Euro plussid ja miinused (3)

KOOL
„Euro plussid ja miinused“
Uurimistöö
Koostaja : NIMI
Juhendaja : NIMI
LINN
AASTA
Sisukord

Sisu

Sisu 2
SISSEJUHATUS 2
Ülevaade euro kohta 3
Kas teadsite, et … 5
Millised on euroalaga ühinemise kriteeriumid? 6
Euro plussid ja miinused 7
Kokkuvõtteks 8
Kasutatud kirjandus: 9

SISSEJUHATUS

Minu uurimistöö räägib euro plussidest ja miinustest. Pole jäänud palju aega kui 1.01.2011 astume ka meie euroalasse ja võtame käibele euro. Uurimistöö valiku tegin sellise, kuna see on hetkel kõige aktuaalsem teema. Toon välja inimeste arvamuse eurole ja mida Eesti üldse peab tegema, et me saaksime euroga liituda. Inimeste arvates on see halb, et kaotame enda vabaduse sümboli, aga kas see kõik on lihtne?
3

Ülevaade euro kohta

Euroopa Liidu kõrgeim poliitiline organ Euroopa Ülemkogu otsustas, kes liikmesriikidest saavad euroalaga ühineda.
Euroopa Ülemkogu määrab Euroopa Liidu otsuste üldise poliitilise suuna ja prioriteedid . Lissaboni lepingu jõustumisega 1.detsembril 2009 sai sellest institutsiooni . Ülemkogu valib eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesistuja vastutab ülemkogu kohtumiste ettevalmistamise ja juhtimise eest. Eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ning teda võib tagasi valida ühe korra.
1.Jaanuar 1999 oli see ajalooline päev, mil üksteist Euroopa Liiduriiki (praeguseks on neid kuusteist) määrasid lõplikult kindlaks enda omavääringute ja euro vahetuskursid. Sündis euroopa rahaliit koos ühisraha euroga.
Järgnes üleminekuperiood, kus euro oli üksnes ülekanderaha. 1. Jaanuaril 2002. aastal lasti aga euro pangatähed ja mündid ringlusesse.
1.jaanuaril 2002. aastal hakkasid euro pangatäheti ja münte kasutama kaksteist riiki: Austria, Belgia, Hispaania , Iirimaa , Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal , Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Esimesena 2004. aastal ELiga liitunud kümnest riigist ühines euroalaga 2007. aastal Sloveenia , talle järgnesid 2008.aastal Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia ja 2011. aastal on Eesti kord.
4

Kas teadsite, et …

Praegu on ringluses 11 836 miljonit euro pangatähte, mille koguväärtuseks on 684 miljardit eurot. 2002.-2009. aastani toodeti 42 554 miljonit euro pangatähte. Euroala väljastab euro sularaha 419 554 panka ja sularahaautomaati. Kui panna kõik praegu ringluses olevad pangatähed otsapidi üksteise järele, oleks see rida 22 391 650 km pikk. See on sama palju kui 30 edasi-tagasi lendu kuule või 560 tiiru ümber Maa. Praegu on ringluses 80 677 miljonit euromünti, mille koguväärtus on 20056 miljonit eurot. Kõik praegu ringluses olevad euromündid (693 335 tonni) kaaluvad sama palju kui 100 Eiffeli torni.
5

Millised on euroalaga ühinemise kriteeriumid?

Ühisraha euro kasutuselevõtmiseks peavad liikmesriigid mõnede Euroopa Liidu lepingus ( Maastrichti leping) sätestanud konkreetsete kriteeriumide täitmise kaudu saavutama majandusliku lähenemisega kõrge taseme. Neid kriteeriume nimetatakse ka Maastrichti kriteeriumideks.
Peale nende kriteeriumide tuleb liikmesriikide saavutada õigusaktide ning keskpankasid ja nende ülesandeid reguleerivate eeskirjade lähenemine, et rakendada majandus- ja rahaliitu tõhusalt rohkemate töökohtade ja suurema kasvu raamistiku ning hoida ära tõrkeid.
Maastrichti lähenemiskriteeriumid
Mida mõõdetakse? Kuidas mõõdetase? Lähenemiskriteeriumid?
Hinnastabiilsus
Tarbijahindade inflatsioonimäära ühtlustamine.
Kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määrast mitte üle 1,5 protsendipunkti.
Riigi rahanduse usaldusväärsus
Valitsussektori eelarvepuudujääk protsentides SKPst.
Kontrollväärtus ei ületa 3%.
Riigi rahanduse usaldusväärus
Valitsussektori võlg protsentides SKPst.
Kontrollväärtus ei ületa 60%.
Lähenemise püsikindlus
Pikaajaline intressimäär.
Kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi hinnastabiilsuse määrast mitte üle 2 protsendipunkti.
Vahetuskursi stabiilsus
Kõrvalekalle keskkursist.
Osalemine vahetuskursimehhanismis kaks aastat ilma tõsisemate probleemideta.
Maastrichti kriteeriumide abil saab välja selgitada, kas liikmesriigi majandus on valmis eurot kasutusele võtma. Kriteeriumide põhjal hinnatakse euroala kandidaatriigi rahanduse stabiilsust, usaldusväärtust ja jätkusuutlikkust.
6

Euro plussid ja miinused

Inimesed pole harjunud veel mõttega, et alates 01.01.2011 kaob meie vabaduse sümbol Eesti kroon. Inimestel on sellega seoses eelarvamused, et sellega kaasneb suur hinnatõus ning, et suurem osa rahast hakkab olema müntides. Seoses euroga tahavad aktivistid seda muuta. Korraldavad küsitlusi ja miitinguid, aga enam pole võimaik midagi muuta.
Korraldatud küsitluse käigus Küsimusele „Kas Teie pooldate üleminekut Eesti kroonilt eurole?“ vastas eitavalt 52,8%. Eurole ülemineku poolt oli 34,3%. Oma arvamust ei osanud öelda 12,8% küsitletuist. Euro vastu oli nii enamus eestlasi kui mitte-eestlasi. Üheks põhjuseks miks inimesed kardavad eurole üleminekut, sest neile pole piisavalt selgitatud euro positiivseid külgi.
Kardetakse ka hinnatõusu seda näitab ka küsitluse tulemus, et 68% inimesi küsitletust kardab hinnatõusu. Tegelikkuses, aga euroalaga liitunud riikide kogemuse põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Eurole ülemineku mõjud on jäänud lühiajaliseks ning ligikaudu 0,1-0,3 protsendipunkti vahemikku.
Aga mida annab euro Eesti riigile? Annab kindla tugi kogu Euroopas ja maailma mastaabis . Ettevõtted julgevad tulla Eestisse ja rajada oma ettevõtte. Nad ei karda ei Eesti kroon devalveeritakse . Seega hakkab Eesti majandus paranema ja lisandub ka hulgaliselt uusi töökohti. Inimesed, kes tasuvad pangale võlga võivad rõõmustada, intressid odavnevad. Seega muutub igakuine laenumakse väiksemaks. Kuna enamus riike kasutab eurosid, siis kaob ka valuutavahetuse kulud. Ei pea ka muretsema, et ise kroone eurodeks vahetades peab tasuma valuutavahetus kulud. Alates 1.detsemrist.2010 müüakse eurosid ainult kinnitatud kursiga 15.6466. Saabusid müügile ka eurostardi komplektid mille väärtus on 200.- . Seega ei tasu karta , et raha otsa peaks saama nagu juhtus see kui Eesti läks üle Nõukogude Liidu lagunemisel rublalt kroonile.
Aga mida inimesed kardavad ja miks nad on Eesti kindlama tuleviku vastu? Me kõik oleme harjunud krooniga ja kroon on meie vabaduse sümbol. Inimesed kardavad hinnatõusu, aga minu arvates on see põhjendamatu. Tõesti ainukeseks probleemiks võib olla see , et rahaga ümber harjumine võtab kauem aega ja hakkab olema hulgaliselt peenraha. Aga inimesed suudavad harjuda kõigega. Ja pikas persvektiivis on see Eestile väga kasulik ja tulus .
7

Kokkuvõtteks

Minu arust on euro käibeletulek Eestis nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne, kuna see annab Eestile maailmas suure kindluse, saab tuntumaks ja turistidele rohkem käidavaks kohaks. Pole valuutavahetus kulusid. Inimestele on ka see positiivne, et laenuintressid on madalamad.
Negatiivne, kuna raske harjuda teise rahaga, inimesed kardavad suurt hinnatõusu ja palju tuleb peenraha. Inimesed jäävad ilma oma vabaduse sümbolist.
Aga kokkuvõtteks astub Eesti väga suure sammu ja võtab riski toime tulla väga suure muutusega. Ja kindlasti näeme me nii langusi, aga lõpuks korvab kõik selle suur tõus Eestile kogumaailmas.
8

Kasutatud kirjandus:

Meie euro, rändnäitus

Meie euro, rändnäituse brošüür

Juhan Koksi blogi sissekanne 13.06.2010 http://juhank.blogspot.com/2010/06/euro-kasud-eestile-majanduslikud-kaob.html

Enda teadmised mida olen lugenud ajalehtedes ja kuulnud uudistest

Eesti panga koduleht, alateema euro http://www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/euro/kkk-e.html#93

Anti Poolametsa uuring, 12-29. oktoober 2010 ,,Kas Teie pooldate üleminekut Eesti kroonilt eurole?“ http://majandus.delfi.ee/news/uudised/uuring-ule-poole-eesti-elanikke-selgelt-euro-vastu.d?id=34916971
9