Kohtunik - kas õigusmõistja või karistaja? (0)

Kohtunik - kas õigusmõistja või karistaja?
Kohtunikuks peetakse isikut, kelle võimuses on langetada otsus mõne vaieldava küsimuse üle. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks. Õigusemõistjaks võib olla nii endale kui teistele, sõpradele kui vaenlastele, isegi tundmatutele. Kohtunik mõistab kohtus õigust ja kohut erapooletult kahe konfliktse osapoole vahel. Ta rakendab olemasolevaid õigusnorme ja jõuab lahendini, kus ühel poolel on õigus ja teisel ei ole. Otsuse tegemisel on kohtunik iseseisev – kellelgi ei ole õigust õigusemõistmisse sekkuda.
Esmalt tutvub kohtunik kohtule esitatud kõikide materjalidega. Kui on vajadus, laseb kohtunik koguda täiendavaid tõendeid. Tavaliselt on kohtuistung avalik, aga samas on kohtunikul ka õigus kohtualuste kaitseks muuta kohtuistung kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist).
Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-, kuriteo-, väärteo-, kriminaal või haldusasju. Tsiviilasjad on lepingutega seotud vaidlused, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused. Väärteod on mitmesugused korrarikkumised nt. avaliku korra rikkumine . Haldusasjad on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine nt. ametniku tegevus ja kriminaalasjad on nt. röövimised, tapmised, vargused ning uue seadusandluse järgi on ka alkoholijoobes auto juhtimine, kui see ületab teatud promillid.
Kohtunikuna saab töötada väga tasakaalukas ning otsekohene inimene. Oma otsustes ning toimingutes peab olema kohtunik täiesti erapooletu ning omakasupüüdmatu, alluma ainult seadustele ning lähtuma faktidest. Kohtumenetluse käigus peab kohtunik kindlustama kõigi osapoolte õiglase ärakuulamise. Kohtumenetluse käigus kuulatakse ära süüdistava ja kaitsja poolsed tunnistused ning kuulatakse ära ka süüdistava enda ütlus.Õigusemõistja peab igapäevaelus järgima rangelt seadust ning arvestama alati nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid.
Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem : I astme kohtud - maakohtud ja halduskohtud , II astme kohtud - ringkonnakohtud ehk apellatsioonikohtud ja III astme kohus - riigikohus ehk kassatsioonikohus. Riigikohtusse pöördumiseks tuleb eelnevalt läbida esimesed kaks kohtuastet.
Kõige üldisemalt võttes on kohtunik õigusemõistja mitte karistaja. Kohtunik peab lähtuma faktidest, mitte oma põhimõtetest ning mõistma kohut seaduse järgi. Kuna kohtunik teeb oma tööd nii nagu see on ette nähtud, siis õigusmõistmisse pole kellegil õigus sekkuda. Kui ei soovita saada karistust siis tuleb elada heade kavatustega nagu on "Viimsest reliikviast" kuulsaks saanud lause: " Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja“.