Õiguse alused: Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus (0)

Juriidilise isiku organid . Nende pädevus ja vastutus

Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige).
Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.
Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevust nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega või põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega.
Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Juriidilise isiku pankrot

Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksujõuetus.
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilisest isikust võlgnik on pankrotis kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Pankrotimenetlus .

Pankrotiavalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Et pankrotiavaldust esitada, peab esinema asjaolu, mida nimetatakse võlgniku maksejõuetuseks. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhjendama võlgniku maksejõuetust ja tõendama seda, et tal on võlgniku vastu nõue.
Pankroti võib kuulutada kui:

• Võlgnik pole 30 päeva jooksul tähtajast kohustusi täitnud
  
• Võlgnikul ei jätku raha kohustuste täitmiseks
  
• Võlgnik peidab , raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mis põhjustavad pankroti
  
• Võlgnik teatab et ei suuda oma kohustusi täita
  
• Võlgnik on põgenenud/ varjab kohustuste eest ennast väljaspool Eestit
  

Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel 30 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates.
Võlausaldaja pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel võib kohus seda tähtaega pikendada kahe kuuni.
Pankrotimenetlus võib lõppeda näiteks kui puuduvad menetluse algatamis eeldused või kui võlgnik suudab tõestada et ta ei ole maksujõetu

Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt.

Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid.
Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad.

Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.

Asjade liigitus:

kinnis - ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.

asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal.

äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna , reaalosana või mõttelise osana .
Asja oluline osa on selle koostisosa , mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest).
Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand.

Tööleping ja selle sõlmimine.

Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Töölepingu sõlmimisel sätestab seadus ebavõrdse kohtlemise keelu (ebavõrdne kohtlemine soo, rassi, vanuse, rahvuse jne alusel).

Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed.

Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel: 1) poolte kokkuleppel – võib lõpetada igal ajal 2) tähtaja möödumisel 3) töötaja algatusel või surmaga 4) tööandja algatusel 5) kolmandate isikute nõudmisel 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel
Tagajärjeks on töölepingu lõppemine, millega seoses muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu .

Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü.
Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse

teo iseloomu ja laadi

tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel

vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

õiguskorra kaitsmise hüvesid.
Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. (Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.
Kuritegu on süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.

Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.

Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest . Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.