Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hälviku arengulugu (1)

1 Hindamata
Punktid

HÄLVIKU ARENGULUGU
Kriminoloogia ja viktimoloogia

SISSEJUHATUS


Käesolevas ainetöös tutvustan teile isikut, kes on minu tuttava kasuvend. Lapsepõlves sai koos õues mängida ja hiljem ka klubides käidud. Oli kordi kuna aitasin noormeest koju , kui viimane joobnuna kusagil tuigerdas või lausa magas . Võib öelda, et kuni teatud vanuseni olime head tuttavad. Käisime ühes koolis, aga vaid kuni 9. klassi lõpuni. Alates 10. klassist läksid aga meie teed lahku, kuna noormees ei viitsinud enam õppida. Aga sellest kõigest täpsemalt järgnevas töös. Püüan anda täielikku pilti isiku hälbelise käitumise kujunemisest ja tema seaduserikkumistest.
HÄLVIKU TUTVUSTUS
Isikuandmed
Noormees Aleksander sündis Tartus 1989. aastal ja on hetkel 25-aastane. Sass sündis pere ainukesena pojana . Kahe aasta pärast juhtus suur õnnetus, suri ema. Isa leidis uue naise, kellel oli poeg, mis oli 10 aastad vanem kui Aleksander. Sassi kasuema töötas õmblejana ja isa ehitustöölisena. Peres kodukeel oli vene keel. Haridust in Aleksandril 9 klassi. Praegu on Sass vallaline, kuna eelmisel aastal lahutasid oma naisega. Nendel on üks kahe aastane laps. Vahepeal töötas ta ehitustöölisena Eestis kui ka välismaal (Soomes ja Siiberis).
Isikukirjeldus
Aleksander on heledanahaline europiid . Ta on keskmise kasvu - kasv 180 sentimeetrit . Kehaehitus on tal keskmine. Pea on Sassil keskmise suurusega, nägu ovaalne . Juuksed lühikesed , helepruunid. Natuke turris. Laup on kõrge, nina kitsas ja terav . Suu kitsas, huuled õhukesed. Lõug tugev ja natukene ettepooleulatuv. Kõrvad on mehel väiksed, terava kujuga. Käed on pikad ja keskmise käelabaga. Jalad pikad ja peenikesed. Sassil kehahoiak on ettepoole vimmas. Kõndides taarub natuke külgedele. Riietub Sass tavaliselt ja riided on alati puhtad. Enamasti kannab ta dressipükse ja dressipluusi. Vahel ka T- särki või tavalist särki. Üleriietena kannab ta tumedat jopet. Jalas musta värvi kingad. Tiit tarvitab alkoholi ja suitsetab palju. Huvitav on see, et tal kulub päevas vähemalt üks pakk suitsu.
HÄLVIKU ELUKÄIK
Elulugu
Aleksander sündis 1989. aastal Tartus, peres ainukesena lapsena. Peale ema surma, elas Sass koos oma isaga ja kasuemaga, kellel oli 10 aastane laps esimesest abielust. Vanemad olid tihti kodust ära. Lapsepõlves veetis Sass palju aeaga vanaema juures, kes tema eest hooltises. Kasuema pööras rohkem tähelepanu oma pojale. Isa käis tööl välismaal, harva nägi oma poja. Päris pikka aja ei teadnud Sass oma ema surmast, arvates et kasuema ongi tema päris ema. Ema surmast rääkis talle kasuvend. Alguses ei uskunud Sass sellese, kuid vanemaks saades muutus Aleksander kurvaks kui oli kindel selles. 1996 aastal läks ta õppima gümnaasiumi. Õppetöö poisil ei sujunud. Kodutööd jäid pidevalt tegemata. Kodus oli sageli olukord, kus vanemate abi polnud võimalik. Ka polnud poiss eriti helge peaga ja seetõttu vajas pidevalt vanaemapoolset tagantsundimist. Sass oli täiesti tavaline poiss. Sporti küll ei teinud, aga kehalises kasvatuses ei olnud Sass viimaste seas. Alles viiendast klassis hakkas suurekasvulisel noormehel ilmnema esimesi märke hälbivusest. Tundidele mitte ilmumine ja peale igat tundi väljas suitsetamine muutus tavaliseks. Suvi möödus nagu ikka, vaid kambas liikudes ja huligaansusi tehes. Seltskonnas joodi pidevalt alkoholi, mille tulemusena hakati agresiivselt käituma. Põhikoolis tekkisid uued tuttavad ja puudus vanemlik kontroll. Mida vanemaks Sass sai, seda uuemad sõbrad tal tekkisid. Kõige suuremaks mõjuriks aga olidki sõbrad, kelledest mõned olid juba politseile tuttavad. Kriminaalne käitumine kambas kandus üle ka Sassile. Poiss pidi korduvalt tõestama kaaslastele, et ka tema on kõva mees. Ühekoos lihtsalt läksid ja andisd kellegile peksa. Alguse peksmised olid sellised nõrgemad, aga mida aeg edasi, sest karmimaks need peksmised läksid. Juba kooli ajal hakkas Sass seadusi rikkuma. Alguses olid need väärteod . Pidevalt jäi ta vahele ühistranspordis piletita sõitmisel, pisivargused, pubis söögi eest tasumatajätmine ja kaklused, mille tõttu sattus Sass esmakordselt politsei huviorbiiti. Põhikooli sai ta siiski lõpetatud . Mees jätkas järjest uute süütegude toimepanemist. Ta viibis alkoholijoobes avalikus kohas ja põhjustas liiklusõnnetuse juhtides mootorsõidukit lubadeta ning joobnuna. Need rikkumised päädisid rahatrahvidega. Hiljem pani ta toime varguseid. Süüteod läksid järjest tõsisemaks ja vägivaldsemaks. Kuid koheselt vangi ei sattunud, Sassile ehmatusena ei mõjunud ja teda õiguskuulekale teele ei suunanud. Üks kord röövisid nad kahekesi ühte meest. Mees sai raskelt vigastada. Lühikese aja pärast saadi mõlemaid kätte ja peale kohtuistungit saadeti Sass esimest korda trellide taha. Nooruk istus Tartu vanglas üks aastat ja neli kuud. Vangisolek talle kasuks ei tulnud. Üha rohkem hakkas meeldima kriminaalne eluviis. Vanglasse sattununa kaotas ta ka töö, kus oli lühikest aega töötanud. Normaalsed sotsiaalsed sidemed kaotanuna jätkas Aleksander liikumist hälbelises seltskonnas, mis oli talle vanglapäevilt tuttav. Kõige enam mõjutas Sassi allakäiguteele sattumisel alkohol. Kuid suur osa on ka kodusel olukorral ja sõpradel. Peale põhikooli uus seltskond muutis ta elukäiku kõige vahetumalt. Õnneks, leidis tema elust ka hea momente. Neli aastad tagasi kohtus Sass ühe neiuga, kellega hakkasid koos elama. Sass töötas koos naise isaga ehituse peal. Tundus, et nüüd on Sassi elu sirgele joonele jõudnud. Nende perre sündis armas laps. Aleksander oli uhke selle üle. Kuid kodus eemal olemine ja vanad kombed rikkusid selle ilusa lugu ära. Nimelt, hakkas noor isa jälle varastama, mille tõttu sattus jälle trellide taha. Seega pere läks lahku. Tänaseni istub noormees kinni.

Õigusrikkumised


Tema korrarikkumistee algus on pigem tavapärane. Suuremate rikkumiste hulgas on enamalt jaolt vargused. Eranditeks on jobesjuhtimine ja röövimine . Kuigi algpõhjuseks võib lugeda alkoholi ja halba seltskonda sattumist, on esimene karistus siiski kriminaalsüüteo eest.
Tiidu tõsisemad süüteod olid:
  • 2012. aastal sõiduki vargus
  • 2009. aasta talvel röövimine, kus ta jõudu kasutades võttis ära teise isiku vara
  • 2007 murdis Sass akna lõhkumise teel sisse Tartus Vanemuise tänavas asuvasse kauplusesse ja varastas arvutite komponente
  • 2007. nädala aja pärast murdis veel kord sama poe sisse kust varastas arvuteid.
  • 2007 veel nädala aja pärast murdis jälle sama kauplusesse ja viis minema sealt printereid ja telefone.
  • 2007. aastal aprillis sissemurdmine kioski , kust varastas sigaretti, alkoholi, kõnekaarte ja toiduaineid.

Lisaks rasketele süütegudele pani Sass toime ka hulgaliselt väiksemaid õigusrikkumisi, mis viisid lõpuks Sassi tõsisemate süütegudeni.
Sassi mõned väärteod olid:
  • 2001. aastal kuni täiskasvanu saamiseni tarbis Sass tubakatooteid.
  • 2001. aastal kuni täiskasvanu saamiseni tarbis Sass alkohoolseid jooke.
  • 2002. aastal varastas ta toidupoest krõpsupakki
  • 2003. sõitis bussiga ilma piletita, ja pägenes kontrollöri eest
  • 2005 aastal juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja vastava kategooria juhtimisõiguseta.
  • 2005 aastal põhjustas avarii joobespeaga
  • 2006 viibis Sass kohvikus, esitas tellimuse ning hiljem lahkus tellimuse eest tasumata
  • 2008. aasta augustis varastas ta Selverist 3 pudelit viina
  • Samal päeval sisenes ta teisse poodi ja pani toime jälle varguse
  • 2009. aasta juulis varastas Sass kauplusest Konsum ühe pudeli rummi

Veel olid väiksemate korrarikkumiste seas mõned rahu rikkumised ja alkoholijoobes avalikus kohas viibimised. Kuid see eelnev pole täielik nimekiri hälviku rikkumistest. Noormees tundus rahulik mees, kuid tal olid vägivaldsuse kalduvused, mis olid tingitud alkoholist.
PROGNOOS
Kuna Aleksander on tänaseks juba välja kujunenud isiksus, siis tema muutumist paremuse poole enam eriliselt loota ei saa. Temas välja kujunenud alateadvust enam ei muuda. Nagu me teame, ei muutnud Sassi lapse sündimine ega oma peres elamine paremaks. Mõne kuu pärast on meie kangelane jälle vabaduses, ja see annab talle jälle võimaluse uute süütegude panemiseks. Jääb vaid loota, et vanuse lisandumisega mehel endal vägitegudest väsimus peale tuleb ja ta proovib jälle luua oma pere unustades oma vana kombeid.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võin öelda, et inimesed ei sünni hälviva käitumisega ega saa kurjategijateks, vaid teda muudavad ühiskond ja isikut phüholoogiliselt traumeerivat sündmused, antud juhul ema surm. Kuigi suurem roll hälbelisele teele sattumisel mängis seltskond, kellega Aleksander peale põhikooli tutvus.
6
Vasakule Paremale
Hälviku arengulugu #1 Hälviku arengulugu #2 Hälviku arengulugu #3 Hälviku arengulugu #4 Hälviku arengulugu #5 Hälviku arengulugu #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Viktoria Ivanova Õppematerjali autor
Kriminoloogia ja viktimoloogia

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
23
docx

Nimetu

Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..

Kategoriseerimata
Tõde ja Õigus I-V osa
5
doc

Tõde ja Õigus I-V osa

TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta

Kirjandus
Tõde Ja Õigus-kõigist 5-Osast
9
odt

Tõde Ja Õigus (kõigist 5. Osast)

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe pe

Eesti keel
Tõde ja õigus
8
rtf

Tõde ja õigus

A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri ­ pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõs

Kirjandus
Pille riin ilood
7
docx

Pille riin ilood

Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab

Eripedagoogika
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

Kirjandus
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 ­ 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A

Kirjandus
GÜMNAASIUMI KIRJANDUS
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid

Kirjandus




Kommentaarid (1)

npnk profiilipilt
npnk: Kummaline on lugeda. Kord on isikuks Tiit ja kord on Sass? Kas kopeeritud tekst?
20:53 06-10-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun