Rahvusvaheline majanduse esitlus (0)

Rahvusvaheline majandus
Rahvusvahelised maksed
Rahvusvaheline makse on makse välisriiki või makse välisvaluutas teise
Eesti panka.
Rahvusvaheliste maksete tüübid:
1.Tavamakse
Rahvusvaheline tavamakse jõuab saajani 3-7 pangapäeva jooksul
2.Kiirmakse
Rahvusvaheline kiirmakse jõuab saajani 2-5 pangapäeva jooksul
3. Ekspressmakse
Rahvusvaheline ekspressmakse jõuab saajani samal või järgmisel
pangapäeval
Vahetuskursid ja välisvaluutaturg
Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud
valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma.
Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse
vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest
osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa.
Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt
kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise
valuuta suhtes.
Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja
nõrgenemist mõjutavad :
1.Kaupade ja teenuste eksport- import. Kui mõnes riigis imporditakse
rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat.
Valuuta pakkumine seega suureneb,on tõenäoline, et riigi valuuta langeb.
2.Raha- ehk monetaarpoliitika. Raha juurdetrükkimine suurendab valuuta
pakkumist maailmas ja põhjustab selle vahetuskursi nõrgenemist. Kui valuuta
pakkumine äkki kasvab, tekib inflatsioon ning nõudlus selle valuuta järele
teistest riikidest vähenema.
3.Intressimäärade erinevused. Kui intressimäär tõuseb, võib nõudlus selles
valuuutas välja antud finantsvarade vastu suureneda.
4. Ootused tulevikuarengu suhtes. Kui investorid usuvad, et mõne riigi
valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega,
tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on
vahetuskursi nõrgenemine.
Maksebilanss ja välistasakaal
Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa
vahel kindla ajavahemiku jooksul.
Maksebilansi allkontod on :
1. Jooksevkonto - kaubade konto, teenuste konto, Tulukonto
(mitteresidentide tulukus)
2. Kapitali- ja finantskonto- Otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud,
muud investeeringud
3. Reservvara- Netovälisvõlg, riigitehingud
Maksebilanss Eestis
NB! Maksebilanss on alati tasakaalus.
Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot.
Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine.
Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond.
Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti
Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused
Välistatasakaalu puudumine
Eesti jooksevkonto on olnud miinustes alates 1995.aastast. Põhjuseks on
see, et Eesti kodanike säästud ei ole piisavad, katmaks erasektori
koguinvesteeringuid.
Tühimik investoringute ja säästude vahel näitab, et :
1.riik areneb kiiremini, kui ressursid seda praegu ise võimaldaksid
2. Eestis on vabade vahendite ehk kapitali puudus
3. laenama peab teise maade kodanike sääste.
Kui ettevõte laenab pangalt vahendeid, investeeritakse seda raha, mida
teised inimesed või firmad on säästnud ja panka hoiusele viinud.
Samamoodi on ka majanduses tervikuna.
Tänan kuulamast !