisoskus üheks määravaks teguriks. Inimesed ei torma ainult käsu peale midagi tegema nendega on vaja suhelda ja selgitada ka tagamaid. Hea suhtlemisoskus koosneb mitmest oskusest: oskus ennast väljendada, oskus kuulata teisi, oskus mõista teisi inimesi, oskus kontrollida oma emotsioone. Väljendusoskus Edukad suhtlejad kasutavad oma sõnumi edastamiseks erinevaid sõnu vastavalt sellele, kellega nad suhtlevad. Nad toetavad oma sõnumit nii hääle kui ka kehakeelega. Siin kehtib sisu ja vor...
Elame infoajastul Elame infoajastul, kus järjest tähtsamaks on saanud informatsiooni levik. Praegu on meie jaoks kõik info on saadaval ühe liigutuse teel. Tehnoloogia muudab info meie jaoks lihtsalt ja kiiresti kättesaadavaks. Igal pool vaatavad vastu väikesed mobiilid, natukene suuremad arvutid ja teised elektroonilised asjad, mis kannavad infot edasi ja paljastavad vajaliku info meile. Need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks ette elu, kui poleks olemas mobiili, et sõbrannat kätte saada või arvutit, et Windows Live Messengeris lobiseda sõpradega. Me peaksime muidu igakord kohtumise kokkuleppima ja siis omad mured ära rääkima või kirjutama kirju, mis saadetakse posti teel. Kõik see võtaks väga palju aega ja info ei kanduks enam nii ruttu edasi, kui vaja. Inimesed ei oska enam suhelda ilma arvu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL KOKA ERIALA JUHEND Juhendaja: Tallinn 2013 SISUKORD KOKALE VAJALIKUD AMETIOSKUSED....................................................................4 ISIKUOMADUSED...........................................................................................................5 VAIMSED OMADUSED..................................................................................................5 FÜÜSILISED OMADUSED............................................................................................. 5 KUTSE- EETIKA PRINTSIIBID..........................................................................................6 MINU ARVATES VAJALIKUD KUTSEOSKUSED..........................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................7 ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus tel: 785 0818; e-post: [email protected] 1 Sisukord Sissejuhatud Kliendisõbralikkus Esmamulje Teenindussituatsioonid Hea klienditeenindaja iseloomuomadused Klientideta pole tööd! Kliendi ootused Kliendi 10 esmast vajadust Teeninduslubadus Murtud lubaduste heastamine Emaotsionaalses olukorras käitumine Pahas tujus kliendiga käitumine Klienditeenindaja väljendusoskus Teenindusoskused Enesetest Merle Vilson 2 Positiivne teenindus Teenindus peab jätma kliendile kauakestva positiivse mulje, õigustades kliendi ootusi ja vajadusi; Teenindajast sõltub firma maine; Kliendil tekkib ettekujutus firma usaldusväärsusest, abivalmidusest ja teeninduse kvaliteedist töötajate (töötajast tippjuhini) põhjal. Merle Vilson 3 Kliendisõbralikkus (1) Info kättesaadav:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele Kava Õppeaine: Väljendusoskus Õppejõud: dots. Rein Paluoja Üliõpilane: Bruno Meder Rühm: IAPB13 Üliõpilaskood: 120636IAPB Tallinn 2011 Ideed: Sotsiaalmeedia tarbimine pidevalt kasvab, kuid millist mõju avaldab see inimsuhetele? Teema: Vaatleme seoseid inimsuhte ja sotisaalmeeida vahel
Kuulajana sooviksin ma enim empaatiliselt oma partnerit kuulata kuid kahjuks kipun ma rohkem vaikne kuulaja olema. Ma peaksin rohkem suhtlemisel kasutama peegeldavat kuulamistehnikat kus ma annan rääkijale teada kuidas temast aru sain. See aitab rääkijal ennast paremini väljendada ja minul rääkijast paremini aru saada. Vaikse kuulajana on hea vestluspartneri muret kuulata või kui partner ei ole endas kindel. Kuid Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas kui rääkija väljendusoskus on puudulik, partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks, kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu. Suhtlemise käigus mõjutna ma ka oma partnerit Partneri juures on vahetul suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikku siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust ja koopereerumist, hoiakuid, suhtumisi, väärtushinnanguid, tõekspidamisi,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Jevgenia Levtsuk 094291IASB "Reklaam" Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema: Reklaam. Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on kaaluda argumente reklaami poolt ja vastu, tuua esile reklaami osatähtsust igapäevaelus ja selle reguleerimist. Samuti üritaks anda teistele inimestele mõtlemisainet selle mõjust. Põhisõnum: Enne mõtle, pärast osta. Lugeja:
REFERAADI KOOSTAMISE ABC Annaliisa Lõoke Maidla kool Kirjandus 7.klass III kooliaste MIS ON REFERAAT? Ettekanne, sisu lühiesitus antud õppeaine mingis valdkonnas. Info kogumine Info üldistamine Korrektne väljendusoskus Õige vormistamine REFERAADI KOOSTAMISE ETAPID Otsi vajalikku kirjandust Vali teema Koosta referaadi kava Kirjuta algvariant ( mustand ) Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG! TEEMA VALIK Teema annab õpetaja Vaba valik Teema olgu konkreetne Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus)
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON aines ,,Väljendusoskus” teemal ,,Elektriautode kasvav populaarsus” Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2016 Retsenseeritavaks tööks on projekt teemal „Elektriautode kasvav populaarsus“. Projekti eesmärgiks on anda inimestele informatsiooni, miks elektriautod on keskkonnale paremad kui sisepõlemismootoriga autod. Põhisõnumiks on, et paari aasta pärast võivad elektriautod olla populaarsemad kui sisepõlemismootoriga autod tänu nende keskkonnasõbralikkusele ning hinna langemisele. Esmapilgul tundub tegemist olevat väga asjakohase teemaga. Tänapäeval on elektriautode müük kasvanud märgatavalt. Elektriautosid üritatakse aina rohkem tuua turule, kuna sisepõlemismootoriga autod saastavad kordades rohkem ning elektriautod on keskkonnasõbra...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON Aines ,,Väljendusoskus" Esseele ,,Kuidas motiveerida töötajaid" Üliõpilane: Õpperühm: ISAB Matrikli number: Õppejõud: Dots. Boris Gordon Tallinn 2013 Annotatsioon ning minu ootused Esseele Alustades Essee "Kuidas motiveerida töötajaid" lugemist tutvusin esmalt ka annotatsiooniga tööle, mis oli koostatud hästi, haakus essee teemaga ning küttis ootused kõrgele lubades leida lahendust küsimusele "mida peaks tegema juht, et töötajaid motiveerida". Mis oli head · Essee on koostatud metoodiliselt hästi ning kasutatud lihtsat ja korrektset kirjakeelt, mistõttu lihtsasti mõistetav ka laiemale lugejaskonnale. · Sissejuhatuses püstitas asjakohase küsimuse ning rääk...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Kodutus ja kodutud Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kava koostamine Teema Kodutute mured ja probleemid Idee Terviseprobleemid, diskrimineerimine, külmumine - probleemid Sõjad, probleemid kodus, looduskatastroofid, alkoholism ja narkomaania, vanglast vabanemine põhjused Annetamine, vabatahtlikud, info jagamine aitamine Esialgne pealkiri Kodutus ja kodutud Eesmärk
töökohapõhise õppe või täiendkoolituse teel. Valdab põhilisi töövõtteid, tuleb iseseisvalt toime tavapärastes olukordades tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Müüja töö eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust ja võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teise. Müüja töö eeldab iseseisvust ning kehtestavust. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, meeldiv ja viiskas käitumine ning hea suhtlemis- ja väljendusoskus. Töö nõuab korrektset välimust. Müüja tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. Müüjal on põhilised kutsealased faktilised teadmised ja oskused täita tööülesandeid kasutades asjakohast teavet ja lihtsaid juhiseid ning töövahendeid. Iseseisvus ja vastutus sarnaste ja korduvate tööülesannete täitmisel kontrollitud olukordades. Müüja saab keelest aru ja teenindab inglise/saksa ja vene keeles.
Tore on see, et koolil on korralik spordikompleks, kus saab korralikult trenni teha ja ka vaba aega veeta. Lisaks meeldib mulle tudengimaja, kus saab loengutevahelisi aegu sisustada või lihtsalt puhata. Õppimise poole pealt ootasin ma rohkem loenguid ja harjutustunde, sest neid on tõesti vähe, kuid olen aru saanud, et peame suure osa ajast iseseisvale õppele panustama. Kohustuslikus õppekavas on mõned lihtsad ained, nagu näiteks erialatutvustus ja väljendusoskus, kuid on ka raskemaid, näiteks matemaatiline analüüs, mis on minu jaoks väga raske. TTÜ-sse õppima tulles lootsin, et meile õpetatakse rohkem ainult infotehnoloogiaga seonduvat ja teisi aineid vähem, lisaks võiksid õppekavas ka praktikatunnid olla, kuid ilmselt on need alles ees. Minu arvates on TTÜ-l väga hea õppeinfosüsteem ,,ÕIS", mis annab hea ülevaate sinu õpingutest. Lisaks on kool mõelnud sülearvutite omanike peale ja paigaldanud vajalikesse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne).
juhendamisel 18. long-term income opportunities – stabiilne sissetulek 19. operating high volume transactional systems – toimetulek mitmekülgsete ülekandesüsteemidega 20. Experience working in a global setting and with a broad international user community – töökogemused rahvusvahelise klientuuriga ülemaailmses keskkonnas 21. stakeholder group – sidusrühm 22. Articulate succinctly/ briefly- väljendada lühidalt 23. articulation- väljendusoskus 24. demonstrable experience in leading ... – märkimisväärne kogemus ... juhtimises 25. desirable – soovitav 26. possessing/ having – omades 27. apprenticeships - praktika, praktilise õppe aeg 28. persistent and resilient - püsiv ja vastupidav 29. a commitment to achieving excellent results - püsivus saavutada suurepärane tulemus 30. adaptable – kohanemisvõimeline 31. able to meet requirements/ customers needs – võimeline täitma
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika – kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne).
Referaat Inimene ja alkohol Inimene ja alkohol Lühitöö aines "Kirjalik väljendusoskus". Miks üldse alkoholi tarbitakse? Osad tuju tõstmise eesmärgil, osad kompleksitest vabanemiseks, osad "kamba pärast". Siis on veel kategooria inimesi, kes üritab oma muresid alkoholi abil unustada või leevendada, mis on paraku ainult ajutine ja näiline lahendus. Süütud eesmärgid, aga vaatamata sellele muutub alkohol aeg-ajalt tõsiseks probleemiks. Alustaks nn "roolijoodikutest" -- inimene ei suuda piisavalt kiiresti reageerida, mille tulemuseks on tihti liiklusõnnetus, trahvid, remont, surm. Alkoholijoobes võib teatud tüüpi inimeste puhul valla pääsenud jutt muutuda ropuks ja solvavaks ning hoiak ülbeks. Sellised võivad ka kättpidi või hoopis relvaga kallale minna. Alkoholi mõju võiks kokkuvõtvalt kirjeldada järgmiselt -- see laseb lõdvemaks inimese sisemised pidurid, olgu need kompleksid, hirm, taktitunne või viisakus. Alkohol ei ole probleem,...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Haridus kohustus või võimalus? Kava Õppeaine: Väljendusoskus Õppejõud: dots. Rein Paluoja Tallinn 2011 Ideed: Haridus ise. Haridus kui kohustus riigipoolne haridusnõue; vanemate sundimine; ühiskond kujundanud hariduse esmatähtsaks. Haridus kui võimalus edu saavutamiseks; elus toimetulekuks; loob võimalusi, valikuvariante; annab võimaluse ühiskonnas kaasa rääkimiseks. Eesmärk: Tuua välja hariduse kui kohustuse ning hariduse kui võimaluse
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON aines „Väljendusoskus“ teemal KAUGÕPPE PLUSSID JA MIINUSED Üliõpilane: Andri Kaaremäe Õpperühm: IABB13 Matrikli nr: 154819 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn ANDRI KAAREMÄE 154819IABB 1. ESSEE EESMÄRGID Selgitada, kas kasulikum on õppida statsionaarses- või kaugõppes. Tuua välja kaugõppe eripärad, plussid ja miinused. Pöörata rohkem tähelepanu kaugõppe võimalustele ja vajalikkusele. 2. PÕHISÕNUM Essee põhisõnum on selgitada, kas kaugõpe on statsionaarse õppega samaväärne ning miks ikkagi on Eestis nii vähe inimesi kaugõppes. Autor proovib tähelepanu juhtida kaugõppe headele külgedel...
Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303 IAPB Infoajastu piraadid Kava õppeaines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Teema Internetipiraatlus, selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning roll tänapäeva ühiskonnas. Ideed Piraatlus on tehnikamaailma üks vanimaid fenomene. Kõik algas sellest, et oli lihtsalt vaja andmeid kopeerida ühelt andmekandjalt teisele
· Sotsiaalne sensitiivsus (kaasinimeste vajaduste, ootuste ja nõuete tundmine, inimeste aktsepeerimine, nii nagu nad on). · Toimetulek iseendaga (enesetundmine ja meelekindlus). Inimene on sotsiaalselt kompetentne siis, kui ta suudab teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Koosneb personaalsest loomusest ja sotsiaalsetest oskustest. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) · Kuulamisoskus baasoskus, millele üles ehitada kompleksoskused. · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus kasutada sõna jõudu. · Isikutaju teise inimese äratundmine, inimtüübi määratlemine, emotsionaalse seisundi tajumine, suhtumise tajumine, esteetiline ja moraalne hinnang, ootuste hinnang.
Joonisteprogramm Caxa 3 Tööülesannete täitmine/Üldine: Kohanemisvõime 4 Usaldusväärsus/lojaalsus 5 Stressitaluvus 4 Ülesannete täitmine 4 Tegutsemise kiirus 4 Initsiatiivikus 4 Vastutustunne 5 Korrektsus,täpsus 4 Erialased teadmised 4 Suuline väljendusoskus 4 Kirjalik väljendusoskus 4 Suhtlemisoskus 4 Välimuse eest hoolitsetus 4 Taiplikkus 4 Samuti lisas organisatsioonipoolne juhendaja kommentaari: ''Kool peaks rohkem rõhku panema praktikute kogemuse vahendamisele õppeprogrammis, kuna tundub, et praktikandi teoreetilised teadmised on suhteliselt
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjat...
LISA 1, TL nr 26, 13.10.2015 KLIENDITEENINDAJA AMETIJUHEND Ametikoht: Klienditeenindaja Alluvus: Klienditeenindaja allub juhatajale, klienditeenindajal puuduvad alluvad. Asendab: Klienditeenindajat asendab teine klienditeenindaja ja vajadusel juhataja. Töö eesmärk Klienditeenindaja töö eesmärk on: Teenindada professionaalselt kliente Vastutus Klienditeenindaja vastutab: Müüja-klienditeenindaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja on valmis juhendama teisi töötajaid oma vastutusala piires. Tööülesanded Klienditeenindaja tööülesanded on: Kaupade käitlemine ja kaubatundmine: 1) kaupade vastuvõtmine; 2) kaupade ladustamine; 3) kaupade ettevalmistamine müügiks ja müügis...
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjat...
Tööotsimisoskused Kristi Gross SR148 Vaadates oma isikuomadusi ja võrreldes neid sekretäritöö kutsestandardi 5. tasemega, siis leian väga palju sarnasusi ning arvan, et olen valinud endale vastava ja meeldiva ameti. Kõik minu isiklikud omadused on suureks kasuks sekretäritöös ning samuti kutsestandardis on kirjas milline peab olema ja millised oskused peavad olema sekretäril – oman enamus omadusi. Mina isikuomaduste poolest: olen kõrge pingetaluvusega olen kohusetundlik ja aus; kiire kohanemis-ja reageerimisvõimega. olen väga positiivne ja aktiivne inimene; tulen väga hästi toime meeskonnatöös hindan sportlikke eluviise õpin kiiresti hea ajaplaneerimisoskus korrektne Samuti olen alati väärtustanud kaheksast viieni tööpäeva, mis samuti on kutsestandardis kirjas, et üldjuhul on sekretäri tööaeg fikseeritud. Viis minu meelest kõige t...
Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad 22. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Iga otsuse suhtes eksisteerib eelnev nõustumispiirkond, nõustumispunkt ja vastuvõetamatu piirkond Juhul kui teade on liiga kaugel nõustumispunktist (ankrust), siis tajutakse seda veelgi kaugemana Juhul kui teade on üsna ligidal ankrule, siis tajutakse seda lähemal kui ta tegelikult on 23. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks
suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 24. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!)
väärtushinnangute kujunemist, iseendast hoolimist ja teistega arvestamist. Seksuaalsuse tähendusest Teadlased väidavad, et inimene kulgeb läbi elu n.ö. „seksuaalsuse astmetel”, astudes sünnihetkel esimesele astmele. Eristatakse: bioloogilist ulatuvust – seksuaalsed reaktsioonid, muutused füüsilises välimuses jm, psüühilist ulatuvust – mina- pildi käsitus, oma tunnete väljendamine, väljendusoskus, teadmine, et mõned sõnad on rumalad, mis on sobiv poisile, mis tüdrukule, eetiline ulatuvus- väärtushinnangud, truudus, moraal, kultuuriline ulatuvus- inimeste omavaheline suhtlemine (pere, sõbrad, naabrid, lasteaed, kool, reklaam, informatsioon, traditsioonid jm.). Küsitlustest selgub, et lapsevanemad peavad oluliseks isiklikku eeskuju meheks ja naiseks kasvamisel. Mainiti, et oluline on arusaam, et mehed ja naised on võrdsed.
mindi laiali mõtlemisest tingitud tunnetele kinnitust saanutena pole inimest, pole probleemi. Konflikti lahutamatu komponent on aga tunne. Just tundenüansside kirjeldamine teebki individuaalse konfliktitaju eripäraseks. Seepärast on ka konflikti lahendamiseks tunnete teadvustamine ja sõnastamine väga oluline. Mäletan, et olin tollal otsingute teel, minus peitus rahulolematus oma tollaste tööülesannete ja motivatsiooni puudumise suhtes. Minu vähene enda soovide tulemuslik väljendusoskus sai saatuslikuks konflikti süvenemise osas. Täna olen teadlikum, kui oluline on end avastada ja tundma õppida: millised on minu väärtused, uskumused, enesehinnang ja -mõistmine ning käitumisharjumused ning nende seos konfliktidega. Kui ma jõuan selgusele, mida ma tõeliselt vajan ja mida tahan, suudan ma ka konflikte paremini lahendada.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat Kaali meteoriidikraatrid Aines ISS0110 Väljendusoskus Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. FAKTE....................................................................................................................................4 2. GEOLOOGIA.........................................................................................................................4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu.
mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Eesti keel Klass: III Aeg: 10.05.2012. kolmas tund Õpilasete iseloomustus: Klassis on 7 õpilast. Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Emadepäeva minikontsert. Tunni eesmärgid: väljendusoskus suuline, kirjalik; keeleõpetus- kirjutamine, Kava koostamine arvuti abil, emadepäeva tähtsuse mõistmine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Õppeaasta jooksul omandatu, et koostada emadepäeva minikontserdi kava, arvutiga töötamise oskus. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Arvutiklassi reserveerimine, muusikaõpetajaga kooskõlastatud laulud, mida emadepäeval võiks esitada.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder
REFERAAT On lühiülevaade senistest uurimistulemustest. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja ÕIGE VORMISTAMINE. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni. REFERAADI KOOSTISOSAD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Lisad TÖÖDE VORMISTAMINE Üldised nõuded
advekaatsel tasemel. Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete määramine. Siin tuleb jälgida järgmist: · õpilase vaimse taseme määramiseks on vaja piisavalt aega, vajadusel teha mitme päeva jooksul; · miljöö peab olema peab olema rahulik (omaette ruum); · ülesanded ja pildid peavad olema huvitavad. Ülesanded võiksid olla järgmised: · Vestlus. Vestluse käigus selgitatakse välja lapse orienteerumine ja teadmised ümbritsevast. Selgub laste sõnavara ja väljendusoskus. · Tähelepanu katse (täpsus, kiirus) (mis on ühel pildil teisti kui teisel; mis puudub esemel; mida ma ütlesin valesti jms.) · Mälu katse. Lugeda õpitud luuletust, laulda laulu. 10 pildi test -- mitu pilti meelde jäi (oleks tore, kui see arv oleks 7) · Kõne mõistmise katse. Kas saab aru tekstist, ülekantud tähenduse mõistmine, tekstülesannetest. · Mitteverbaalse loogilise mõtlemise katse (nt. grupeerida kujundid ühiste tunnuste alusel.) · Lugemisoskus.
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Kas süvaõppega koolid on vajalikud? Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Tallinn 2011 Retsenseeritava töö osad: Sissejuhatus: ,,Õppimine on aastasadade ja tuhandetega muutunud järjest olulisemaks ning koolis veedetud aastad moodustavad tänapäeval vähemalt viisteist kuni kakskümmend protsenti inimese elust. Kuna haridus on baasiks kogu järgnevale elule, tuleks kooliaastatest võtta maksimum, või kuidas? Pidevalt avaldatakse meedias artikleid süvaõppega koolide vajalikkuse või mittevajalikkuse üle, kuid paratamatult jäävad silma autorite vähesed kogemused ning emotsioonide põhjal tehtud järeldused." Kokkuvõte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
