*survegrupp: kategooriagrupid- konkreetse kategooria kaitsm. edendamisgr-hägusemad (kasulikud kogu ühiskonnale) POLIITILINE KULTUUR *pol.kultuuri koostisosad- teadmised, hinnangud, väärtused & käitumismallid *pol.kultuuri eripärad-kuna pol. leidub kõigis valdkondades, siis see hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb kodanikul ük-s vaja *pol.kultuuri mõjutab-võimuvahetus ja mida radikaalsem see on, seda suuremad muutused tabavad kult-i. VABARIIKLIKUD RIIGIKORRALDAMISVORMID: *1) PRESIDENTALISM (USA, Argentina) *rahvas valib presidendi ja parlamendi *valitsuse koosseis vahetub pärast pres.valimisi *president- nii riigipea kui ka valitsusejuht; koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega; otsustab ministrite tagandamise; vetoõigus *parlament- annab välja seaduseid (+seaduste algatamise ainuõigus); võtab vastu riigieelarve; ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust 2) POOLPRESIDENTALISM (Vene, Pr)
Rooma vabariigi languse põhjused: Protsess, mis viis Rooma vabariigi kokkuvarisemiseni 30. aastal eKr algas juba umbes sada aastat varem, so 2. sajandil eKr. Vabariigi languse põhjused on: 1) Rooma oli muutunud suurriigiks, vabariiklikud võimuorganid olid mõeldud linnriigi või äärmisel juhul väikese territooriumiga riigi valitsemiseks. Suurriiki vanaaja tingimustes vabariiklike võimuorganitega valitseda ei saanud. 2) Rooma kodanikud elasid hajutatult kogu suurriigi territooriumil. See tähendab, et paljude kodanike alaline elukoht oli Roomast kaugel ja nad ei saanud osaleda rahvakoosolekute töös. Kuna paljud Rooma kodanikud ei jõudnud oma elu jooksul
Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, mis tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Rooma suurim vaenlane oli Kartaago, nende vahel toimus kolm sõda, kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Kui Puunia sõjad lõppesid, siis hakkas Rooma laiendama oma võimu ka ida poole. Mida suuremaks riik kasvas, seda vähem olid vabariiklikud tingimused täidetud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform. Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisid oma elulõpu veeta põlluharijana. Mehed olid seotud tihedalt väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolt kandis, seetõttu võis väepealik nüüd soovi korral senati otsuseid
Jossif Stalin: „Rahvakomissaride Nõukogu esimehe tähtsaim ülesanne seisneb selles, et ta peab igapäevases praktilises töös viima ellu partei direktiive, mille väljatöötamisel ta isiklikult osaleb.“ Liiduvabariigi täitevvõimu (riigihalduse) organisatsioon Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus Ministeeriumid, komiteed, peavalitsused, valitsused, komisjonid: o Ülemliidulised (NSVL ainupädevus) o Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) o Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) ENSV Ministeeriumide jaotus alluvuse järgi Liidulis-vabariiklikud 1973. aastal 19 Siseministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium Tervishoiuministeerium Haridusministeerium alates 1966 Jt Vabariiklikud 1973. aastal 5 Kohaliku Tööstuse ministeerium Sotsiaalkindlustuse ministeerium Kommunaalmajanduse
mitte üle 28 C. Optimaalne relatiivne niiskus 40-60 %. TEMPERATUURI MÕJU TÖÖTAMISELE Liiga madal temperatuur põhjustab: tähelepanu nõrgenemist vaimse ja füüsilise töövõime langust Liiga kõrge temperatuur põhjustab: higistamise suurenemist ja soolade kadu liigutuste aeglustumist ja tööviljakuse langust Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Ergonoomika lähtub seisukohast, et raske töö tuleb mehhaniseerida. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22-24 C. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20 C. Probleemiks on, kuidas sobitada optimaalne temperatuur inimeste individuaalsete iseärasustega, nt võib optimaalne õhutemperatuur mõnel inimesel olla kõigest 19 °C. Tihedalt on seotud ruumi temperatuuriga
Prantsusmaal, Venemaal, Austrias ja Preisimaal. Kuninganna pidas salajast kirjavahetust Austria imperaatori Leopold II ga. Sisepoliitikas kujunes mõjukaks jõuks Robespierre juhitud Jakobiinide klubi. Äärmuslikku terrorit toetas Marat oma ajalehes ,,L Ami du Peuple". 1791 aasta põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia. Ebaõiglus jäi kehtima, kuna valimistsensuse tõttu jaotati kodanikud aktiivseteks ja passiivseteks kodanikeks. Rahva hulgas süvenesid vabariiklikud meeleolud. Algas Austria ja Preisimaa lähenemine sõjaks Prantsusmaa vastu. Monarhide kokkusaamine pidi toimuma Aachenis või Spas. Leopoldil ei õnnestunud monarhe kokku kutsuda. William Pitt võttis äraootava positsiooni nagu inglise diplomaatiale kohane. Ta ei aidanud isegi prantsuse emigrante, kes olid valmis sõjaliselt sekkuma. Venemaa ei saanud sekkuda Poola sündmuste tõttu. 3 mail 1791 võeti Poolas vastu uus, oma aja kohta kõige demokraatlikum konstitutsioon. See
Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus. mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultus puudub, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. Prantsusmaa- Hispaaniat toetati kodusõjas- võitlus fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine, eelarvest eraldati vahendeid, et anda sooduslaene talupoegadele ja linnade väikeettevõtjatele, ei olnud agressiivne välispoliitika ja puudus sisevaenlane. Diktatuuri tunnused- hirmuvalitsemine, repressioonid, vägivald (füüsiline kui ka vaimne),
õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Ergonoomika lähtub seisukohast, et raske töö tuleb mehhaniseerida. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 oC. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20 oC. Probleemiks on, kuidas sobitada optimaalne temperatuur inimeste individuaalsete iseärasustega, nt võib optimaalne õhutemperatuur mõnel inimesel olla kõigest 19 oC. Sageli sõltub see temperatuur harjumuspärasest riietusest
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste
oleks võinud hoopis kojukandele investeerida või siis alles jätta osa rahast firma kapitaliks. Reklaamikampaania nugunii ei toonud soovitud tulemusi kuna ajaleheturg oli küllastunud teistest väljaannetest. Õpik lk 77 olemasolevate konkurentide vastupüüdlus, mille määrab 1 tööstusharu kasv ja toodete valik. Väga palju spordiajakirju oli juba müügis, sammuti vabariiklikud ja maakonnalehed. · Põhiline levik pidi toimuma ajalehekioskite kaudu. Tagajärg? Kuus korda nädalas ilmuvat ajalehte ei osteta iga päev kioskist, kui ta tahtis teha spordipäevalehte oleks ta pidanud muretsema ka selle võimaluse, et see hakkab inimestele koju ilmuma ja nad saavad teha aasta tellimusi jne. Osa reklaami rahast oleks võinud hoopis kulutada kojukande juurutamise investeerimiseks
kiiresti muutuva mikrokliimaga. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. 3 Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, Siseruumide temperatuur
vangistusest põgenenud Charles I-l sõlmida sotlastega liit, kuigi peagi ta taas vangistati ning kogu Teise kodusõja aja oli ta Wighti saarel vangistuses. 1648. aasta suvel tungisid sotlased Põhja- Inglismaale ning samal ajal leidsid üle kogu riigi aset rojalistide ülestõusud. Parlament oli samal ajal lõhenenud ning samuti oli tekkinud vastuolu parlamendi ja sõjaväe vahel, kuna armees ülekaalus olevad independendid nõudsid kuninga kohtulikule vastutusele võtmist ning seal liikusid vabariiklikud ideed, samas kui enamik parlamendi liikmetest toetas veel kuninga võimule ennistamist ning konstitutsioonilise monarhia rajamist. Kuid parlament suutis end peagi koguda, selle professionaalsed väed purustasid sotlaste väe Prestoni lahingus (17.19. augustil). Kuningas langes taas parlamendi kätte, nagu ka enamik juhtivatest rojalistidest. Parlament püüdis ka seekord alustada kuningaga läbirääkimisi, kuid
territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid · Mere-sõjajõud liideti Töölis-talupoegade mere-sõjalaevastikuga · Sõjaväelised õppeasutused reorganiseerida Punaarmee koolideks · Politsei asemele miilits ja riiklik autoinspektsioon · SARK ehk NKVD Siseasjade rahvakomissariaat (GLAVLIT, perekonnaseisuaktide bürood, passilauad) · KGB Riiklik Julgeolekukomitee 3. Ministeeriumide liigid (üleliidulised, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud) 4. Täitevkomiteede süsteem linna, rajooni TSN TK-d, nende osakonnad 5. Rahvakohus Esimese astme kohus. 6. Kirik nõukogude ajal · 1943 NSVL RKN usukultusasjade Nõukogu · 1945 Usuasjade volinikud, kõik ogudused pidid registreeruma · 1946 keelati usulise kirjanduse trükkimine, avati usuteaduslik instituut · 1947 asutati poliitiliste ja teadusalaste teadmiste levitamise ühing (hiljem "Teadus") · 1948 suleti TÜ kirik
.............................Lk 7-8 Kasutatud kirjandus..............................................................................Lk 9 Haridus Eesti NSV "suveräänsus" osutus ka hariduse vallas juba 1940.-1941.aastal fiktsiooniks. Koolisüsteemi vaadeldi NLKP eesmärkidest lähtuvalt kui nõukoguliku mõtteviisi kujundajat ja kuuleka, vähenõudliku tööjõu koolitajat. Hariduselu juhtnöörid esitas NLKP oma kongressidel ja pleenumitel, millele järgnesid üleliidulised ja nende alusel vabariiklikud haridusseadused ja määrused. EKP, mille ülesanne oli organiseerida NLKP otsuste täitmist Eesti NSV-s, juhtis kogu kultuuri, s.h. haridust ja teadust oma vastavate osakondade, samuti riiklike haridusorganite ja õppeasutuste parteiorganisatsioonide kaudu. Osa koole ja kõrgkoole viidi otse üleliidulisse alluvusse. Seega ei saa rääkida kogu Eesti NSV haridussüsteemi kohalikust juhtimisest. Kuid selleski osas, kus kohalikku juhtimist lubati, oli see alati subordineeritud
Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk printsipaadi ajajärguks ja hilise keisririigi (284 476) ehk dominaadi ajajärguks. Aastatel 32-30 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Pärast võitu Antoniuse üle Aktioni merelahingus 31 eKr sai Rooma impeeriumi valitsejaks Octavianus. Oli alanud keisrite aeg. Senat andis Octavianusele lisanime Augustus (suursugune, auväärne). Augustus ühendas enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad. Ta oli rahvatribuun ja imperaator (sõjaväe ülemjuhataja). Mitmel korral oli ta ka konsuliks ja tsensoriks. Ta kasutas enda kohta nimetust princeps (esimene kodanik), millest on tulnud Euroopa keeltesse sõna "prints". Augustuse loodud valitsemissüsteemi nimetatakse selle tulenevalt printsipaadiks. See oli monarhia vabariigi nime all, üheisikuline võim, mida varjasid vabariiklikud vormid. Tegelikult oli Augustuse valitsusaeg (30 eKr - 14 pKr) rahuperiood ainult
VOOL MÕJUTAS KA BEETHOVENIT. KLASSITSISM OLI ASENDUMAS ROMANTISMIGA. BEETHOVENI PEETAKSE ÜLEMINEKUHELILOOJAKS, KUNA TEMA LOOMINGU KÕRGAEG OLI TÄPSELT ÜLEMINEKUPERIOODIL. PRANTSUSE REVOLUTSIOON OLI SAMUTI SÜNDMUS, MIS MÕJUTAS BEETHOVENI LOOMINGUT. ON TEADA, ET LUDWIG PÜHENDAS OMA KOLMANDA SÜMFOONIA NIMGA ,,EROICA" NAPOLEONILE, USKUDES, ET KINDRAL KINDLUSTAB PRANTSUSMAAL DEMOKRAATLIKUD JA VABARIIKLIKUD SEADUSED JA VÕIMU. KUID AASTAL 1804 TULI VÄLJA ISEHAKANUD KEISRI TEGELIKUD PLAANID, SIIS BEETHOVEN KUSTUTAS BONAPARTE NIME KAANE PEALT, KUID LIIGA RAEVUKALT, ET KAANELE TULI AUK SISSE. HILJEM NIMETAS TA TEOSE ÜMBER. JA PÜHENDAS SELLE PRINTS FRANZ JOSEPH VON LOBKOWITZILE, KELLE PALEES SEE ESIMESENA OLI ETTE MÄNGITUD. BEETHOVENI LOOMING HÕLMAB VÄGA PALJUSID ZANRE SAMAMOODI NAGU KA TEMA EELKÄIJA HAYDN
Rahvakomissariaatide 1940. aasta septembrikuu ühisinstruktsiooni " Natsionaliseeritud tekstiilitööstuse toodangu müügi korrast" alusel. Nimetatud juhendiga pandi toodangu turustamine siseturul kahe hulgikaubanduse peale. Kangaste hulgimüüjaks oli riigistatud A/S "Kreenbalt", muud tekstiilitooted realiseeriti ETKV Liidu kaudu. 1941. aasta jaanuaris loodi "Kreenbalti" baasil vabariiklikud kontorid "Glavtekstilsbõt" ja "Kulttorg" (kultuurikaupade kaubandus), mis allusid NSV Liidu Kaubanduse Rahvakomissariaadile. 1941. Aasta alguses alustasid tööd NSV Liidu Naftatööstuse Peavalitsuse Vabariiklik Hulgikontor "Glavneftsbõt" ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi Toidu- ja Maitseainete Varustuse Komitee. Samal ajal likvideeriti kõik kaubanduslikud aktsiaseltsid ja hindade noteerimise börs. Kaubandus- Tööstuskoda oli oma tegevuse lõpetanud juba 1940. aasta juulis
Kujuneski Piibel · Kõiki teisi uske hakkati keelama, mitteusklike nimetama paganateks. · Seati ametisse Paavst 74 Caesari ja Augustuse tegevus Sarnasused: · Octavianus jättis, nagu Cesargi, välise vabariikliku korra püsima. Augustuse tõus Rooma riigi ainuvalitsejaks ei tähistanud ametlikult vabariigi lõppu, pealtnäha oli kõik endiselt: senat, rahvakoosolekud · Nagu Caesargi ühendas Augustus enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad. · Mõlemad tegelesid kalendiga. Erinevused: · Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis Augustus Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Augustus ei pidanud suuri sõdu. · Caesar pidas suuri sõdu · Caesar laskis riigi kaardistada. Kalendrireform kehtestati Juliuse kalender. Et tekkinud segadusest lahti saada, jättis keiser Augustus pärast 36 aastat kestnud ekslikku ajaarvestust mõned liigpäevad ära.
Kujuneski Piibel · Kõiki teisi uske hakkati keelama, mitteusklike nimetama paganateks. · Seati ametisse Paavst 74 Caesari ja Augustuse tegevus Sarnasused: · Octavianus jättis, nagu Cesargi, välise vabariikliku korra püsima. Augustuse tõus Rooma riigi ainuvalitsejaks ei tähistanud ametlikult vabariigi lõppu, pealtnäha oli kõik endiselt: senat, rahvakoosolekud · Nagu Caesargi ühendas Augustus enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad. · Mõlemad tegelesid kalendiga. Erinevused: · Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis Augustus Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Augustus ei pidanud suuri sõdu. · Caesar pidas suuri sõdu · Caesar laskis riigi kaardistada. Kalendrireform kehtestati Juliuse kalender. Et tekkinud segadusest lahti saada, jättis keiser Augustus pärast 36 aastat kestnud ekslikku ajaarvestust mõned liigpäevad ära.
kiiresti muutuva mikrokliimaga. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat,
Meie teadmised Rooma juristidest on põhiliselt pärit Digestist ja teistest Justinianuse ajast säilinud juriidiliste tööde fragmentidest. Hoolimata asjaolust, et teadmised vabariiklikest õigusteadlastest on kaudsed, seetähendab pärit varasemate õigusteadlaste kirjutistest, pole õigust kahelda, et Rooma õigusteadus loodi just sel ajal. Eraldi äramärkimise võib teha Quitus Mucius Scaevola puhul, kes koos Servius Sulpius Rufusega olid tolle aja kuulsaimad vabariiklikud juristid. Q. Mucuse peamine töö oli süstematiseerida ülevaade ius civilest, kohaldades arvatavasti esimest korda dialektika meetodeid, olles inpireeritud Kreeka filosoofiast. Tundub, et ta oli esimene jurist, kes selgitas väja tõelise eraõiguse süsteemi käesolevast eraõigusest pärimisõiguseni, isikute õigusest, ajsaõigusest ja võlaõigusest. Tema tööd pole paraku säilinud. Servius Sulpius Rufus oli algselt reetor ja Cicero sõber. Servius kirjutas väikese kommentaari
· Cosettel tuli teha valik: kas hakata nunnaks või lahkuda kloostrist · nad otsustasid kloostrist lahkuda · nüüd oli Jean Valjeanil juba kolmas identiteet · kloosrist lahkusid nad Pariisi · nüüd tule mängu noormees Marius: ta oli aadlik, keda kasvatas tema rikas vanaisa; ta oli orb · kui ta oli üliõpilate, tekkisid tal vanaisaga konfliktid: ta sai teada, et tema isa oli Napoleoni kindral (vanaisa oli seda varjanud, sest ta oli rojalist) · Mariusel tekkisid vabariiklikud ideed ta ei jäänud muud üle, kui vanaisa juurest lahkuda ==> Marius oli nüüd täiesti vaene (vanaisa ei toetanud enam) · Marius elas väga koledas toas; elu oli väga raske · Jeanil oli kombeks Cosettega pargis jalutamas käia · parki ilmus Marius, kes armus Cosette ära ta hakkas neid jälitama · Jean Valjean pani seda tähele: see ei meeldinud talle · enam nad Cosettega parki ei läinud · Marius ei näinud neid enam, oli õnnetu
Õõnestajad: toetuvad hästimõistetud omakasule ja sotsiaalsusele kuningate sõltumatustaotlus oma kuningriigi piires. Printsiip: “rex in regno Šoti valgustus: sõprus kuulub erasfääri, ühiskond (majandus) toetub suo imperator est” omakasule, riik toetub nii omakasule kui ka sotsiaalsusele Itaalia vabariiklikud linnriigid. Kreeka ‘polise’ tüüpi omavalitsuslik korraldus Kokkuvõtteks: sõprus, armastus, au Paavsti võim reaalsem. Interdikti e. kirikuvande võimalus. Ent siis... Sõprus ja armastus: hoiakud ja suhted, mida võib käsitleda ka kui hüvesid reformatsioon Au: hüve, mida võib käsitleda ka kui hoiakut või suhet Paradigmavahetus varauusajal
iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob tasakaalu. 2. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) · Teadlik vastandamine varem kirjutanutele. · Valitseja peab vajadusel oskama olla mitte hea. · Valitseja eesmärgid: au(gloria), kuulsus (fama kandub edasi peale surma)
Dzainism propageerib käsitööd. Dzainistid arvavad, et rahvast peaks olema maailmas vähem. Tunded on ka toit. Dzainistid ei söö kunagi pimedas. Toit peab olema värske. Mesi on keelatud ka nt. Toormahla ei või juua, jäätist ei või süüa. Seeni ei tohi süüa. Sikhism Pandzab (5 vett). Thari kõrb. Satta sindhava- 7 jõge. Enamus Pandzabist kuulub tänapäeval Pakistanile. 15. sajandil sikhism sünnib. Piirkond rangelt jagatud hindude ja moslemite vahel. Vabariiklikud moodustised. Sihkismi baasiks on hinduismi ja islami segunemine nendel aladel. Monism. Ülejäänud jumalusi tema kehastustena. Monistlikus plaanis jumalad kehastavad erinevaid jõude, aga nende taga üks absoluut. Paljud sikhismi ideed 8-9 sajandist. Alustab hinduismi taaselustamist. Igaüks kummardab oma jumalat. Sankara järeltulija RAmAnuja. Ainus reaalsus on üks ainus jumal, kõik ülejäänud illusioon. Kõik muu on ainult näilisus. Jumal on tõde. RAmAnanda
Locke usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed. Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule. Praktilised argumendid monarhia kasuks- ülivooruslik valitseja, ühiste huvede kaitse. 19.sajandi algul pettuti Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad : monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. Kuni I MS liberaalse monarhia idee vs vabariiklikud, sotsiaalsed ideed. Alternatiiv I : rahvavalitsus Keskajal olematu ideoloogia, hakkas laiemalt levima 17. sajandil seoses Inglise kodusõjaga. Sõjaväe radikaalsem nõusoleks alamate nõusolek on fundamentaalne ; universaalne valimisõigus (s.t. Kõikidele meestele valimisõigus, kui seda pole siis tegu orjandusega). Rousseau : demokraatia on perfektne vorm, ent inimesed pole perfektsed (tingimused: väike riik, luksusest loobumine, võrdsus). Alternatiiv II segavalitsus
18. saj: "valgustatud despootia" idee (Preisi Friedrich II, Venemaa Katariina). Ülivooruslik valitseja, ühiste huvide kaitse · Romantikud: Monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese. Paternalism · 19. saj. algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Segavalitsus -> Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: o Seadusandlik (kõrgeim) o Täidesaatev o Föderaalvõim (välisasjad) · Alternatiiv II: segavalitsus
positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim); võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17. saj Inglismaal): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Polybiose kirjeldusele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) element segatud; valvavad üksteise järele; igavene vaheldumise tsükkel. Eeskujuks toodi antiikaja Sparta ja kaasaja Veneetsia. Montesquieu: riigivõimu eri funktsioonid
Pingekolded: >1931 Jaapan Mandzuuriasse >1935 Itaalia Etioopiasse >1936-1939 Hispaania kodusõda >1936 Berliin-Rooma telg Hispaania kodusõda 1936-1939 >''Teise maailmasõja peaproov'' (Saksamaa, Itaalia, NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamiseviise) >fasismi ja kommunismi esimene kokkupõrge >taust: *1931. kuningas loobus troonist, Hispaania kuulutati vabariigiks *kasvab kommunistliku partei mõjupiirkondade *1936. a loodi Rahvarinne (kommunistid, sotsialistid, mõned vabariiklikud parteid), võidavad parlamendivalimistel >ühiskond polariseerus: *Rahvarinde-vastaseks põhijõuks sõjavägi *1936. a alustas sõjavägi mässuga, mässajate juhiks sai Francisco Francp *sügisel 1936 tunnistasid mässajad Francot oma riigijuhina, omistas diktaatorlikud volitused *1937. a sai Francost mässajate ainupartei Falangi liider >kodusõja algus: *algus polnud mässajatele lihtne: lihtrahvas surus paljudes piirkondades sõjaväelaste väljaastumised maha
Autor püüab anda mitmekülgset ülevaadet selle kohta, kuidas kriis arenes ja süvenes. Valitsus ei suutnud tagada elementaarset õiguskorda. Sotsialistlik majandussüsteem sai aga töötada üksnes karmi poliitilise režiimi tingimustes. Kui see kaob, siis variseb majandus kokku. Olukorda komplitseerisid populistlikud lubadused tõsta pensioni, palka ja abiraha. Võimu nõrgenemise ja poliitilise kontrolli kadumise tingimustes võistlesid liidulised ja vabariiklikud juhtkonnad selles, kes suudab Liidu finants- süsteemi laostamiseks rohkem ära teha. NSV Liidu ja VNFSV ülemnõukogu võtsid vastu otsuseid, mis olid finantsidega katmata. Kuigi finantskatastroof ja riigi pankrott maksejõuetuse näol oli lähenemas ning valuutavarud vähenesid tohutu kiirusega, jätkati “sõbralike” välisriikide ja vasakparteide toetamist veel 1990. aastal. Poliitiline kriis käsikäes majanduskriisiga ja toiduainete ning esma-
Keskkooli (praegune Paide Gümnaasium) uue hoone ehitamisega 1963. aastal valmis ka kooli spordiplats, mis oma 250-meetrise jooksurajaga oli juba siis nii suure kooli jaoks väike. Taas korrastatud Paide ülejõe staadioni rada oli sõjajärgses Eestis üks parimaid. 1959. aastal kuue rajooni matsi külastanud maailmarekordimees ja kahekordne olümpiamedalist Bruno Junk ütles: "Kui saaksin, võtaksin selle raja sülle ja viiksin Kadriorgu!" 1966. aastal peeti sellel staadionil veel viimased vabariiklikud kergejõustikuvõistlused. Peale seda mängiti seal veel motopalli, hiljem aga künti üles, lootes sellest teha jalgpallistaadionit. Uus jalgpallistaadion sai lõpuks mängukorda alles mõni aastat tagasi. 2004. aastal kaeti Paide Ühisgümnaasiumi uus staadion kaasaegsetele nõuetele vastava rajakattega. Omaj ärge ootavad veel otsasektorid, staadionimaja ja tribüünid ning vajalik varustus treenimiseks ja võistluste läbiviimiseks. Vaja oleks remontida ka Paide Gümnaasiumi
• Thomas Hobbes: nõustus võrdlusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik “türannid” on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Jumal andis võimu Aadamale, kes selle pärandas kuningale, ainult päritud võim on seaduslik. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Vabariiklikud mõtlejad varauusajal – segavalitsus ideaalne, loob tasakaalu. Rooma eeskuju- demokraatlikud tribüünid, aristokraatlik senat, monarhistlik konsul..Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Antiikaja Sparta – varauusaja Veneetsia. John Locke – võimude lahusus. Seadusandlik, täidesaatev ja fõderaalne. Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus
Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa. Kaasaegsetele kõlas loomulikult. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole. 6) Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli, Guicciardini, Harrington): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Polybiose kirjeldustele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (senat) ja monarhistlik (konsulid) element segatud. Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist. Segavalitsus Võimude lahusus.
Robert Filmer "Patriarcha" ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda, esimese "isa" järglaste valitsus on ainuke legitiimne valitsus. Kehtib pärimisprintsiip. Paralleel riigiga on perekond, kus valitseja on pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad neisse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal vabariiklikud mõtlejad Machiavelli ja Guicciardini Itaalias, James Harrington Inglismaal: segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi eeskujule, kus oli 3 segatud elementi, mis üksteist valvasid: demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid). Eeskujuks toodi antiikajast Sparta ja kaasajast Veneetsia. Segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. John Locke.
ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum) 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele. Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. 1. 12 tahvli seadused - vabariigi ajal 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja – koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused
institutsioonidele. Seadusandlik võim ei tohi omaenda seadusi täide saata (türannia oht) Seadusandlik võim paikneb terves rahvas, mida kehastab representatiivne assamblee Täidesaatev võim monarhia. Osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu slaidilt: Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus. Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid: filosoofid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus. 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika(teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha).
üle mõõga- ja kohtuvõimu, karistas neid vastavalt kui vaja. Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. 43. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Juba Aristoteles rääkis eri vormide seguneminest. Ta ütles, et eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. See aitab vältida võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17. saj Inglismaal): Varauusajal muutus see teooria väga mõjukaks. Vabariiklikud mõtlejad ütlesid, et segavalitsus on ideaal, sest see loob tasakaalu. Nad toetusid Polybiose kirjeldusele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) element olid segatud ning valvasid üksteise järele.
Kuningad `de jure' neist sõltuvad. Kui palju vastas selline ideoloogiline struktuur reaalsusele? Universaalvõimu kandidaadid · Keisri universaalvõim de facto illusoorne. Õõnestajad: · kuningate sõltumatustaotlus oma kuningriigi piires. Prantsuse kuninga printsiip: "rex in regno suo imperator est" (kuningas on oma riigis keiser). Talle kuulub oma riigi piires kõrgeim võim. · Itaalia vabariiklikud linnriigid. Kreeka `polise' tüüpi omavalitsuslik korraldus · Paavsti võim reaalsem. Interdikti e. kirikuvande võimalus. (Kanossas käimine paavst sundis saksa kuninga Heincrich IV ennast alandama, pidi minema paavsti lossi juurde paluma, et too teda kirikuvande alt vabastaks). Selline võim kestis reformatsioonini. Paradigmavahetus varauusajal · Reformatsioon (alates ca 1517). Paavsti kuulutamine antikristuseks protestantide
Teater), koos hoonetega hävisid ka kostüümid, dekoratsioonid lavavara. Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd. Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad.. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos. Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid: Üleliidulised ja vabariiklikud üksused. Parteiline juhtimine. Viisaastakud ja plaanimajandus. Tsensuur ja kontroll Glavlit, KGB ja selle eelkäijad. Teater kui ideoloogiatöö asutus. Repertuaaris nõukogude sõja-ainelised jm propagandistliku suunaga näidendid (K. Simonov ,,Vene inimesed", N. Pogodin ,,Kremli kellad".), eesti autoritest August Jakobsoni nn dramaatilised jutustused ,,Elu tsitadellis", ,,Kaks leeri", ,,Võitlus rindejooneta". 1946 üleliiduline parteiotsus ,,Draamateatrite repertuaarist ja selle
Tooge näiteid. · Renesanss (14-16 sajand.) Lähtus humanistlikest ideaalidest, inimene ja tema maine elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist. Nt Shakespeare. · Klassitsism (17-18 sajand) Taotles kusnstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Hoiti lahus komöödia ja tragöödia. · Suur Prantsuse Revolutsioon (18.sajandi lõpp) Huvitus antiigi poliitilisest sisust. Vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. 4 murret : Aioolia murre (alati eeposed), Dooria murre (draamateoste kooriosad), Ioonia murre (sellest tekkisid proosateosed), atika murre (hiljem suurteosed) 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
perpetuum) 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele. Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule Keisrite seadused Codex Theodosianus 438-439 pKr koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi. Eelnes 426 pKr tsiteerimisseadus 3000 õigusakti, 400 tiitlit (teemat), 16 rmt
Meie päevini on antiikaja autorite teosed säilinud peamiselt keskaegsete 9. 15. sajandi koopiate näol. * Renessansiperiood (14.16. saj) lähtus humanistlikest ideaalidest ja seadis esiplaanile inimese ja tema maise elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist. * Klassitsismiperiood (17.18. saj) taotles kunstis rangeid reegleid ja matkis antiikkunsti. * Suur Prantsuse revolutsioon (18. saj lõpus) huvitus kõige enam antiigi poliitilisest sisust ja tõstis esiplaanile vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka keel arvutatakse murreteks, kirjanduskeelteks kujunesid 4 dialekti: · aioolia murre eeposed · dooria murre koorilüürika · joonia murre eeposed, proosa · atika murre proosa 1
Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob tasakaalu. Segavalitsuse eeskujuks oli Rooma Poybiose kirjeldus Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, milles oli 3 segatud elementi (valvasid üksteist): · Demokraatlik (tribüünid) · Aristokraatlik (Senat) · Monarhistlik (konsulid) Segavalitsuse eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi: 1. Antiikajal Sparta:
Peale Napoleoni alistamist jätkusid vastuolud liitlaste vahel. Kardeti Aleksander I Venemaad kui sõjaliselt tugevamat riiki. Sellepärast tahtis Metternich Viini kongressi edasi lükata, et sõjalist jõudu koguda. Liitlaste vahel puudus usaldus. Napoleoni võitjad seadsid endale kolm eesmärki: Luua ühised garantiid Prantsusmaa uue võimaliku agressiooni vastu Rahuldada võitjate territoriaalsed nõudmised Tühistada Prantsuse revolutsiooni ajal vastu võetud vabariiklikud seadused Kongress alustas tööd 1oktoobril 1814. Nädal enne saabus Louis XVIII esindajana Talleyrand, kes esindas kaotajariiki Prantsusmaad., aga ka võitnud Bourbonide dünastiat. Dünastia taastamine meeldis Venemaale, Austriale ja Preisimaale. Inglismaa oli selles küsimuses ükskõikne. Vestelnud osapooltega, sai Talleyrandile selgeks, et tüliküsimuseks võitjate vahel on Poola ja Saksimaa tulevik. Aleksander nõudis alguses kogu Poolamaad endale
KESKKOMITEE - Osakonnad; - BÜROO; - Sekretariaat; o Rajooni parteiorganisatsioonid; o Linna- ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid; Partei algorganisatsioonid eri asutustes ja ettevõtetes (partorg – partei organisaator). TÄIDESAATEV VÕIM Eesti NSV valitsuses: - 1940-1946 – Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) - Al 1946 – Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: - Liidulis-vabariiklikud (dualistliku alluvusega: nii Moskva keskametkonnale kui ka liiduvabariigi juhtkonnale. Loodi Moskva jaoks prioriteetsemates valdkondades), - Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Sisulist võimu nad ei teostanud, mida aeg edasi, seda rohkem muutus sisuliseks võimuks kohalik majand ja selle juht. Täitev võim viis suuresti ellu poliitikat, mis olid heakskiidu saanud partei poolt. ENSV valitsusjuhid: - Arnold Veimer - Aleksei Müürisepp - Valter Klauson
seal kipuvad tekkima monarhiad-pole mägesid, mis nende levikut piiraks. Mägede elanikud on aga vabadust armastavad, sõjakad ja seal kipuvad tekkima vabariigid. Aasia/ Euroopa erinevused ehk Aasias puudub barjäär külma põhja ja sooja lõuna vahel. Seega põhjas olevad mägede vennad alistavad lõunas olevaid laiskvorste. Euroopas aga seevastu palju rahvaid, kes armastavad vabadust ja kujuneb palju erinevaid riike ja suunitlused pigem vabariiklikud või piiratud monarhiaga. 19 sajand. Teadusliku diskussiooni algus. J.-Fr. Champollionist sai alguse muististe uurimine(egiptuse hieroglüüfide desifreerimine). 1830-1850 tegeleti kiilkirja desifreerimisega Rawlinsoni?? juhtimisel. Sealt edasi sumerite muististe uurimine ja nende kirja desifreerimine. Oluline see, et piibli kõrvale tulid uued materjalid, mille alusel sai uurida. Ameerikas 1850 paiku avastati Maiade linnad dzunglist. 1870ndatest alates Heinrich Schliemann hakkab kaevama .....
Riigialama käitumise ainus mõõdupuu on selle riigi (positiivne) seadus. H-i loomuõigusõpetus tipnes selliselt [naturalistliku?] positivismiga. [11]John Locke (1632-1704) Empirist: inimene on sündides [12]tabula rasa. Mõistuses ei ole midagi, mida enne pole olnud meeltes. Vt. Kaks traktaati referaat (Loengukonspekt OI 2005 LOCKE ref.doc). [13]Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis käsitöölise peres; isa kasvatada; Vana-Rooma vabariiklikud ideaalid. Prantsusmaa ajalooline taust: Revolutsiooniline loomuõigusõpetus, ent siiski naturalistlik. Dijoni Akadem. "Kas kunstid ja teadused on aidanud kaasa kommete paranemisele?" [14]Arutlus teadustest ja kunstidest (1749/51). Algseisund kui "kuldne ajastu", üksikuna uitav eneseküllane (va liigi loomulik jätkamine) "loodusinimene". Kuid loodusjõudude ohustatud. Inimene loomult hea ja kaastundlik, esimesed ühendused rahumeelsed
julgeolekuorganitesse. Demobiliseeritute käe liinis kinnitada. Kujunes välja nn. parteino käik oli võimude range kontrolli all. Sõjaväe menklatuur. Selle hulgas domineerisid partei teenistusest vabastatute töölesuunamisega ja võimuorganite aparaaditöötajad, s.t. inime hakkasid tegelema vabariiklikud komisjonid. sed, kes teisi kontrollisid ja ühiskonnas kõik Maakonna ja linnade parteiorganisatsioonid võimalikke kampaaniad korraldasid. Tähtsal pidid neile aru andma, kuhu demobiliseeritud kohal olid ideoloogiatöötajad. Veel arvati no on tööle asunud. Töölesuunamine toimus menklatuuri hulka tootmisjuhid (direktorid,
Türannid ja nende lähikondsed osalesid aktiivselt panhelleni spordivõistlustel Kreekas. Nende teenistuses olid tolle aja kuulsaimad koorilüürikud Simonides ja Pindaros. Pärast Theroni surma (arvatavasti 472) kukutati tema järglane Akragases võimult. Sürakuusa türannia langes aasta pärast Hieroni surma, aastal 465. Sürakuusale allunud Sitsiilia linnad taastasid oma sõltumatuse ja vabariikiku riigikorra. 450datel 410datel aastatel domineerisid Sitsiilias vabariiklikud polised. Mõimsaim oli Sürakuusa, kus kehtis demokraatlik riigikord ja mis laiendas võimu saare sisealadel elavete sikulite üle ning püüdis allutada ka Sitsiilia kreeka linnu. 415 413 tungis Ateena laevastik Sürakuusa vastaste toel Sitsiiliasse ja piiras Sürakuusat, kuid sai sürakuusalastelt hävitavalt lüüa. Dionysios Vanema türannia 406 367 409 algas kartaagolaste suur pealetung Sitsiilias. Sürakuusalased ei suutnud oma liitlasi
- Oluline võim puudus. KK Poliitbüroo / büroo.- Kõige tähtsaim võimuorgan, sest seal võeti vastu kõige tähtsamad otsused. Partei võimu kese. Parteiaparaat: KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis. KK esimene sekretär. KK sekretariaat. KK osakonnad ja nende töötajad. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsus: 1940-1946 Rahvakomissaride nõukogu (RKN) Alates 1946- Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: Üleliidulised. Liidulis-vabariiklikud. Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsusjuhid: 1944-1951- Arnold Veimer 1951-1961- Aleksei Müürissepp 1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega. 1984-1988- Bruno Saul 1988-1990- Indrek Toome Seadusandlik võim:
annaabi.ee 
