Bartertehingud (0)

1. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: 
a. kui puudub kauplemiseks vajalik kaup 
b. kui puudub usaldus raha vastu 
c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada 
d. mida pole võimalik kirjeldada 
 
2.  Deflatsioon  kujutab endast: 
a. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades 
b. hindade püsiv alaneminemist 
c. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega 
d. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta 
e. hinnataseme tõusu aeglustumine 
 
3. Inflatsiooniteoorias tekib hinnašokk: 
a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist 
b. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, 
millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele 
c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest 
d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas 
 
4. Disinflatsioon ja deflatsioon: 
a. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust 
b. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha 
c. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse  väljaselgitamise  pole mingeid 
probleeme 
d. on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada on 
suhteliselt keeruline 
 
5. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, siis 
muudel võrdsetel tingimustel on: 
a. laenunõudlus väiksem 
b. laenunõudlus suurem 
c. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik seda ka anda 
d. laenuandmist võimatu prognoosida 
 
6. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide 
näidetest on vale: 
a. hinnad-valuutakursid-hinnad 
b. hinnad-palk-hinnad 
c.  valuutakurss - töötus -valuutakurss 
d. hinnad- intressid -hinnad 
e. hinnad-hinnad 
 
7.  Inflatsioon  väikese avatud majanduse korral ( Skandinaavia  mudel) on 
määratud: 
a.  impordile  kehtestatud tollimaksude suurusega 
b. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris 
c. hinnatõusuga antud riigis 
d. töötuse suurenemisega antud riigis 
 
8.  Hüperinflatsioon  kujutab endast: 
a. kiiret hinnalangust, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse 
b.  aeglast  hinnalangust 
c. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsku hinna tõusu, millel on 
kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele 
d. väga kiire üldise hinnataseme tõusu ja raha ostujõu vähenemist 
 
9. Perioodil, kus  inflatsioon  süveneb ja  kiireneb , kipuvad nominaalsed 
intressimäärad: 
a.  langema , kuna ka töötusemäär kahaneb 
b. langema, kuna raha väärtus langeb 
c. tõusma, kuna raha väärtus langeb 
d. langema, kuna töötusemäär tõuseb 
e. olema suhteliselt püsivad 
 
10.  Jooksevkonto  defitsiiti on võimalik vähendada: 
a. suurendades järsult  importi  
b. piirates väliskapitali voolu Eestisse 
c. ühtlustades kaubanduspartneritega kaupade  kvaliteedinõuded  
d. kehtestades eksporttollid 
 
11.  Bretton  Woodsi kokkulepe: 
a. sidus kõigi lepinguosaliste riikide valuutad kullaga 
b. nõudis kõikidelt riikidelt oma väärismetalli varude avalikustamist 
c. sidus USA dollari kullaga 
d. keelustas laenude andmine arengumaadele 
 
12.  Maksebilanss  iseloomustab: 
a. riigi üldist heaolu 
b. riigimaksete laekumist 
c. kaupade ja teenuste liikumist riigi ja ülejäänud maailma vahel 
d. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist 
 
13. Importi vaadeldakse  maksebilansi  analüüsil: 
a. sümmeetrilise muutujana   
b. autonoomse muutujana 
c. asümmeetrilise muutujana 
d. indutseeritud muutujana 
 
14. Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: 
a. monetaarpoliitikat, kuna  fiskaalpoliitika  ei toimi 
b.  fiskaalpoliitikat , kuna monetaarpoliitika ei toimi 
c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta 
d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad 
 
15. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia  naelsterling  1,7 USA dollarit ja 1 
USA  dollar  7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab  Volvo  naelsterlingites, kui ta 
maksis 84000 SEKi? 
a. 634£ 
b. 6335 £ 
c. 18308£ 
d. 36769£ 
e. 84000£ 
 
16. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: 
a. mõjub  soodsalt  eksportijatele 
b. mõjub soodsalt importijatele 
c. põhjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul 
d. ei mõju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 
 
17. Monetaarpoliitika on: 
a.  kehv  vahend majanduse juhtimiseks, kuna ta on poliitikute poolt kergesti mõjutatav 
b. poliitikute poolt väga raskesti mõjutatav 
c. otseselt kasutatav kaubavahetusbilansi tasakaalustamiseks 
d. riigi eelarvepoliitika  väljundiks  
 
18.  Automaatne  fiskaalpoliitika on: 
a. automaatne erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule 
b. automaatne kohandumine elanikkonna vajaduste järgi 
c. avaliku sektori kulutuste automaatne muutmine vastavalt  kogutulu  või töötuse muutusele 
d. keskpanga poolne rahapakkumise automaatne muutmine vastavalt konkreetsele 
majandussituatsioonile 
 
19. Erainvesteeringute  väljatõrjumine  tähendab: 
a. valitsuse keelab eraettevõtjatele investeeringute tegemise 
b. välisinvestorid tõrjuvad kodumaised investorid kõrvale 
c. valitsuse siselaen eelarve  defitsiidi  katmiseks neelab investeeringuteks vajamineva raha 
d.  maffia  ei luba  kellelgi  raha investeeringuteks kulutada 
 
20. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kui 
a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni 
tõttu kergemini 
 
b. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, et 
tulevikus on võimalik saada  suuremaid  kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on 
tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim 
c. kuna  kitsendav  majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi  maksutulud   kahanevad  
kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) 
d. viletsuse indeks(töötusmäär +  inflatsioonimäär ) majanduses kasvab. 
 
21. Ülekandemehhanism rahateoorias analüüsib: 
a.  Rahapesu  likvideerimise võimalusi ülekannete kontrolli tõhustamise teel 
b. rahvusvaheliste rahaülekannete turvaliseks muutmise võimalusi e-posti abil 
c. majandusliku aktiivsuse ja raha pakkumise   muutuste vahelisi  seoseid  
d. raha kasutamisest loobumist ning ülemineku võimalusi plastrahale 
 
22. Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina: 
a. kapitalikonto defitsiit 
b. välisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja välisinvesteeringute juurdetuleku vähenemine   
c. välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite  sisenemine  turule 
d. ekspordi suurenemine 
 
23.  Rahaturul  on võimalik raha pakkumist reguleerida: 
a. kaotades kõik piirangud majanduse 
b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimisega 
c. kommertspankade reservimäära normatiivi muutmisega 
d. valitsuse  kontrolliga  ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 
 
24. Raha kolm funktsiooni oleksid järgmised: 
a. võrdlus-, väärtus- ja hindamisfunktsioon; 
b. väärtus-, akumulatsiooni- ja konverteerimisfunktsioon 
c. väärtus-, maksevahendi- ja akumulatsioonifunktsioon 
d.  hindamis -, konverteeimis- ja võlafunktsioon 
 
25. Milline allpool toodud loetelust ei kuulu raha M1 määratlusse? 
a. raha, mida hoitakse stabilisatsioonifondis 
b. 100 miljonit EEK, mis laekub riigivara müügist kohaliku omavalitsuse jooksvale kontole 
c. pensionäride kontole ülekantud  pension  
d. panka mitte  viidud , kuid kogumise eesmärgil pikaajaliselt “sukasääres” säilitatav raha 
 
26. Raha pakkumine arvutatakse: 
a. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena 
b. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena 
c. raha kordaja ja rahamõõdu M3 korrutisena 
d. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 
 
27. Mida tähendab  spekulatiivne  rahandus? 
a. firma omavahendid on väiksemad kui  aktsiakapital  
b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud 
c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud 
d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 
 
28. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud 
kohustuslik  reserv  on 10 %? 
a. 0,1 
b. 1,0 
c. 10 
d. 20 
 
29. Kuidas arvutatakse reaalpalk? 
a.  ebareaalne  palk jagatakse tegeliku töötusega 
b. ümbrikupalk jagatakse hinnaindeksiga 
c.  nominaalpalk  jagatakse hinnahindeksiga 
d. nominaalpalk korrutatakse hinnaindeksiga 
 
30. Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise  
ainuõigus  kuulub: 
a. Eesti valitsusele 
b. Riigikogule 
c. Eesti Pangale 
d. Eesti  presidendile  
 
31. Kas  paberraha  on kaupraha? 
a. loomulikult on kõik  rahad  kauprahad 
b. ei ole 
c. eritingimustel, kui sinna on kantud ka mingit kiiret rikastumist võimaldavat  informatsiooni 
d. ainult siis kui on rahale kantud  turvaelemendid  
 
32. Miks on raha  unikaalne ? 
a. raha  unikaalsus  on tingitud sellest, et teda on alati vähe 
b. raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda ei toodeta erasektoris 
c. raha unikaalsus on tingitud sellest, et tal on palju turvaelemente 
d. raha polegi unikaalne, kuna teda kasutatakse väga laialdaselt 
 
33.  Eksogeenne  pakkumine tähendab, et: 
a. keskpanga poolset rahapakkumist tehakse majanduse elavdamiseks 
b. majandusarengu  kiirenemine  põhjustas keskpangapoolse rahapakkumise kasvu 
c. välisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse 
d.  keskpank  pakkus raha välispankadesse hoiule 
 
34. Osalise reserviga pangasüsteemi korral peab kohustuslik  reservimäär  Rr 
olema: 
a. võrdne 0-ga; 
b. suurem kui 0 ja väiksem kui 100% 
c. võrdne panga lisareserviga XR 
d. võrdne sularahamääraga Cr 
e. võrdne 100% 
 
35. Raha pakkumine suureneb, kui:  
a.  pangad  kehtestavad omal soovil lisaks kohustuslikule reservmäärale ka täiendava reservmäära 
b. kohustuslik reservimäär suureneb 
c. raha baas suureneb 
d. raha  multiplikaator  väheneb 
 
36. On antud järgmised andmed: 
1) 
Valuutahoiused                             2000      
2) 
Sularaha ringluses                       100000 
3) 
Riigi  võlakirjad                            5000 
4) 
Nõudmiseni  hoiused                          4000 
5) 
Tähtajalised  hoiused                        8000  
6) 
Aktsiad                                    3000  
 
Arvuta  rahaagregaat  M1. 
a. 100000 
b. 102000 
c. 104000 
d. 108000 
 
37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku 
eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui 
eeldame, et kohustusliku  reservi  nõue on 20%, kommertspankadel pole 
lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: 
a. 40000 
b. 200000 
c. 1000000 
d. 2000000 
 
38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu  nõudlus  kaasa: 
a. majanduselanguse 
b. palkade tõusu 
c. palkade languse ja inflatsiooni 
d. tööpuuduse ja palkade languse 
 
39. Tsükliline töötus: 
a. on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused 
b. on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu 
vähenemisega 
c. on töötus, mida vaadeldakse vabatahtlikuna 
d. polegi olemas mingit tsüklilist töötust 
 
40. Heidutatud  töötaja  on: 
a. isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata 
b. eriti tüüpiline põllumajanduses, jahinduses ja turisminduses 
c. on isik, kes küll soovib töötada, kuid on  loobunud  aktiivsest tööotsimisest, sest on 
veendunud ürituse lootusetuses 
d. tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimisega 
 
41. Põrandaalused töötajad on: 
a. keldripoodide ning teiste allpool hoone nulltsüklit töötavad isikud 
b. on see osa tööealistest, kes ei soovi töötada ei maa peal ega  keldris  
c. hõivatud varimajanduses ning reeglina ei arvestata neid tööjõu hulka ja  loetakse 
töötuteks 
d. isikud, kes jäävad ametlikust  statistikast  täielikult välja 
 
42. Passiivne tööturu poliitika seisneb tööturu reguleerimises 
a. suurendades  töötu  abirahasid ja materiaalseid toetusi 
b. organiseerides sotsiaalseid abitöid 
c. stimuleerides ettevõtlust ja  luues  uusi töökohtasid 
d. täiustades tööturu organisatsiooni 
e. doteerides  riiklikult  elanikkonna ümberasustamist tööjõu kõrge nõudlusega piirkondadesse 
 
43. Täistööpäevaga taksojuhi ametit pidav Harri, kellel on doktorikraad 
bioloogias ning kes  kulutab  iga päev paar tundi selleks, et otsida oma 
kvalifikatsioonile vastavat teadustöötaja kohta. Kas tegemist on: 
a. töötuga  
b. töötava  isikuga  
c. väljaspool tööjõu  arvestust  jääva isikuga 
 
44. Mida kujutab endast efektiivne palgateooria?  
a. töötajatele makstav palk arvutatakse väga täpselt välja üleüldise efektiivsuse teooria alusel 
b. töötajatele makstakse kõrgemat palka kui konkurentide juures 
c. töötajate palka korrigeeritakse hinnaindeksiga 
d. töötajad maksavad vähem tulumaksu 
 
45. Millised on Weitzmani kasumi jaotamise meetodi eelised ? 
a. ei võimalda omanikel kiiresti rikastuda 
b. võimaldab suuremat tööhõivet, kuna  palgaks  ei maksta kunagi kogu kasumit 
c. töötajate madalamad palgad ei tekitaks tarbimisbuumi 
d. poleks vaja töölepinguid sõlmida ning see võimaldaks hoida kokku paberit 
 
46. Tööpuuduse vastu võitlemise programm, mille sisuks on palga subsideerimine 
tähendab seda, et: 
a. valitsus võtab palga maksmisega seotud kulud enda kanda, kuna see võimaldab ettevõtjatel 
rohkem investeerida ja töötajaid palgata 
b. valitsus  maksab kinni mõningate riskirühmade palgad, juhul kui  ettevõtjad  nõustuvad 
neid oma ettevõttes kasutama 
c. valitsus maksab kinni kõikvõimalikel hädaabitöödel osalejate palgakulud 
d. valitsus maksab kinni varimajanduses töötavate inimeste palgad, eesmärgiga suurendada 
maksutulu 
 
47. Hinnašokk kujutab endast: 
a. Püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutusteta 
b. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega 
c. ühe kauba hinna järsk tõus, mis põhjustab ka teiste kaupade hindade tõusu 
d. hinnataseme püsiv langus 
e. hinnataseme tõusu aeglustumine 
 
48. Stagflatsioon kujutab endast: 
a. ühiskonna vaimset ja majanduslikku mandumist 
b. inflatsiooni ja SKP üheaegset suurenemist 
c. inflatsiooni ja töötuse üheaegset suurenemist 
d. töötuse ja investeeringute üheaegset vähenemist 
 
49. Kui  laenusaaja  hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu andjad, on muudel 
võrdsetel tingimustel: 
a. laenunõudlus väiksem 
b. laenunõudlus suurem 
c. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda 
d. pole võimalik prognoosida 
 
50. Millised allpool loetletud kontodest on maksebilansi allkontod? 
a. püsivkonto 
b. reservkonto 
c. põhikapitalikonto 
d. säästukonto 
 
51. Kas Eesti krooni  devalveerimine  mõjutab importi Eestisse: 
a. soodsalt 
b. ebasoodsalt 
c. üldse ei mõjuta 
 
52. Monetaarpoliitikas kasutatakse vahe-eesmärke kuna: 
a. lõppeesmärke polegi olemas 
b. nende kaudu loodetakse jõuda lõppeesmärkideni 
c.  kardetakse  inflatsiooni 
d. vahe-eesmärk või vahel realiseeruda kui lõppeesmärk 
 
53. Poliitika teostamise viiteaeg on lühem: 
a. fiskaalpoliitika puhul 
b. monetaarpoliitika puhul 
 
54. Maksebilansi kapitalikontol kajastuvad: 
a. erainvesteeringud kodumaal 
b. riigis toimunud kapitaalkaupade (põhivahendite)  tehingud  
c. finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride 
d. siselaenud 
 
55. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kuna 
a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni 
tõttu kergemini 
 
b. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, sest hinnatõus on neile signaaliks, et 
tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on 
tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim 
c. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini 
juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) 
d. viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses kasvab 
 
56. Lafferi kõver iseloomustab: 
a. hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel 
b. hüpoteetilist seost kulude ja maksutulude vahel 
c. hüpoteetilist seost tulude ja SKP suuruse vahel 
d. hüpoteetilist sõltuvust tööpuuduse ja inflatsiooni vahel 
 
57. Arvatakse, et eelarve defitsiit: 
a. tõstab intressimäärasid 
b. suurendab töötust 
c. tõrjub välja välisinvesteeringuid 
d. ei võimalda kasutada monetaarpoliitikat 
 
58. Milline  alljärgnevatest  ei ole fiskaalpoliitika vahend: 
a. kohalike omavalitsuste dotatsiooni  suurendamine  
b. maksude muutmine 
c. pankade kohustusliku reservi suuruse muutmine 
d. avaliku sektori kulutuste  suurendamine  
 
59. Rootsi  innovaatiline  fiskaalpoliitika puhulon  firmadel  lubatud: 
a. 20% oma kasumist kanda kuludesse 
b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi 
c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi 
d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 
 
60. Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: 
a. tüütute ajakirjanike väljaviskamine rahandusministeeriumist 
b. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade 
tõusule 
c. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud kapitali kiire väljavool riigist 
d. monetaarpoliitiliste otsuste kõrvaletõrjumine või nende mõju vähendamine majanduses  
 
61.  Raudtee   juhtkond  leidis, et piletihindu tuleks 2 % võrra tõsta, kuna 
raudtee tulud on  vähenenud .  Oponendid  aga väitsid, et raudtee tulud vähenevad, 
kui piletihindu tõstetakse. Järelikult: 
a. mõlemad pooled  pidasid  nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel 
b. mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel 
c. raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks ja oponendid pidasid seda elastseks 
d. raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks ja oponendid pidasid seda mitteelastseks 
 
62. Firma tõstab oma kauba müügihinda 20%. Selle tulemusena väheneb kauba 
nõutav kogus 10% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? 
a. firma kogutulu langes 20% 
b. firma kogutulu langes 10% 
c. firma kogutulu tõusis 8%; 
d. firma kogutulu tõusis 10% 
 
63. Mingil  põhjusel   on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas 
mainitud  muutused toovad endaga kaasa kauba  tasakaaluhinna  (p) ja koguse (q) 
kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?).c) 
Mis juhtub, kui pakkumine kahaneb ja  nõudlus  jääb samaks:    
a. p =  +        q =  +     
b. p =  +        q =  -     
c. p =  -        q =  -     
d. p =  ?        q =  ?     
 
64. Duaalne tööturu teooria majanduses selgitab palgaerinevusi 
a. ametiühingute poolt sõlmitavate kollektiivlepingute jäikuses 
b. kõrgtehnoloogilise „tuuma“ ja halvemates tingimustes töötava „perifeeria“  olemasolus 
c. töötajate  vastuseisuga  palga alandamise küsimuses tööpuuduse suurenemise ajal 
d. sellega, et mõnedes  ettevõtetes  makstakse keskmisest kõrgemat palka 
 
65. Kas töötajad saavad oma reaalpalka mõjutada: 
a. saavad, kuna enamus faktoreid, mis mõjutab reaalpalka on neil teada 
b. ei saa, kuna enamus faktoreid, mis mõjutab reaalpalka pole neil teada 
c. saavad ainult, siis kui nad on  iseendale  tööandjad 
d. saavad ainult  hüperinflatsiooni  tingimustes 
 
66. Kas Eesti Vabariigi maksebilansi jooksevkonto seis 2002 a. oli:  
a. positiivne 
b. negatiivne 
c. tasakaalus 
d. ülekaalus 
 
67. Juhul kui riigi eelarve on koostatud defitsiidiga, siis defitsiidi 
likvideerimiseks on majanduslikult kõige kasulikum 
a. trükkida rahatähti juurde niipalju vaja 
b. võtta laenu 
c. mitte reageerida eelarve defitsiidile 
d. devalveerida rahvuslik  valuuta  
 
68. Missugune  nendest  piirkondadest on LM kõveral on  Keynesi  piirkond:  
 
a. I piirkond 
b. II piirkond 
c. III piirkond 
 
69. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: 
 
a. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks 
b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks 
c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale 
d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 
 
70. Kas raha nõudluse suurenemine nihutab LM kõvera:  
 
a. vasakule ehk LM1 kohale ja  intressimäär  kasvab 
b. paremale  ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb 
c. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale 
d. raha nõudlus ei saagi  suureneda