Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kohtunik - kas õigusmõistja või karistaja? (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kohtunik - kas õigusmõistja või karistaja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tuulepensa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
pdf

ÕIGUSKAITSEASUTUSTE SÜSTEEM - EKSAMIKS

​Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline​. Kahe konfliktse printsiibi kokkupõrke puhul tuleb hinnata, et kumma printsiibi järgimine on antud situatsioonis olulisem. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise ​printsiipide arv ei ole täpselt määratletav​. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras​. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 2. Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip

Õiguskaitseasutuste süsteem
thumbnail
23
docx

Õiguskaitseasutuste süsteem eksam

Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline. Kahe konfliktse printsiibi kokkupõrke puhul tuleb hinnata, et kumma printsiibi järgimine on antud situatsioonis olulisem. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 2. Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip

Õiguskaitseasutuste süsteem
thumbnail
60
docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

 Avaliku sektori kulud:  Palgad  Hooned  Sisustus  Jne  Õiguslike vaidluste poolte kulud:  Õigusteenus (nt advokaadi tasu)  Isiklik ajakulu  Jne Min OK Vea hind – tuleb arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid nn vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab ebaõige otsuse tegemine. Vähendada ei ole vaja mitte ainult otseseid kulutusi (OK) või ainult vea hinda (VH), vaid nende summat. Eesmärgiks peaks olema OK ja VH minimaalne summa.  Kui proovida vähendada ainult otseseid kulutusi siis vea hind võib muutuda talumatult suureks.  Kui asuda vea hinna vähendamise eesmärgil suurendama otseseid kulutusi, siis teatud punktis saabub olukord, millal otseste kulutuste suurendamisega ei õnnestu enam saavutada vea hinna vähenemist sellisel määral, et õigustada suurenevaid

Õigus
thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED

Õigusemõistmise funktsioon PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda (T.Annuse Riigiõiguse, Juura 2006 järgi): Avaliku võimu kontrolli (PS § 15) Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale. Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15) See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3). Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi

Õiguse alused
thumbnail
16
pdf

EV õiguskaitsesüsteem

Kahju vältimise printsiip PS § 25 Õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk on panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Materiaalne kahju- füüsilised ja juriidilised isikud. Moraalne kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1

Õigus
thumbnail
27
doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

Lapsevanem + tööinspektor. 4. 15-16 lubatud teha kerget tööd ­ lapsevanema luba 5. 17 lapsevanema luba. Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis: - ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid - ohustab alaealise tervist 1 - sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu. - Takistab hariduse omandamist. - Ohustab alaealise kõlbelust. Alaealine võib tööl olla pool koolivaheajast. · tööleping sõlmitakse tähtajatult, tähtajalised max 5-aastat · töötaja asendamiseks sõlmitakse tähtajalised lepingud. Töötaja ja tööandja kohustused sätestab seadus. Töötaja kohustused. 1. Teha kokkulepitud tööd 2. Tuleb töötajal täita töönorme ­ kinni pidada tööajast. 3

Õigusõpetus
thumbnail
38
docx

Õigusõpetuse konspekt

kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale. Tööandja on kohustatud maksma töö eest kokkulepitud tasu. Töötajaks on füüsiline isik, tööandjaks füüsiline või juriidiline isik. Töölepingut võib sõlmida alates seitsmendast eluaastast. Alaealiste töösuhete puhul on vaja lapsevanema nõusolekut ning kuni 7-14 laste, noorte töötamise puhul on vaja lisaks lapsevanema nõusolekule ka tööinspektori nõusolekut, kes asuvad tööinspektsioonide juures. Vanuse tõttu kedagi töölt lahti lasta ei saa. Vanusega on seotud teised töövaldkonnad, näiteks president (40), kohtunikud (kõrgem juriidiline ettevalmistus, kuid viimane piir on 67)

Õigusõpetus
thumbnail
5
docx

Eesti ja Euroopa õigusasutuste süsteemi eksami küsimused

Võrdsus seaduse ees. -Mõnedes seadustes on aga teatud kirja pandud isikute kategoorial väikene erinorm. Nt. Kui neil on puutumatus (see pole absoluutne, riigikogu liikmed saavad hääletada, et puutumatus ära võtta). 7.Informeerituse printsiip- Igaühel on õigus teada, milles teda süüdistatakse.õiguskaitse süsteemis püütakse asjaosaliste suhtes tagada maksimaalne informeeritus. Õiguskaitse süsteemi tegevus peab tagama isikutele maksimaalse informeerituse ühe või teise toimingu õiguslikust alusest ja vajalikkusest. Õigus teada, milliseid menetluslikke võtteid tema suhtes kohaldatakse. Nt . Kohtueelse uurimise lõpus on süüdistataval õigus tutvuda tema kohta kogutud kriminaaltoimiku materjaliga; õigus telefonikõnele jne. 8.Kaitse õiguse printsiip- Õigus kaitsele. Ennekõike kriminaalmenetluse küsimus, aga põhimõtteliselt on igal isikul õigus kaitsele

Eesti ja Euroopa õigusasutuste süsteem




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun