Euroopa Monetaarsüsteem (0)

Euroopa Rahasüsteemi algus
Euroopa Monetaarsüsteem (Euroopa Rahasüsteem) sai alguse pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist. Enne seda lõid aga liikmesriigid ebastabiilse olukorra parandamiseks 1972. aasta märtsis valuutakoridori – süsteemi oma valuutakursside kõikumiste juhtimiseks ja piiramiseks dollari suhtes. Valuutakoridor, mida tabasid naftakriisid, poliitilised erimeelsused ja dollari nõrkus, kaotas kahe aasta jooksul mitmeid osalisi ning hõlmas vaevu rohkem kui Saksa marga tsooni ehk Saksamaad, Taanit ja Beneluxi (Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vaheline majandusliit) riike. Valuutakoridor hääbus kiirelt, kuid sellegipoolest taheti luua stabiilse valuutaga piirkond. 1979. aasta märtsis loodigi Euroopa Rahasüsteem (ERS), millesse kaasati kõigi liikmesriikide valuutad.
Euroopa Rahasüsteem oli vajalik selleks, et oleks stabiilne süsteem liikmesriikide vahel, et hoida inflatsiooni kontrolli all ja et koordineerida vahetuskursipoliitikat kolmandate riikide suhtes.
ERS-i olemus
Euroopa Rahasüsteemi moodustavad kolm peamist tunnusjoont:

• Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit )
  
• Vahetuskursimehhanism (ERM - Exchange Rate Mechanism) - iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda +/- 2,25%. Valuutade püsimine nendes piirides on aga saavutatav ainult siis, kui liikmesriigid rakendavad stabiilset majanduspoliitikat.
  
• Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused - krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Olid krediidimehhanismid, mis võimaldasid keskpankadel sekkuda, kui kahepoolsed vahetuskursid ületasid teatava künnise.
  

Euroopa Rahasüsteem (ERS) rajati stabiilsetele ja samas muudetavatele vahetuskurssidele, mille määratlemiseks kasutati uut Euroopa rahaühikut eküüd – Euroopa Rahasüsteemi valuutade kaalutud keskmisel põhinevat valuutakorvi. Euroopa Rahasüsteemi raames kontrolliti valuutakursside kõikumist vahetuskursimehhanismi (ERM) abil ega lubatud neil ületada ±2,25% keskkursist. Erandiks oli liir , mis tohtis kõikuda kuni ±6%. Ehkki Euroopa Rahasüsteemi peamine eesmärk oli vähendada vahetuskursside ebastabiilsust, milles nähti kahjulikku mõju kaubandusele , investeeringutele ja majanduskasvule, aitas selle loomisele kahtlemata kaasa liikmesriikide uus ühine seisukoht, et majanduse prioriteediks peab saama inflatsiooni kontrolli alla saamine ja vähendamine. Euroopa Rahasüsteemis oli vahetuskurssi võimalik muuta üksnes osaleva liikmesriigi ja komisjoni vastastikusel nõusolekul.
Eküü
Eküü oli ainult arveldusühik, sularahana ta käibel polnud. Lisaks sellele, et eküü oli Euroopa Rahasüsteemi baasühik, oli ta ka Euroopa Ühenduse raamatupida­mise ühik (EÜ eelarve koostati eküüdes).
Eküü ülesanded:

• keskkursi arvutamise alus Euroopa Monetaarsüsteemis
  
• reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik. Kui liikmesriikide keskpangad hoiustavad 20 % oma kullareservidest ja 20 % oma dollarireservidest Euroopa Rahandusalase Koostöö Fondis, siis saavad nad vastu eküüsid, et neid kasutades oma riigi sisemist raharinglust korraldada.
  

Euroopa Rahandussüsteemi lõpp
1992. - 1993.a. tabas Euroopa Monetaarsüsteemi aga kriis, mis tulenes 1990. aastal alanud majanduse stagnatsiooniperioodist, Saksamaa taasühinemisest ja sellega kaasnenud rahanõudluse suurenemisest. Euroopa Rahasüsteemist saadeti välja naelsterling (UK) ja liir, 3 valuutat devalveeriti ehk alandati raha kurssi (escudo, punt , peseta), 3 valuutat (prantsuse frank, taani kroon, belgia frank) olid pinge all. Lisaks sellele sai 1993.aaastal kõigi valuutade lubatud kõikumisvahemikuks +/-15% keskkursist kummalegi poole, kuna riikide keskpangad ei suutnud kursse varem kehtestatud kitsastes piirides hoida.
Majandus- ja rahaliit (EMU)
1988. aasta juunis Hannoveris (saksamaal) toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel loodi komitee, mis pidi välja töötama plaani majandus- ja rahaliidu käivitamiseks. Selle esimeheks sai komisjoni tolleaegne president Jacques Delors ja sellesse kuulusid kõik Euroopa keskpankade juhid. Nende üksmeelses ettekandes, mis avaldati 1989. aasta aprillis, sõnastati rahaliidu eesmärkidena täielik kapitali liikumise liberaliseerimine, finantsturgude integreerimine, valuutadevaheline tühistamatu konverteeritavus, vahetuskursside lõplik kindlaksmääramine ja riikide omavääringute võimalik asendamine ühisrahaga. Ettekandes öeldi, et seda on võimalik saavutada kolmes etapis , alustades tihedamast majandus- ja rahanduskoostööst ja lõpetades ühisraha, sõltumatu Euroopa Keskpanga ning liikmesriikide eelarvepuudujääkide suurust ja finantseerimist sätestavate reeglite väljatöötamisega.
1. etapp (1990) - Esimese etapi eesmärk oli kujundada välja siseturg . Selleks tuli esmalt kooskõlastada liikmesriikide majanduspoliitika ja kõrvaldada finantslõimumist takistavad tegurid. Järgnevate etappide puhul kergendas keskpankade juhtide märkimisväärne ettevalmistustöö oluliselt asutamislepingu ülevaatamist.
2. etapp (1994) - Toimus Euroopa Rahainstituudi asutamine keskpankade koostöö tugevdamiseks ja ettevalmistused Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) loomiseks. Eurole ülemineku planeerimine. Euroala edasise haldamise määratlemine. Liikmesriikide vahel majandusliku lähenemise saavutamine.
3. etapp (1999) – Toimus lõplike vahetuskursside kinnitamine ja üleminek eurole. Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asutamine koos sõltumatu rahapoliitikaga. Siduvate eelarve-eeskirjade rakendamine liikmesriikides.
1991. aasta detsembris Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogul kiitsid riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Liidu lepingu heaks. 1992. aasta 7. veeburaril allkirjastati Euroopa Liidu leping.
3