suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele, tema keha mõõtmetele, tööülesannetele, harjumustele, käepärasusele ja loogilisele üles ehitamisele. Harjumused, käepärasus ja loogilisus mängivad olulist rolli seadmete/töövahendite kasutamise juures (hädaseiskamisnuppude asukoht, tabloode asukohad, nuppude asukohad jms). Ergonoomias uuritakse inimese ja töö/seadmete vahelist vastastikulist mõju.Ergonoomiline töökoht koosneb järgmistest punktidest: · töövõtted; · tööasendid; · töökeskkond (muud ohutegurid töökeskkonnas, lisaks füsioloogilistele ohtudele). Muud töökeskkonna ohutegurid võiva olla tihti füsioloogiliste ohutegurite · mõju võimendajaks nt liigne niiskus, kõrge müra tase, kõrge vibratsiooni tase, · ebapiisav valgustus jne; · tööprotsess (tööülesannete loogiline järjestatus, töötempo jms);
õhuniiskus;valgustus;müra;tõmbetuuleta õhuvahetus. Erandjuhtudel, kui töö iseloom või tootmistehnoloogia normidele vastavust ei võimalda, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid, millede kasutamise kord määratakse kindlaks vastava juhendi või eeskirjaga. ruumi mikrokliima Tuleb jälgida, et · tööruumi kliima reguleerimine toimuks kavatsetud viisil · seadmete soojatootlikkus oleks konditsioneerimisel arvesse võetud · töökoha läheduses poleks kuumasid pindasid või esemeid · töökoht oleks eemal tuuletõmbusega kohtadest · riietus sobiks töö iseloomuga · kuumas keskkonnas töötades oleksid spetsiaalsed puhkepausid VALGUSTUS Töökoha territoorium, trepikojad, koridorid, töö-, olme- ja muud ruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustusele esitatavad nõuded
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID...........................................................................
Kontoritöötaja riskianalüüs Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja telefonimüügiga tegeleva ettevõtte Puudel AS kontoris esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Ettevõtte kontoriruumid asuvad uues büroohoones seistmendal korrusel. Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale.
töökaitsealaste õigusaktide järgimise üle kõigi vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt. 16. Tööandja roll ohutuse kindlustamisel Peab määrama töökeskkonnaspetsialisti, varustama tööohutusstruktuurid vajalike töövahenditega, korraldab oma kuludega väljaõppe, vabastab põhitööst töökaitseküsimustega tegelemise ajaks koos keskmise palga säilitamisega, teavitab Tööinspektsiooni töökaitsestruktuuridesse valitud isikutest 17. Ergonoomiline lähenemisviis. Ergonoomika ehk ergonoomiline lähenemisviis taotleb töö kohandamist inimesega. Väljaspool ergonoomikat on levinud vastupidine suund: inimese kohandamine tööga. See rajaneb postulaatidel, et iga töö jaoks eksisteerivad olulised võimed, neid on võimalik mõõta ja suhteliselt kergesti edasi arendada. Faktiliselt on asi küllalt selge ainult füüsiliselt raske ja lihtsa töö puhul. 18. Mis on probleem?
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioon
Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖKESKKOND Kuuma töökeskkonna toime Referaat Õpilane: Ingmar Rõustik Kursuse nr: EV 106 Tartu 2008 Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju. Seetõttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik viimasel ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul. Praegu ei eraldata rangelt suurõnnetusi väikestest õnnetustest, kuna selline liigitamine võib sageli olla suhteline. On leitud, et kui inimene on kes
normatiivid suured – mitte täidetavad. • Liigväsimus • Puhkepauside vähesus või puudumine Töötamine sundasendis • Sundasenditeks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima tööpäevast vähemalt 50 % ühes asendis (seisev, istuv) või peab teostama töid füsioloogiliselt ebaloomulikes (ebamugavas ) asendites ja lihaste pideva pinge all Lihaspingete vältimiseks • Proovida oma tööd korraldada nii, et ei peaks töötama ebamugavates asendites – töökoht ja töövahendid vastavad töötaja keha kasvule jt kehamõõtudele • Kasutada töö teostamiseks näiteks käte tugesid, kandeseadmeid, abivahendeid • Kujundades töökoha nii, et oleks võimalik vabalt muuta tööasendit • Korraldada töö nii, et saaks vaheldumisi istuda ja seista, liikuda • Regulaarsete puhkepauside tegemine ja lihaslõõgastamiseks võimlemise tegemine Töötamine seistes • Staatilisest lihaspingest põhjustatud jalaliigeste ja lihaste valud ja tursed
Kõik kommentaarid