Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

Versaillesi rahuleping- 18 jan 1919 Pariisis rahukonverents- eesmärk määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik - Suurbritannia , Prantsus , Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles ’ 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused , 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas ning 50km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsiooniks (S ei tohtinud seal vägesid olla ega ehitada kaitserajatisi), S pidi maksma repratsioone- korvama sõja võitjatele sõjakulutused.
Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest.1922.a. sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Rapallo leping. I ms järgselt avaldus majanduskriis . Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus.Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid . 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. Saksamaal valitses 1923.a. sügav poliitiline kriis. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistliku liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Itaalias tulid 1922.a. fasistid võimule eesotsas Benito Mussoliniga.Dawesi plaani- nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. 1928.a. Briand- Kelloggi pakt-sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt ei näinud ette karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes.USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas.
Sõjakolded: 1931 - Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandžuurias. Jaapan lõi sinna Mandžukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935- Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks.1936-1939 - Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes I ms olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Saksamaa sammud sõja suunas- 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel. Tahtis tühistada alandava ning ebaõiglase Versailles’i rahulepingu. Nõuti võrdseid õigusi, sealhulgas ka relvastuses ja sõjajõududes. 1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda – Versailles’i rahuleping keelas seda. Hitler kartis , et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles’i süsteemi lammutamist.
Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus . mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultus puudub, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. Prantsusmaa- Hispaaniat toetati kodusõjas- võitlus fašismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne - sinna kuulusid kommunistid , sotsialistid , radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus , 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine, eelarvest eraldati vahendeid, et anda sooduslaene talupoegadele ja linnade väikeettevõtjatele, ei olnud agressiivne välispoliitika ja puudus sisevaenlane.
Diktatuuri tunnused- hirmuvalitsemine, repressioonid , vägivald (füüsiline kui ka vaimne), püütakse mõjutada inimese mõtlemist- jõuga, propaganda , paraadid, kõik teised rühmitused, organisatsioonid , erakonnad keelustatud- minnakse üle ühe partei süsteemile, agressiivne välispoliitika teiste riikide suhtes, igal totalitaarsel režiimil sise ja välisvaenlane, haridus riigi kontrolli all, distsipliini ülistamine- marssimine, riik kontrollib tugevalt majandust, üks ideoloogia, trüki- ja sõnavabaduse puudumine, juhikultus. Saksamaa-natsionaalsotsialistlik partei, partei juht kui ka kõrgeima riigivõimu kandja Hitler, trükiajakirjandus ja radio täielikult riigi valduses, ettevõtete juhid allutati rangele kontrollile , majandusdistsipliin- karistused selle rikkumisel, sisevaenlasteks kuulutati juudid ja sakslastele liigivõõrad- hiljem kõik kes polnud võimudele meeltmööda, välisvaenlasteks kõik teised riigid, lääneriikide põlgamine, režiimile mittemeelepäraste raamatute põletamine .