Ajaloo kontrolltööde raamat (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused?
Mis muutus Rooma valitsemises kui kehtestati keisrivõim?
Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel?
Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni?
Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast?
Mille poolest sarnanes?
Milles lähtus Rooma kasvatus Kreeka eeskujudest ja milles Rooma traditsioonidest?
Millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust?
Millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust?
Kuidas muutus Rooma ühiskond kui Roomast sai keisririik?
Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele?
Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis?
Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist?
Mis muutused kaasnesid ristiusu legaliseerimisega Rooma riigis?
Millised kristlikud kombed ja tavad on seotud Jeesuse eluga?

Lõik failist

AJALUGU
56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta.

Sugukondlik traditsioon – Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal .

Klienteelsuhe – ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient . Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele.
57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud , oli senat
Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist
59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel

Rahvakoosolek – Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud . Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda.

Senat – ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki
60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit( ametnikku ). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded.

konsulid – neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed
preetorid – 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge.
tsensorid – kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks.
(kvestorid – vastutasid riigikassa eest)

61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust

Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes aga ignoreeris senati otsuseid, võis isegi oma sõjaväega Rooma peale minna. Puhkesid kodusõjad.
Riik oli kasvanud nii suureks, et oli liiga palju kodanikke , kõik ei saanud osa võtta valitsemisest
Talupojad laostusid – läksid linna ja muutusid proletaariteks, rahvakoosolek koosnes enamasti proletaaridest, kes ei olnud aga võimelised oma kodanikukohustust täitma.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pirates45 Õppematerjali autor

Kontrolltöö rooma senat jeesus rahvakoosoleku roomlased kristlus ristiusk traditsioon kreeklased ladina tähestik seaduseelnõusid kodakondsus

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele vastused

82 · Roomlased jõudsid ehituskunstis väga kõrgele. Filosoofia, kunst, teadus · Rooma õigusemõistmist. Nendelt pärineb kogu meie tsiviilõigus · Itaalia elanikud võtsid Kreeka lafabeeri omapoolsete mugandustega üle. Nende variandi alusel kujunes välja ladina tähestik, mida kasutame ka meie · mitmekorruselised elamud 83 · Kreeka ja Rooma kirjandus on olnud eeskujuks paljudele tänapäeva autoritele. · Teater · Ajaloo uurimine · Ehituskunst · Eeposte kirjutamine · Büst rinnakuju · kalender · kaardistamine · Roomas hakati ehitame mitmekorruselisi maju 84 · Usk paljudesse jumalatesse. · Mõlemad armastasid võistlusi, teatrit, vaatemänge · Klassikalised orjanduslikud maad · Lastele anti hea haridus 85 · Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, võistlusi. Korraldati avalikke mänge,

Ajalugu

doc

Vana-Rooma kokkuvõte

Vana Rooma Kettli Arand 10D Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu 2009 Kaksikvennad Romulus ja Remus olid pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi

Ajalugu

doc

Rooma 20-28 ptk spikker

20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia Rooma all. 3.Rooma Vahemeres suurvõim

Ajalugu

docx

Rooma (Kontrolltöö)

Osad olid rikkad, kuid jõukuselt jäid patriitsidele alla. Paljud olid patriitside kliendid (patrooni kaitse all). Plebeide enamus = vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekutel.Patriitsidel ja plebeidel oli omavahel KEELATUD abielluda. Nende suhted olid teravad, kuid järk-järgult võitsid plebeid kätte patriitsidega võrdsed õigused (omaette rahvakoosolekud, rahvatribuunid jne.) o Piibel- kr. k. biblos raamat. Ristiusu püha raamat, koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Apokriiva selgitused piibli kohta. o Vana Testament tõlgiti hellenismiperioodil heebrea keelest kreeka keelde. Oli kristlastele samavõrd püha kui juutidele. o Uus Testament Enamik evangeeliumide tekste on pärit I sajandist, mõned üksikud II sajandi algusest ning kõiki kokku hakati nimetama Uueks testamendiks. Uue Testamendi raamatud kirjutati algusest peale

Ajalugu

doc

Referaat Vana-Rooma kohta

Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Need kerkisid vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt ning arengutasemelt idamaa linnade alla, vahemerest eemal, eriti põhjapoolsetel aladel, oli linnu vähe. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme. 476.a. kukutas germaani väepealik Odoakr tollase Lääne-Rooma keisri, seda sündmust peetakse Rooma ajaloo lõpuks. Rooma vabariigi ajal jagunes kodanikkond kaheks. Patroonid olid rikkad ja mõjukad kodanikud, kliendid olid vaesed kodanikud. Patroonid ja kliendid sõltusid üksteisest klient sai patroonilt maad, pidi selle eest koormisi kandma, samuti sõjaretkel käima, kliendid istusid sageli patrooni söögilauas. Kliendid omakorda toetasid patrooni rahvakoosolekul (hääled). Nii tekkisid tihedad ja kogu ühiskonnaelu mõjutanud sõltuvussuhted.

Ajalugu

doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.

Ajalugu

pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats – foorum –, järsunõlvalisest Capitoliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid. Müüridega piirati lann alles IV sajandil. Roomlased uskusid, et Rooma rajati 21. aprillil 753 a. e. Kr. See daatum on antiikautorite poolt sootuks hiljem tagantjärgi välja arvestatud ja tal puudub usaldusväärne ajalooline põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina kasutatakse seda tänapäevani. Legendaarse pärimuse järgi Rooma linna rajamisest oli linna rajaja Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia poeg. Lugu jutustab, et tütarlapse isa, jõhker ning jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis visata Romuluse koos tema kaksikvenna Remusega korvis Tiberi jõkke, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt tema tütrepojad ta võimult tõukavad

Ajalugu

docx

Vana-Rooma

karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna (= linnriigi). Küngastevaheline soostunud ala täideti ja sinna rajati koosoleku- ja turuplats- foorum (ld k turuplats). Kõige järsumate nõlvadega künkale- Kapitooliumile (ld k Capitolium) rajati linna kindlustatud keskus. Pärimuse järgi rajati Rooma linn 753 eKr Romuluse poolt. Seda aastat peeti ühtlasi roomlaste ajaarvamise alguseks ning Rooma ajaloo traditsioonilise alguspunktina käibib see tänapäevani. Pärimuse järgi valitsesid Rooma riiki 7 kuningat. Neist kolm viimast olid etruski päritolu. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 1.2. Vana-Rooma ühiskonnakihid kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni: Rooma ühiskond jagunes selgelt eristatud klassidesse:

Eesti ajalugu

Rohkem sarnaseid