Ajaloo kontrolltööde raamat (0)

Q: Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltööde raamat

Q: Mis muutus Rooma valitsemises kui kehtestati keisrivõim?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltööde raamat

Q: Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltööde raamat

Q: Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltööde raamat

Q: Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltööde raamat

Q: Mille poolest sarnanes?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltööde raamat

Q: Milles lähtus Rooma kasvatus Kreeka eeskujudest ja milles Rooma traditsioonidest?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltööde raamat

Q: Millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltööde raamat

Q: Kuidas muutus Rooma ühiskond kui Roomast sai keisririik?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltööde raamat

Q: Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltööde raamat

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused?
Mis muutus Rooma valitsemises kui kehtestati keisrivõim?
Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel?
Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni?
Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast?
Mille poolest sarnanes?
Milles lähtus Rooma kasvatus Kreeka eeskujudest ja milles Rooma traditsioonidest?
Millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust?
Kuidas muutus Rooma ühiskond kui Roomast sai keisririik?
Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele?
Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis?
Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist?
Mis muutused kaasnesid ristiusu legaliseerimisega Rooma riigis?
Millised kristlikud kombed ja tavad on seotud Jeesuse eluga?

AJALUGU
56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta.

Sugukondlik traditsioon – Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal .

Klienteelsuhe – ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient . Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele.
57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud , oli senat
Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist
59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel

Rahvakoosolek – Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud . Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda.

Senat – ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki
60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit( ametnikku ). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded.

konsulid – neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed
preetorid – 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge.
tsensorid – kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks.
(kvestorid – vastutasid riigikassa eest)

61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust

Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes aga ignoreeris senati otsuseid, võis isegi oma sõjaväega Rooma peale minna. Puhkesid kodusõjad.
Riik oli kasvanud nii suureks, et oli liiga palju kodanikke , kõik ei saanud osa võtta valitsemisest
Talupojad laostusid – läksid linna ja muutusid proletaariteks, rahvakoosolek koosnes enamasti proletaaridest, kes ei olnud aga võimelised oma kodanikukohustust täitma.

62 Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? 3 näidet

mõne aja mööduses loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest
senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid
senatiliikmete arv suurenes
riigi tegelik võim koondus keisri kätte
senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond

63 Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel? 3 erinevust
Lääneprovintsid Idaprovintsid
vähem arenenud, alles tekkisid linnad, põllumajanduslik kõrge kultuur, jõukad linnad, arenenud käsi-
ala ( latifundiumid = orjatöö), riigikeeleks ladina keel töö, luksuskaupade transiit , riigikeeleks
kreeka keel.

64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust

Inflatsioon – püüti igatmoodi katta kulud
Makse tõsteti – anti kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele, seega pidid makse maksma ka seni maksudest vabastatud elanikud. Talupojad jätsid maha oma majapidamised ja otsisid toetust suurmaaomanikelt. Vabad talupojad kadusid ja lõpuks said nendest sunnimaised . Tühjenevate maad e harimiseks , asustas riik neid barbaritega.
Epideemiad, kodusõjad- rahvastik vähenes, seega vähenes ka riigi jõukus, kuna makse tuli vähem
Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga üldine allakäik.

65 Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast?

Rooma naised polnud avalikust elust täiesti kõrvale jäetud nagu Kreeka naised. Vabariigi lõpus vabanes osa naisi meeste eeskoste alt. Naised võtsid vastu külalisi.
Kreeklased ei söönud ennast kunagi täis, alati jäeti hulk toitu söömata, et olla sportlikus vormis. Rikkad roomlased aga õgisid täiega. Sõid peaaegu terve öö, kui said kõhu täis, oksendasid välja ja hakkasid uuesti sööma.
Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon , mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie – himation. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks.

66 Mille poolest sarnanes?

Mõlemas ühiskonnas puudusid naisel poliitilised õigused
Vaesemate roomlaste toit oli suhteliselt sarnane: puuviljad , leib, kala, köögiviljad
Usk oli tähtsal kohal
oli palju orje

67 Milles lähtus Rooma kasvatus Kreeka eeskujudest ja milles Rooma traditsioonidest?
Rooma: Lapsi õpetas kõigepealt kodustes tingimustes isa. Rikkamates peredes kasutati tihti kreeklastest koduõpetajaid. Kellel selliseid võimalusi polnud, saatsid oma lapsed alates seitsmendast eluaastast kooli, seal omandati kirjatarkuste alused. Rikkamad pered aga harisid oma lapsi veel pikka aega, lubades neil omandada kreeka ja ladina keele ning kultuuri põhjalikumaid teadmisi. PEREISA TÄHTSUS
Roomlased arendasid oma lapsi küll füüsiliselt, aga neil oli füüsiline aktiivsus pigem puhkuseks, kreeklastel aga nii ei olnud.
Kreeka eeskujud : Püüti arendada lapsi füüsiliselt, avati koolid. õpiti sarnaselt kreekaga kirjaoskust ja ka kõneoskust. Roomlased ei tahtnud õppida muusikat ega kunsti, aga kuna lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi.
68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust?
68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust?
nr 3
Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago , Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale
Egiptus , Hispaania, Makedoonia , Süüria, Gallia , Itaalia, Dalmaatsia , Illüüria, Aasia , Juudamaa.
b)Kuidas muutus Rooma ühiskond, kui Roomast sai keisririik ?
* kõik vabad elanikud said kodakondsuse, seega kaotas kodakondsuse mõiste Roomas sisulise tähenduse.
* Rahvakoosoleku võim vähenes, pärast seda enam kokku ei kutusutud
* Senat säilis, aga senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond.
c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele?
ül 61
Mariuse sõjaväereform – proletaare hakati värbama palgasõduriteks
69 Sündmused – ajalooperiood
sõjad kartaagoga – Rooma vabariik
ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik
rooma linna asutamine - kuningriik
augustuse valitsusaeg - keisririik
etruskide valitsus roomas - kuningriik
konstantinoopoli rajamine - keisririik
caesari valitsusaeg – vabariik
70 Ristiusk

Ristiusk kujunes Palestiinas
Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne , siis hakkaski kujunema ristiusk.
Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide messia ootusega võrreldes laiema tähenduse. Silmas ei peetud mitte Iisraeli riigi hiilgust, mis ei muudaks kõiki õnneloikuks, vaid iga üksikinimese õnne. See aga meeldis inimestele. Tekkis lootus millegi heale pärast surma. Sellepärast saigi ristiusk populaarseks.

71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis?

Milano edikt 313 – Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse
381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks – enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu.
Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud , Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma
Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega

72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist?

Kristlased olid rangelt monoteistid ja ei toonud teistele jumalatele ohvreid. Oma usku püüti ka teiste seas levitada. Teistele jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Usuti , et põlgus taevaste vastu toob karistuse mitte ainult kristlastele, vaid kogu piirkonnale.
Kristlasi peeti süüdlasteks kõigis õnnetustes. Levisid kuuldesed, et nad ohverdavad jumalateenistustele inimesi. Keeldumises keisritele rituaalsest austust avaldada võis näha märki allumatusest. See võis aga näidata eeskuju ka teistele. Seega ka keisrid olid ristiusu vastu

73 Mis muutused kaasnesid ristiusu legaliseerimisega Rooma riigis?

tekkis askeetlik liikumine – vastukaaluks ristiusu riigistamisele, tekkisid kloostrid
kristlased hakkasid oma usku ka teistele peale suruma. kuna see oli nüüd seaudslik, siis riigi ühtsuse tagamiseks ja ristiusu laiemaks levitamiseks surutu kristlust peale
Kirikute asutamine – aina rohkem ja rohkem inimesi pöördusid ristiusku, ristimine ja pühakirja üleskirjutamine. Kujuneski Piibel
Kõiki teisi uske hakkati keelama, mitteusklike nimetama paganateks.
Seati ametisse Paavst

74 Caesari ja Augustuse tegevus
Sarnasused:

Octavianus jättis, nagu Cesargi, välise vabariikliku korra püsima. Augustuse tõus Rooma riigi ainuvalitsejaks ei tähistanud ametlikult vabariigi lõppu, pealtnäha oli kõik endiselt: senat, rahvakoosolekud
Nagu Caesargi ühendas Augustus enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad.
Mõlemad tegelesid kalendiga.

Erinevused:

Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis Augustus Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Augustus ei pidanud suuri sõdu.
Caesar pidas suuri sõdu
Caesar laskis riigi kaardistada. Kalendrireform – kehtestati Juliuse kalender. Et tekkinud segadusest lahti saada, jättis keiser Augustus pärast 36 aastat kestnud ekslikku ajaarvestust mõned liigpäevad ära.
Augustus püüdis teha kõik nii, et senat ja riigiametnikud oleksid rahul. Caesari valitsemisega ei olnud aga paljud rahul. Teda mõrvati.
Augustus muutis sõjaväe tähenduse, koosseisu, sõjavägi sai puhta piirikaitselise funktsiooni.

75 Jeesuse Kristuse usk

Kristus tähendab heebrea keeles messias , kreeka keels salvitu
Kristlust nimetatakse ka ristiusuks, sest Jeesus Kristust löödi risti. Kristlased usuvad, et....
Millised kristlikud kombed ja tavad on seotud Jeesuse eluga?

Jõulud – Kristuse sünd
Suur Reede – Kristuse ristilöömine

76 Kristlus ja Piibel

Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.

Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid ('rõõmusõnumid'; Jeesuse Kristuse elu kirjeldused), järgnevad " Apostlite teod" (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat.
Vana Testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest. Üldistatult võib seda nimetada ka Iisraeli rahva ajalooks, sest tekstid räägivad iisraellaste ühiskondlikust arengust nende omariikluseni ja selle kaotamisest (Paabeli vangistus ).
Sest Kristus on Jumala poeg, kristlus on välja kasvanud juutide usust, kristlased uskusid ka, et Jumal on maailma loonud.

80 Rooma õigus

Silm silma, hammas hamba vastu - EI
Seadus on ülimuslik ja kodanikud on võrdsed seaduse ees – ROOMA ÕIGUS
Õigus apelleerida(kohtu otsust edasi kaevata) keisrile – ROOMA ÕIGUS
Kuriteolt tabatu üle on õigus mõista omakohut - EI
Õigust mõistab ainult kohus – ROOMA ÕIGUS
Inimese õigused olenevad tema seisusest ja positsioonist – EI

Stoitsism

Maailmas valitseb stoikute arvates saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis, kui ta allub saatusele, sest "saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu"
Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve/ hea ja mis on kurjus / halb ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu ei ole hea ega halb ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia 'tundetus, kirgede puudumine').
vabaduseni viib paratamatuse tunnetamine. Tõeliselt vaba saab olla ainult tark, sest tark tahab ainult seda, mis on kooskõlas asjade loomuliku korraga (saatusega).
Seneca (4 e.m.a – 65 m.a.j.), Epiktetos (u 50–130) ja Marcus Aurelius (121– 180).

Kõik on seaduse ees võrdsed
kohtunik olid ainukesed, kes võisid kohut mõista
Roomas kerkisid esile õigustundjad – juristid
Roomas kujunes selge juriidiline terminoloogia

Roomlased jõudsid ehituskunstis väga kõrgele. Filosoofia, kunst , teadus
Rooma õigusemõistmist. Nendelt pärineb kogu meie tsiviilõigus
Itaalia elanikud võtsid Kreeka lafabeeri omapoolsete mugandustega üle. Nende variandi alusel kujunes välja ladina tähestik, mida kasutame ka meie
mitmekorruselised elamud

Kreeka ja Rooma kirjandus on olnud eeskujuks paljudele tänapäeva autoritele.
Teater
Ajaloo uurimine
Ehituskunst
Eeposte kirjutamine
Büst – rinnakuju
kalender
kaardistamine
Roomas hakati ehitame mitmekorruselisi maju

Usk paljudesse jumalatesse.
Mõlemad armastasid võistlusi, teatrit, vaatemänge
Klassikalised orjanduslikud maad
Lastele anti hea haridus

Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, võistlusi. Korraldati avalikke mänge, gladiaatorite võistlusi. Kreeklased aga korraldasi olümpiamänge. Need olid eelkõige füüsilise töö võistlused.
Kreekas oli teater eelkõige õpetlik, armastati draamasid. Rooma tetarimängud jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu Kreeka teater.

86 Ma arvan, et Kreeka kultuur

Nt võib öelda, et meie tähestik kujunes ladina tähestiku põhjal, aga ladina tähestik on ise tulnud kreeka tähestikust
Kõik tähtsamad teosed sündisid Kreekas – matemaatika , meditsiin , ajalugu, filosoofia, silmapaistvad on ka atomistid . Praegu on kõik need teadused Euroopas kõrfel tasemel, mida teeksime aga meie ilma nendeta. Roomlased aga lihtsalt jätkasid ja kasutasid Kreeka saavutusi.
Rooma vabariigis oli demokraatia, aga demokraatia sünnimaaks on Kreeka

Demokraatlik ühiskonnakorraldus: senat=riigikogu
On olemas koolid
Käiakse teatrites
Kanalisatsioonisüsteem
Roomas ehitati korruselamuid

palju jumalaid
Roomas olid riik ja religioon lahutamatud, meil aga käivad täiesti eraldi. Roomas olid preestrid riigiametnikeks, meil ei ole.
Pereisal ei ole sarnaselt Roomaga nii suurt võimu, ta ei tohi oma tahtmise järgi teisi tappa
Euroopas ei ole orje.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pirates45 Õppematerjali autor

Kontrolltöö rooma senat jeesus rahvakoosoleku roomlased kristlus ristiusk traditsioon kreeklased ladina tähestik seaduseelnõusid kodakondsus

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele vastused

82 · Roomlased jõudsid ehituskunstis väga kõrgele. Filosoofia, kunst, teadus · Rooma õigusemõistmist. Nendelt pärineb kogu meie tsiviilõigus · Itaalia elanikud võtsid Kreeka lafabeeri omapoolsete mugandustega üle. Nende variandi alusel kujunes välja ladina tähestik, mida kasutame ka meie · mitmekorruselised elamud 83 · Kreeka ja Rooma kirjandus on olnud eeskujuks paljudele tänapäeva autoritele. · Teater · Ajaloo uurimine · Ehituskunst · Eeposte kirjutamine · Büst rinnakuju · kalender · kaardistamine · Roomas hakati ehitame mitmekorruselisi maju 84 · Usk paljudesse jumalatesse. · Mõlemad armastasid võistlusi, teatrit, vaatemänge · Klassikalised orjanduslikud maad · Lastele anti hea haridus 85 · Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, võistlusi. Korraldati avalikke mänge,

Ajalugu

doc

Vana-Rooma kokkuvõte

Vana Rooma Kettli Arand 10D Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu 2009 Kaksikvennad Romulus ja Remus olid pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi

Ajalugu

doc

Rooma 20-28 ptk spikker

20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia Rooma all. 3.Rooma Vahemeres suurvõim

Ajalugu

docx

Rooma (Kontrolltöö)

Osad olid rikkad, kuid jõukuselt jäid patriitsidele alla. Paljud olid patriitside kliendid (patrooni kaitse all). Plebeide enamus = vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekutel.Patriitsidel ja plebeidel oli omavahel KEELATUD abielluda. Nende suhted olid teravad, kuid järk-järgult võitsid plebeid kätte patriitsidega võrdsed õigused (omaette rahvakoosolekud, rahvatribuunid jne.) o Piibel- kr. k. biblos raamat. Ristiusu püha raamat, koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Apokriiva selgitused piibli kohta. o Vana Testament tõlgiti hellenismiperioodil heebrea keelest kreeka keelde. Oli kristlastele samavõrd püha kui juutidele. o Uus Testament Enamik evangeeliumide tekste on pärit I sajandist, mõned üksikud II sajandi algusest ning kõiki kokku hakati nimetama Uueks testamendiks. Uue Testamendi raamatud kirjutati algusest peale

Ajalugu

doc

Referaat Vana-Rooma kohta

Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Need kerkisid vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt ning arengutasemelt idamaa linnade alla, vahemerest eemal, eriti põhjapoolsetel aladel, oli linnu vähe. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme. 476.a. kukutas germaani väepealik Odoakr tollase Lääne-Rooma keisri, seda sündmust peetakse Rooma ajaloo lõpuks. Rooma vabariigi ajal jagunes kodanikkond kaheks. Patroonid olid rikkad ja mõjukad kodanikud, kliendid olid vaesed kodanikud. Patroonid ja kliendid sõltusid üksteisest klient sai patroonilt maad, pidi selle eest koormisi kandma, samuti sõjaretkel käima, kliendid istusid sageli patrooni söögilauas. Kliendid omakorda toetasid patrooni rahvakoosolekul (hääled). Nii tekkisid tihedad ja kogu ühiskonnaelu mõjutanud sõltuvussuhted.

Ajalugu

doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.

Ajalugu

pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats – foorum –, järsunõlvalisest Capitoliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid. Müüridega piirati lann alles IV sajandil. Roomlased uskusid, et Rooma rajati 21. aprillil 753 a. e. Kr. See daatum on antiikautorite poolt sootuks hiljem tagantjärgi välja arvestatud ja tal puudub usaldusväärne ajalooline põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina kasutatakse seda tänapäevani. Legendaarse pärimuse järgi Rooma linna rajamisest oli linna rajaja Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia poeg. Lugu jutustab, et tütarlapse isa, jõhker ning jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis visata Romuluse koos tema kaksikvenna Remusega korvis Tiberi jõkke, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt tema tütrepojad ta võimult tõukavad

Ajalugu

docx

Vana-Rooma

karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna (= linnriigi). Küngastevaheline soostunud ala täideti ja sinna rajati koosoleku- ja turuplats- foorum (ld k turuplats). Kõige järsumate nõlvadega künkale- Kapitooliumile (ld k Capitolium) rajati linna kindlustatud keskus. Pärimuse järgi rajati Rooma linn 753 eKr Romuluse poolt. Seda aastat peeti ühtlasi roomlaste ajaarvamise alguseks ning Rooma ajaloo traditsioonilise alguspunktina käibib see tänapäevani. Pärimuse järgi valitsesid Rooma riiki 7 kuningat. Neist kolm viimast olid etruski päritolu. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 1.2. Vana-Rooma ühiskonnakihid kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni: Rooma ühiskond jagunes selgelt eristatud klassidesse:

Eesti ajalugu

Rohkem sarnaseid