Antiikkirjandus (9)

14 saj-18 saj eristatakse III etappi :
I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust.
II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist.
III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused.
Antiikkirjandus (8 saj ekr- 5 saj pkr)
Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist.
Väljendab taevast olukorda.
Vanakreeka kirjandus - Arhailine ajajärk (-5 saj ekr)
Eepos - lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest, müütidest või reaalsetest ajaloosündmustest.
Aoid - kutseline laulik , kes laulis „ jumaliku sisenduse sunnil“ ja oli ka laulu looja. Saatis lüüral. Laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel.
Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv . Fikseeritud tekste . Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid.
Hesiodos (7 saj ekr)
Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja
Poeem „Tööd ja päevad“
Arhailine luule (7-6 saj ekr)
Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul . Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist.
Eleegia - tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis sisuga luuletus , mis on kirj . Kaksik värssides
Jamb- kasvas üles pilkelaulust
Monoodiline meelika - vastab nüüdisaegsele lüürikale. Sõja-, armastuse-, veini- ja poliitiline luule.
Archilochos (7 saj), Tyrtaios (7 saj), Solon (7-6 saj), Alkaios (7-6 saj), Sappho (6 saj)- lesbisism
Anakreon (6 saj)- Anakreontiline luule- 18-19 saj levinud mänglevat, veini ja armastust ühendav luule.
Simonides (6- 5 saj)
Epigramm - algselt värsivorms pealkirja hauakivil või mälestussambal, -hiljem iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühike lüüriline luuletus.
Pindaros (6-5 saj)
Atika ajajärk (5-4 saj ekr)
Iseloomustab: optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Tähtsal kohal kirjandus, lüürika- dramaatika . Keskpunkti tõusis konflikt, sündmusi esitati kuulaja vaatajaga.
Dramaatika- koorilüürika haru- näidendeis vaheldusid dialoogilised osad koorilauluga.
Tragöödia- lepimatu konflikti ja traagilise lahendusega ülivõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi(inimese suhe jumalasse, vabadusse , saatusesse , süüsse, vastutusse)
Aischylos (525- 456 ekr)- „Pärslased“, „Oresteia“- antiiktragöödia aluspanija .
Sophokles (496-406 ekr)- „Kuningas Oidipus“, „ Antigone “-Loob inimesi, nagu nad on.
Euripides (480-406 ekr)- käsitles põhjalikult naise psühholoogiat, inimvaimu hälbeseisundeid. Tugev kirgede draama , suurem olustikutruudus. „Medeia“, „ Hippolytos “, „Elektra“
Komöödia- naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimsese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelsaslike tüüpilisi jooni. Konfliktid lah. enamasti õnnelikult.
Aristophanes (5 saj ekr)- „ Ratsanikud “, „Pilved“, „ Linnud “
PROOSA- filosoofiline , ajalooline, retooriline (6 saj ekr)
Demosthenes (384-322 ekr)- säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister.
Sokrates (470-399 ekr), Platon (427-347 ekr), Aristoteles (384- 322 ekr), Herodotos (485- 425 ekr)
KREEKA KIRJANDUS- Rooma periood (2 saj ekr- 4 saj pkr)- Kreeka suurejoonelise mineviku imetlemine.
Plutarchos (46-120 pkr)- „Paralleelsed elulood“
Langos (2-3 saj ekr)- „ Daphnis ja Chloe“
Vanakreeka kirjandusele iseloomulik: tihe side rahvaloominguga sh. Mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus ja elulisus.
HELLENISMIAJASTU KIRJANDUS (4-2 SAJ EKR)
Theokritos (305-250 ekr)- idülližanri( väike lüürilis- eepiline luuletus) ja bukoolika( karjaseluule) rajaja.
Uusatika komöödia- realistlik maailmapilt, poliitiline populaarsus, probleemide osav kasutamine, tegelaste suurem individualiseeritus.
Menandros (342-292 ekr)- komöödia meister„Äralõigatud palmik“
ARHAILINE AJAJÄRK (3-2 SAJ EKR)
Plautus (250-184 ekr)-“Kullapott“, „Hooplev sõjamees“, Terentius (195-159 ekr)- „Vennakesed“
KULDSE AJAJÄRGU PROOSA (1 SAJ EKR)
Caesar (100-44 ekr), Cicero (106-43 ekr)
KULDSE AJAJÄRGU LUULE (1 SAJ EKR)
Vergilius (70-19 ekr)- „Bucalico“, „Georgica“, „ Aeneis “ Omane: dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine , tugevate tunnete ja lüüriliste meeleolude põimumine, neg. kangelasi ei esinenud.
Horatius (65-8 ekr). Eleegia- armastusluule žanr Roomas
Ovidius (43 ekr- 18 pkr)- „Tähtpäevad“, „Muundumised“
HÕBEDANE AJAJÄRK (1-2 SAJ EKR)- Rooma ühiskonna moraalne allakäik. Kirjanduses süvenesid langus- ja pettumusmeeleolud, ka kriitiline suhtumine kaasaja ühiskonda.
Petronius (surm 66 ekr)-„Satiricon“- satiiriline toes (parim)
VASKNE AJAJÄRK (2-5 SAJ PKR)- levis ristiusk , pani aluse kristliku kirjandus tekkele. Antiikkirjanduse lõppaasta!
Apuleius (123- 180)- „ Metamorfoosid “, „ Kuldne eesel “
POEETIKA- luulekunst , ilukirjanduse õpetus.
Epiteet- lisandsõna. Enamasti omadussõna.
Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasese alusel. Peidetud võrdlus.
Metanüümia- tähenduseülekanne suhte alusel
Isikustamine - elusolendile eluta olendi tunnuste andmine
KESKAEG (5 saj – 16 saj)
DANTE
Uus mahe stiil- uus poeetiline väljendus
Beatrice - Dante armastatu , esikteoses „Uus elu“
Traktaat - Dante kirjutatud kirjutised, mis kinnitasid tema sügavat huvi nii kaasaja filosoofilis- religioossete, ühiskondlik- poliitiliste kui ka kultuuriliste teemade vastu. „Pidusöök“, „ Monarhia “, „Jumalik komöödia“
Allegooria - hinge rännakut teispooles elus.
Tertsiin- uus stroofivorm
Grotesk- üleloomulikkuseni küündiv madal liialdus
PETRARCA , Francesco
Laura- Petrarca armastatu. Temast laulud. „Madonna Laura eluajal“- „pärast surma“
Platooniline- nägi ideaali puhtas
Madrigal- lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm
Ellegia- kaebelaul
Petrarkistid- kõik tähtsad itaalia luuletajad 15 a 16 sajandil. Petrarca luulekuntsti ja armastusfilosoofia järgijad
Ekloog - karjuselaul
William Shakespeare (1564- 1616 )
36st näidendist olid varasemad komöödiad ja ajalookroonikad. Õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, nende armastuse vabadust
Ajalookroonikates- lahkab võimuprobleeme, patriootilisi ideid.
Shakespeare psühhologiseerib ja individualiseerib oma näidendite tegelasi.
Tragöödias seob ta üksikinimese saatuse tihedalt ühiskonnaga, peegeldab sügavalt uusaja esimest suurt kriisi