Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Faust“ II (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas iseloomustab end Mefistofeles ?
  • Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus?
  • Mida tähendab faustlik edasipüüd?

Faust “ II
  • Kuidas iseloomustab end Mefistofeles ? Miks ta tegevus on vähetulemuslik?
  • Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana.
  • Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus?
  • Mida tähendab faustlik edasipüüd?
  • Margareta traagika , Fausti osa Margareta hukkumises
    1.
    Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel , et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing .“
    Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale.
    2.
    Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana. Eelistatakse pigem stabiilset olukorda, kus ei toimu ka suurel määral head. Eitust võib nimetada kui antud olukorra taunimist. Näiteks Eesti poliitikas peamiste parteidega ei olda rahul, kritiseeritakse neid ja soovitakse muutust, aga häälte enamusega saavad nad jälle võimule. Kas see, mida me kuuleme, ongi olukorra subjektiivne väärhindamine ja halva poole esiletõstmine? Rahulolevad inimesed ei võta sõna öeldes, et neil on kõik korras, sest see võib näida egoistliku tegevusena. Olukorrast kerkibki esile see eitav jõud, mis osutub määravaks ja põhjustab arengut. Ainult vääratest tegudest saame tagasisidet ja suudame nende põhjal otsustada, mida edasi teha. Samalaadsed olid Fausti eksirännakud, mida Mefistofeles nägi halvana, aga Issand teadis, mis järgneb sellele.
    3.
    Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog . Kõik need oskused ja teadmised olid saavutatud enese harimise teel. Teda austati ühiskonnas ja pöörduti tema poole, kui oli tarvis abi. Kuigi Faust pühendas enamuse ajast õpingutele ja lootis leida elu mõtet ei suutnud ta seda ainult õpingute abil. Ta oli endalt elu võtmas, kui avanes võimalus minna rännakule, et leida elu mõte. Ta oli valmis sõlmima lepingut saatanaga, sest ta oli kindel, et ta ei leia seda mõtet sellest, mida soovis pakkuda Mefistofeles. Fausti moraalne suurus seisneb selles, et ta soovis inimkonna hüvanguks midagi teha ja teda ei teinud õnnelikuks lihtlabased soovid nagu esemed või tunded. Ta oli pidevalt rahulolematu saavutatuga ja soovis aina paremat. Seetõttu ei olnud ka Mefistofelesel võimalik Fausti õnnelikuks teha, sest ta ei mõistnud Fausti olemust. Faust isegi ei teadnud, et hinges sügavalt ta soovib näha, kuidas terve ühiskond töötab kõigi heaks ja teiste inimeste rõõm tõi talle rõõmu.
    4.
    Faustlik edasipüüd tähendab lihtsalt igaühe vaimuaia harimist. Iga inimese soov ennast arendada on erinev ja kõige tõhusam on areng siis, kui iga indiviid tegeleb sellega ise. Kahjuks on paljudel inimestel puudus, et nad ei oska ennast ise arendada või puudub motivatsioon . Tõenäoliselt saavad inimesed valmis sellisteks otsusteks, kus osatakse mingilgi määral enda tulevikule mõeldes otsuseid teha alles circa 16 aastasena. Selleks on loodud põhi- ja keskkoolid, mis lihtsustavad haridussüsteemi ja annavad tugeva aluse algsetest põhiteadmistest ning viivad edasi inimeste endi valikul täiendamiseks ülikooli või kuhigi edasi, kui ollakse juba lähemal suutlikusele iseennast edasi viia. Valgustusajastul oli väga aktuaalne olla igas valdkonnas haritud ja väga mitmekülgne. Selliseid inimesi nimetati geeniusteks ja ülistati ühiskonnas. Tänapäeval on toimunud väike muutus. Kuulus ütelus „Üheksa ametit, kümnes nälg“ iseloomustab kõige paremini arvamust multitalentidest. Pühendades kogu aja ühele alale, on lootust saavutada palju rohkem, kui proovida õnne kõikidel võimalikel elukutsetel.
    5.
    Margareta on headuse iseloomustaja, kes ei mõista Fausti näiliselt vääraid eksirännakuid. Tema iseloomustab kõige paremini ühiskonnas olevat stagnantset jõudu, mis on rahul olemasolevaga, ja ei soovi enamat . Ta on väga lihtsameelne ja satub hukatusse selle pärast. Ta oli kogenematu ja selliseid tegusid võis Jumal andestada ja pakkuda neile lunastust. Ainult neid, kes sihilikult eksiteele lähevad, ootab ees põrgu. Fausti otsene osa Margareta hukkumises on see, kuidas ta soovis teda võrgutada ja selle tagajärjel hakkasid toimuma väärteod . Kui Margareta vangi sattus ja Jumalalt lunastust palus, siis ta sai selle. Margareta surma võib pidada üheks Fausti eksimusteks, mis teda ainult õige teeni suunas. Faust ei oleks saanud rahulduda lihtsa olukorraga nagu naisega kooselu. See oleks pealegi toonud kaasa hukatuse, sest tal oli sõlmitud leping Mefistofelesega.
  • Faust-II #1 Faust-II #2 Faust-II #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sallukas Õppematerjali autor
    vastused küsimustele:

    1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik?

    2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana.

    3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus?

    4. Mida tähendab faustlik edasipüüd?

    5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises

    Sarnased õppematerjalid

    Goethe-Faust
    4
    docx

    Goethe “Faust”

    kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana.

    Kirjandus
    Fausti ülevaade
    3
    doc

    Fausti ülevaade

    A) Issanda ja Mefistofelese vahel B) Fausti ja Mefistofelese vahel 2) Kuidas iseloomustas end Mefistofeles ja miks ta tegevus oli vähetulemuslik? 3) Milles seisnes Fausti vaimne ja moraalne suurus? 1. A) Mefistofeles oli kindel, et kõik inimesed on hukule määratud. Issand on aga veendunud vastupidises ning kuna mõlemad pooled soovivad oma arvamust tõestada, vajavad nad katsealust. Selleks valitakse Faust. Mefistofeles tunnistab, et kuigi Faust on teistest inimestest erinev, suhtub ta siiski kõikidesse eelarvamusega ning peab end neist paremaks. Issand on veendunud, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Leping jumala ja saatana vahel nägi ette, et kui Faust hakkab elust rõõmu tundma, ei lähe Faust mitte taevasse, vaid tema hinge saab endale Mefistofeles. B) Faust tunneb, et ei suuda nautidal elu enne, kui on leidnud selles mõtte.

    Kirjandus
    Goethe raamatu
    14
    doc

    Goethe raamatu

    Kõik on loodud õigesti. 1. Maailm on kentsakas 2. Maailm on loodud valesti. 3. Inimesest saab kurjus võitu Kihlvedu Fausti hinge üle. Esimene osa ÖÖ 1. Millisena kohtame Fausti? Millega ta tegeleb? Faust on kõike õppinud: filosoofiat, arstiteadust, õigusteadust ja teoloogiat. Ta tunneb, et see ei ole teda kuhugi edasi viinud. Ta on rahutu, üritab leida kedagi enda sarnast, otsib kaaslast. ,,Mis, vaene tobu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest." ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole." 2. Kes on Wagner? Wagner on Fausti endine õpilane, tema tegi aktiivselt teadust. 3. Mille poolest Wagner ja Faust vastandusid?

    Kirjandus
    Kohustusliku kirjanduse kokkuvõtted
    8
    doc

    Kohustusliku kirjanduse kokkuvõtted

    et see teos võib viia ka teiste suitsiidikatsetejateni, kes hakkavad ennast samastama romaani peategelasega. J.W.Goethe. "Faust" I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Teos räägib teadlasest, kes on hea ja siiras, ning kes ei talu maailma pahedust ja halba. Ta on edukas ja tal on palju õpilasi, kuid ta tunneb, et ta pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad inglid ta päästa ja viivad ta taevasse. 2.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam 10-klass
    16
    doc

    Kirjanduse eksam 10. klass

    Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

    Kirjandus
    Nimetu
    31
    doc

    Nimetu

    Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

    Kirjandus
    Kirjandus
    9
    docx

    Kirjandus

    a. Mefistofeles arvas, et inimsed on äraostetavad ning reetlikud. See on nende loomuses. b. Inglite silmis oli maapealne elu nagu lill. 2. Millise lubaduse andis Issand Mefistofelesele seoses kihlveoga Fausti üle ning mida ta selle õigustuseks lausus? a. Issand ei sekku Mefistofelese tegemistesse, kuid lubas, et ühel päeval juhib ta Fausti taevasesse paika. 3. Miks polnd Faust õnnelik, kuigi ta oli kõik teadused läbi uurinud, saanud magistriks ja isegi doktoriks? a. Ta ei olnud leidnud vaimulikku ,,jõudu". Ta teadis, et on olemas asju, mis jäävad inimesele igavesti kättesaamatuks. 4. Millised sõnu pidi Faust hüüdma, et tema maisel teel oleks lõpp? a. ,,Kui hurmav, kui veetlev oled! Viibi veel! 5. Miks soovis Faust nõiaköögist kiiresti ära minna ja reisi alustada? a

    Kirjandus
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    82
    doc

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

    PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun