Õiguse alused: Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. (0)

Juriidilise isiku mõiste ja tunnused.

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt , mis luuakse kas avalikes huvides või erahuvides.
Tunnused:

• On lahutamatult seotud ühe või mitme füüsilise isikuga
  
• Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi
  
• Jaguneb eraõiguslik (erahuvides loodud) ja avalik-õiguslik (avalikes huvides loodud)
  
• Omab nime – eristab teistest isikutest
  
• Omab asukohta -kus asub tema juhatus või seda asendav organ
  
• Juriidilise isiku õigusvõime on sätestatud seadusega
  

Juriidilise isiku organid . Nende pädevus ja vastutus

Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige).
Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.
Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevust nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega või põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega.
Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku

Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud .

Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
Tehinguga kaasnevad nii seadusest tulenevad õigused ja kohustused kui ka tehingu enda sisust tulenevad õigused ja kohustused, mida pooled saavad ise sisuliselt mõjutada.
Tehingud võivad olla:

• Ühepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust nt pärandamine testamendiga
  
• Mitmepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust nt ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud – tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma
  

Tahteavaldus kui tehingu sisu.

Tehing on isiku tahteavaldus. See tahe aga peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades .
Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.
Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt.

Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid.
Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad.

Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.

Asjade liigitus:

kinnis - ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.

asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal.

äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna , reaalosana või mõttelise osana .
Asja oluline osa on selle koostisosa , mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest).
Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand.

Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena . Lepingu mõiste.

Leping on tehing kahe või enam isiku (lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustab või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingut võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes vormis.
Lepingu olemuslikuks tunnuseks on tema õiguslik sisu, lepinguga tekitatavate õiguste ja kohustuste iseloom.
Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühe- ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmete muude tunnuste poolest.
Sisu järgi eristatakse 7 erinevat liiki lepingut. Vt lepingute liigid.

Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu .

Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü.
Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse

teo iseloomu ja laadi

tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel

vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

õiguskorra kaitsmise hüvesid.
Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. (Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.
Kuritegu on süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.

Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.

Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest . Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu t