Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik" (1)

Sissejuhatus
Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine . Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja „Oma Keel“ 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: „Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna.“ See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu?
Selles uurimustöös vastame küsimustele „Kes on eestlane“ ja „Mida tähendab olla Eurooplane .“ Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused. Juttu tuleb Euroopa suurimatest rahvustest ning keeltest, seal hulgas kindlasti Eestist, eestlastest ja meie emakeelest- eesti keelest.
Eestlane – kes ta on?
Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala?
Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks ise-loomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, teiseks tuuakse välja rahulikku loomu ning tagasihoidlikkust. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased . Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime
3
tõesti olla pika taibuga, kuid tänapäeva eestlased on üpris ärksa olekuga.
Eestlased kui rahvus, on tugeva iseloomuga ning kokkuhoidev. Suutsime orjusest vabaks võidelda, paremad elutingimused endale luua, lisaks veel mitmetele rahvuse tunnet tekitavatele olulistele sündmustele suutsime väheste vahenditega iseseisvuda ning luua Eesti Vabariigi. Eesti Vabariik on mitmeid raskeid aegu üle elanud, kuid siiski oleme oma sõltumatust suutnud hoida ning olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab.
Meie, eestlased, oleme uhked oma kodumaa üle, nagu kõigil rahvastel on kombeks oma kodumaad armastada . Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib koduigatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis . Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse mõlgub meeles ja südames vaid üks, Eestimaa, meie kodumaa.
Kui tekiks soov tuua tüüpilisest eestlaste sugukonnast näide, siis sobiks selleks iga perekond. Minu arvates kõige tavalisem eesti pere on korralik ja koduhoidev. Vahel küll, ei usaldata üksteist ja ollakse kinnised, ei väljendata oma tundeid, kuid tegelikult armastatakse üksteist soojalt. Muidugi on olemas ka erandeid , kahjuks on neid erandeid liiga palju, ning seetõttu ollakse õnnetud. Mina isiklikult arvan, et tõelise eestlase iseloom
ja olek saab alguse just kodust. Minu iseloomu, mõtteviisi ja hoiaku uute asjade suhtes on kujundanud just minu esivanemad , minu perekond, keda ma armastan ja hoian . Koht mis on minu kodu on olnud suureks teguriks minu sirgumisel nagu meil kõigil. Usun, et kõik saab alguse kodusest kasvatusest , sellist mõtet peavad minu paljud lähikondlased tõeseks.
Ütlus, et eestlased on tuimad ja aeglane rahvus on aegunud . Tänasel päeval see nii enam pole. Me oleme töökad, aeg-ajalt auahned ega mõtle teistele, kuid loomult oleme soe rahvus. Eestlased, kui väike ja kannatanud rahvas, oskavad suurepäraselt teistega arvestada, enamgi veel, me austame ja väärtustame oma kodumaad ja selle pinnal elavaid kaasmaalasi. Oleme uhke rahvus, kuid mitte liialdav ning edvistav. Mina kui eestlane tean oma väärtusi ja usun, et ka teised rahvuskaaslased teavad omi.
4
Mida tähendab olla eurooplane?
Mida tähendab olla eurooplane? Eurooplane pole tänapäeval enam lihtsalt Euroopa maailmajaos elav inimene. Sõnal eurooplane on tänapäeval palju laiem tähendus. Tahame me seda või mitte, aga Eesti on oma valiku teinud ning nüüd võib ka eestlasi lugeda eurooplasteks.
Minu arvates on eurooplaseks olemisel head ja halvad küljed. Rohkem näen ma positiivseid tegureid, kuna ilma Euroopata jääks Eesti kõrvaliseks riigiks maailmas. Euroopa abiga on meil võimalik tõusta arvestatavaks riigiks Euroopas või isegi maailmas, mitte jääda Venemaa külje alla. Heade külgede all on kindlasti see, et Eesti jõuab oma arengus ülejäänud Euroopale järele. On hea, et eestlase silmaring laieneb ning me harjume teist nahavärvi inimestega. Praegu räägivad paljud mustanahalistest inimestest hirmu ja põlastusega.
Samas ei tohi me unustada negatiivseid tegureid. Kindlasti on äärmiselt halb see, kui helgemad pead Eestist lahkuvad . Iga neljas noor on valmis välismaale tööle minema. Minu arvates on kõige suurem probleem Eesti
rahvuse ja kultuuri hääbumine. Kaugel pole ka see aeg, kus eestlased hakkavad massiliselt muude rahvastega segunema. Me tüürime selles
suunas, et Eesti keel jääb järjest vaesemaks ning äärmisel juhul üldse ära kaob. Koos eesti keele kadumisega kaovad ka eestlased.
Kuna me oleme valinud tee Euroopa Liitu, siis on selline areng paratamatu. Eestlane, kes on 50 aastat elanud tsiviliseeritult, ihkab väikesest Eestist välja ning Euroopa Liit aitab sellele igati edukalt kaasa. Piirid on vabad, toll ja viisa on juba ammu ajalugu ning ühe riigi kodanikud võivad vabalt elada ja töödata teises riigis. Eestil nagu ka igal teisel riigil tuleb nägu Euroopa poole pöörata. Elu Eestis muutub iga aastaga järjest rohkem läänelikumaks.
Aga siiski jääb Eesti roll suures Euroopas suhteliselt väikseks. Esiteks selle tõttu, et riik on teiste riikidega võrreldes väga väike. Teiseks selle pärast, et meil pole pakkuda midagi sellist, mida teistel riikidel pole. Sellegi poolest pürgib
5
Eesti järjest kõrgemale – majanduse kasv on viimastel aastatel olnud äärmiselt suur ning palgad on hakanud kerkima. Küll mitte nii palju, et neid annaks Euroopa keskmise palgaga võrrelda. Küll aga tänu praegusele majanduslangusele on meil veel palju asju teha ning arenguruumist meil puudust ei tule.
Iga aastaga muutub Euroopa järjest ühtsemaks ning ma ei imestaks, kui tulevikus võime rääkida sellest nagu Euroopa riik. Kultuurid ja kombed segunevad ja selle tagajärjel võib tekkida selline olukord, kus enamus riikidel kultuur ja kombed kaovad. Ühiseks keeleks kujuneks tõenäoliselt inglise keel ja teised keeled kaotaks oma senise tähtsuse. See kõik võtab aega, aga siin ei oleks midagi imestada.
Meil jääb üle ainult loota , et asjad päris nii ei lähe ja meie rahvus säiliks. Ei tohiks unustada, mille pärast me ajaloo jooksul võidelnud oleme – oma
maa ja vabaduse eest. Veidi rohkem kui viisteist aastat tagasi õnnestus see
ka saavutada, aga tundub, et see võib taaskord kaduda. Ning seekord anname me selle vabatahtlikult ära. Siin tsiteeriks Gustav Suitsu: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.“ Aga ma ütleks pigem, et saagem eurooplasteks, kuid jäägem eestlasteks.
Eesti keel
Eesti keel, mida kutsutakse ka maakeeleks on soomeugri keelte hulka kuuluv keel. Eesti keele lähimad sugulased on vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest 950,000 elab Eestis ning väike osa ka Petseri rajoonis. Eesti keele teevad teiste keelte suhtes eriliseks kolm erinevad hääliku pikkusastet. Nendeks on lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli . Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega poleks
6
riigikeele staatuses , tähendaks see peatset taandumist. Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu.   Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges , kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes.
Eesti keele ortograafia
Eesti keel kasutab ladina tähestikku, millele on lisatud mõned tähed: Õ, Ä, Ö, Ü. Eesti keele tähestik on järgmine:
Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy)
Sulgudes antud tähed on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimetustes.Põhjaeesti murdeid liigitakse kahte rühma, mis omakorda jagunevad veelgi kuueks:

südaeesti murded

• keskmurre
  
• läänemurre
  
• saarte murre
  
• idamurre
  

kirderannikumurded

• rannamurre
  
• alutaguse murre
  

Lõunaeesti murre jaguneb kolmeks:

• Mulgi murre
  
• Tartu murre
  
• Võru murre
  

7
Euroopa keeled
Euroopa on maailmajagu, kus räägitakse paljusid keeli. Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt ning ELi laienemisel suureneb see arv veelgi.
Euroopa keelte mosaiik on välja kujunenud pikkade aastatuhandete jooksul. Inimeste pidev liikumine on toonud juurde uusi keelerühmi ning surunud välja vanu, seades viimased paiguti koguni väljasuremisohtu. Euroopa põhikeeled kuuluvad indoeuroopa keelerühma. Teadlased arvavad , et need keeled pärinevad proto-indoeuroopa keelest, mille täpse arengu üle vaieldakse tänaseni.
Mitmekeelsed linnad
Keeled arenevad Euroopas ka praegu, kus sisserändajate kogukonnad toovad endaga kaasa aina uusi keeli. Sellistes mitmekultuurilistes linnades nagu London, Pariis, Brüssel ja Berliin räägitakse sadu keeli.
Euroopa Liit on arvamusel, et keel ja identiteet on tihedalt seotud ning et keel on kõige otsesem kultuuri väljendamise viis. Seetõttu on keelepoliitika kujundamisel peetud lugu keelte mitmekesisusest, soodustatud mitmekeelsust ja vajadusel kaitstud väljasuremisohus keeli.
Euroopa liidu ametlikud keeled
Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt: bulgaaria , eesti, hispaania , hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia , saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari.
8
Küsitlus 1
Viisime oma klassis (8a) läbi anonüümse küsitluse, mis käsitles eelkõige teemasi seoses Eesti ja Euroopa eluga. Küsitlusleht koosnes 7-st valikvastustega küsimusest ja tekstvastamisega küsimusest. Küsimustele 6 ja 7 järgnevad selgitused , mida küsitletud vastasid. Valikvastustega küsimuste tulemused on järgmised:

Kas oled uhke, et oled eurooplane?
„Jah“ vastas 100% õpilastest „Ei“ 0%

Kas oled rahul oma praeguse eluga Euroopas?
„Jah“ vastas 77% õpilastest; „Ei“ 23%

Kui keegi (kes ise ei ole pärit Euroopast) küsib Sinult, kust Sa pärit oled, kas vastad suurema uhkusega, et oled eurooplane või eestlane?
„Eurooplane“ vastas 15% õpilastest; „Eestlane“ 85%

Kas oled rahul sellega, et eesti kuulub Euroopa Liitu?
„Jah“ vastas 85% õpilastest; „Ei“ 15%

Kas pooldad euro (€) kasutuselevõttu?
„Jah“ vastas 7,7% õpilastest; „Ei“ 92,3%

Kas oleksid nõus minema sõtta Eesti, Euroopa või mõlema eest?
„Eesti“ vastas 53% õpilastest; Euroopa 8%; Mõlema eest 31%; Ei lähekski sõtta 8%

Kas Euroopas on palju asju, mida sooviksid muuta?
„Jah“ vastas 31% õpilastest; „Ei“ 62%; „Ei tea“ 7%

Mida tähendab sinu jaoks olla eurooplane?
Antud vastused on järgmised:
„Pole õrna aimugi“
„Eriti midagi, aga vähemalt euroopas on kenad piffid“
„Ma saan elada arenenud maal ja me saame head haridust jms.“
„Paremaid elutingimusi ja võimaldatajse paremat haridust ja ka turvalisust“
„Olla Euroopa maailmajaos“
„Midagi“
„See tähendab elada Euroopas, kuuluda Euroopa liitu“
„Eriti mitte midagi“
„Olla osa Euroopast“
9
„Seda, et ma olen üks kõige arenuma maailmajao elanikest“
„Väga tore!“
„Ma ei tea, saab ilma viisata reisida“
„See tähendab, et ma elan Euroopas ja olen selle üle uhke :D“
Küsimuse number 6 selgitused
Enamiku selgituseks Eesti eest sõtta minekul see, et elab siin ja Euroopa eest oli see, et kuna Eesti on osa sellest, vastuse „Ei“ andsid enamasti tüdrukud.
Küsimuse nr.7 antud selgitused 3 inimese poolt, kes vastasid „Jah“
„Võiks toetada Eestit ja teisi Ida-Euroopa riike Venemaa mõjutamise eest“
„Rohkem palka töölistele“
„Euroopas võiks olla rohkem võrdõiguslikust rikaste ja vaeste vahel. Rahvahääl võiks rohkem lugeda“
Küsitlus viidi läbi 18.märts 2009 aastal, küsitluses osales 13 14-15 aastast õpilast.
Küsitlus 2
Küsitluseks koostati ankeet, mis koosnes viiest küsimusest. Küsitluses osales 8.a klassi õpilased. Ankeete jaotati välja 10, neist tagastati täidetuna 8.
Küsimused ja tulemused

Kas sa tahksid olla mõnest teisest rahvusest?
7 õpilast, ehk 87,5% ei tahtnud olla mõnest teisest rahvusest
1 õpilane, ehk 12,5% sooviks olla mõnest teisest rahvusest

Kas oled rahul eesti keelega?
„Jah“ vastas 100% küsitletutest

Mida sooviksid muuta?
4 õpilast ehk 50% ei sooviks midagi muuta
4 õpilast ehk 50% sooviks Eestit puhtamaks muuta
10

Kas oled rahul Eesti riigiga?
4 õpilast ehk 50% olid Eesti riigiga rahul
2 õpilast ehk 25% olid Eesti riigiga suhteliselt rahul
2 õpilast ehk 25% ei olnud rahul, arvasid, et võiks Eestit puhtamaks muuta ning üks vastanu ei olnud rahul Eesti liiklusega.

Mida arvad Eestist, kui Euroopa riigist?
3 õpilast ehk 37,5% ei osanud sellele küsimusele vastata
4 õpilast ehk 50% tahaksid eurole üle minna
1 õpilane ehk 12,5% ei vastanud sellele küsimusele
Kokkuvõte
Eestlased on uhked oma rahvuse üle ning nimetavad end ka uhkusega Eurooplasteks. Eestlased on rahul Euroopa liitu kuulumisega ning on valmis kaitsma nii Eestit kui vajadusel ka Euroopat. Olla eurooplane tähendab suurele osale vabadust ning häid elutingimusi. Põhilisteks ootusteks on suuremad palgad ning suurem võrdõiguslikus rikaste ja vaeste vahel. Eestlane on uhke oma emakeele ning isamaa üle. Eestlaseid on küll vähe, kuid nad on üpris kokkuhoidvad ning püüavad oma keelt ja traditsioone säilitada. Euroopa liitu kuulumine on Eestile ja eestlastele kasulik, kuna see toob meid maailmas rohkem esile ning oleme paremini tuntud ja kaitstud. Eestlane peab olulisemaks olla eestlane oma kodumaal, kui mujal maailmas.
Eesti keel kuulub soome- ugri keelte hulka ning on eriline maailmas paljude tegurite poolest. Üheks neist on kolm hääliku pikkusastet, kuid ka ilus kõla. Eesti keelt räägib maailmas kokku 1,1 miljonit inimest, kellest ligi 950,000 elab Eesti Vabariigis. Eesti keele kõnelejaid leidub ka suures osas Venemaal, Petseri rajoonis.
Euroopa Liitus on kokku 23 ametlikku keelt. Nendeks on bulgaaria, eesti, hispaania , hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia , saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeled. Nende seast on tunnustatud korduvalt eesti keelt tema ilusa kõla eest.
11
Kasutatud kirjandus:
Raamatud:

• „Eesti rahvakultuur “
  

Ants Viires ja Elle Vunder

• Ajalooõpik „ Uusaeg II osa“ 8.klassile
  

Avita
Interneti aadressid:

• http://ec.europa.eu/education/languages/languages-of-europe/doc135_et.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liidu_ametlikud_keeled
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased
  
• http://www.president.ee/et/institutsioonid/akadeemiline.php?gid=102636
  
• http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4FE6DE39F23E0D0FC225737C003654CC
  
• http://tyybid.wordpress.com/2006/05/18/tuupiline-eestlane-valismaal/
  
• http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/kirjandus/eestlane.html
  
• http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=172861
  
• http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=323313
  
• http://euro.postimees.ee/311208/lisad/euro/esseed/223549.php
  

Inimteadmised:

• vanemad, tuttavad
  
• klassikaaslased
  

12
Lisad
TÜÜPILINE EESTLANE VÄLISMAAL
* Ta on välismaal rohkem eestlane kui ta on eestlane Eestis olles. Eemal olles on ta oma rahvuse üle uhke ja talle läheb oma päritolu korda.
* Ta ei oska vastata küsimustele: Mis usk teil Eestis on? Kas teil on parem- või vasakpoolne valitsus?
* Ta on komme kõik hinnad ümberarvestada eesti kroonideks. Ükskõik mis maal olles ükskõik mida ostes ta ikka mõtleb, et palju see asi võiks Eestis maksta. Ta on hullult õnnelik, kui saab midagi palju odavamalt.
* Kui ta teeb välismaal tööd ja saab palka, siis on ta uhke, et ta saab nii ja niipalju kordi rohkem palka kui ta saaks sama töö eest Eestis.
* Ta igatseb musta leiba, õiget sinki ja kodumaiseid piimatooteid .
* Ta räägib välismaalastele kui tublid on meie sportlased ja kui andekad on meie heliloojad . Mart Poom ja Arvo Pärt. Ja kui vestluses osalev välismaalane pole neid nimesid kuulnud , siis on vaja eestlasel romantiliselt selgitama hakata. Jah. Nüüd on välismaal eestlastega uhkustaval eestlasel uus kuum nimi olemas. Baruto. Barutot ju ometi teavad kõik prantslased, inglased , hispaanlased jne. Eestlane on absoluutselt veendunud, et kõik rahvused on tema peale kadedad, sest päris mitu eestlast on väga kuulsad ja väga rikkad.
* Välismaal olev eestlane ei salli küsimust: Do you also speak russian ?
* Tal tekib algul sisemisi probleeme sellega, et välismaalased kipuvad liiga tihti tungima ta privaatsesse ruumi - eestlase arust kipuvad võõrad inimesed teda musitama ja kallistama kahtlaselt tihti. Kui siis eestlane jõuab tagasi kodumaale, siis ta hakkab algul teisi eestlasi kohe kõvasti kallistama ja musitama ning talle on jäänud sisse komme olla kogu aeg viisakas ja igal võimalikul võimalusel palub ta vabandust. Paari nädala möödudes kodumaa pinnal, saab tast jälle tavaline eestlane.
* Üldjuhul hakkab välismaalt tagasi tulnud eestlane oma kodumaad ja eestlasi rohkem armastama . Aga ta ei ütle seda kunagi välja, sest ta kardab teistele eestlastele nõme välja paista. Eestlane on veendunud, et kuigi ta rahvus on kinnine, on siiski tegu suhteliselt sügava ja tõetruu liigiga .
13
Euroopa riigid
Belgia
(Belgique/België)
Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel)
Rahvaarv: 10,4 miljonit
Pindala: 30 518 km²
SKT: 27 600 OJS elaniku kohta
Tšehhi Vabariik
(Česká republika)
Pealinn: Praha (Praha)
Rahvaarv: 10,2 miljonit
Pindala: 78 859 km²
SKT: 17 000 OJS elaniku kohta
Taani
(Danmark)
Pealinn: Kopenhaagen (København)
Rahvaarv: 5,4 miljonit
Pindala: 43 094 km²
SKT: 28 600 OJS elaniku kohta
Saksamaa
(Deutschland)
Pealinn: Berliin ( Berlin )
Rahvaarv: 82,5 miljonit
Pindala: 357 020 km²
SKT: 25 300 OJS elaniku kohta
Eesti
(Eesti)
Pealinn: Tallinn
Rahvaarv: 1,4 miljonit
Pindala: 43 211 km²
SKT: 12 800 OJS elaniku kohta
Kreeka(Ελλάδα – Elláda)
Pealinn: Ateena (Αθήνα – Athínai)
14
Rahvaarv: 11,1 miljonit
Pindala: 131 625 km²
SKT: 19 400 OJS elaniku kohta
Hispaania
(España)
Pealinn: Madrid (Madrid)
Rahvaarv: 43,0 miljonit
Pindala: 504 790 km²
SKT: 22 900 OJS elaniku kohta
Prantsusmaa
(France)
Pealinn: Pariis ( Paris )
Rahvaarv: 60,0 miljonit
Pindala: 543 964 km²
SKT: 25 500 OJS elaniku kohta
Iirimaa
( Ireland /Éire)
Pealinn: Dublin (Dublin / Baile Átha Cliath)
Rahvaarv: 4,1 miljonit
Pindala: 70 273 km²
SKT: 32 300 OJS elaniku kohta
Itaalia
( Italia )
Pealinn: Rooma ( Roma )
Rahvaarv: 58,5 miljonit
Pindala: 301 333 km²
SKT: 23 600 OJS elaniku kohta
Küpros
(Κύπρος – Kýpros/Kibris)
Pealinn: Nicosia (Λευκωσία – Lefkosia/Lefkoşa)
Rahvaarv: 0,7 miljonit
Pindala: 9240 km²
SKT: 19 700 OJS elaniku kohta
Läti
( Latvija )
Pealinn: Riia (Riga)
Rahvaarv: 2,3 miljonit
Pindala: 64 589 km²
SKT: 10 800 OJS elaniku kohta
Leedu
(Lietuva)
Pealinn: Vilnius (Vilnius)
Rahvaarv: 3,4 miljonit
Pindala: 65 300 km²
SKT: 11 900 OJS elaniku kohta
Luksemburg
( Luxembourg )
Pealinn: Luxembourg (Luxembourg)
Rahvaarv: 0,5 miljonit
Pindala: 2586 km²
SKT: 53 900 OJS elaniku kohta
Ungari(Magyarország)
Pealinn: Budapest
15
Rahvaarv: 10,1 miljonit
Pindala: 93 029 km²
SKT: 14 400 OJS elaniku kohta
Malta
(Malta)
Pealinn: Valletta (Valletta)
Rahvaarv: 0,4 miljonit
Pindala: 316 km²
SKT: 16 000 OJS elaniku kohta
Madalmaad
(Nederland)
Pealinn: Amsterdam (Amsterdam)
Rahvaarv: 16,3 miljonit
Pindala: 33 873 km²
SKT: 28 700 OJS elaniku kohta
Austria
(Österreich)
Pealinn: Viin ( Wien )
Rahvaarv: 8,2 miljonit
Pindala: 83 859 km²
SKT: 28 600 OJS elaniku kohta
Poola
(Polska)
Pealinn: Varssavi (Warszawa)
Rahvaarv: 38,2 miljonit
Pindala: 312 685 km²
SKT: 11 600 OJS elaniku kohta
Portugal
(Portugal)
Pealinn: Lissabon (Lisboa)
Rahvaarv: 10,5 miljonit
Pindala: 91 906 km²
SKT: 16 600 OJS elaniku kohta
Sloveenia
(Slovenija)
Pealinn: Ljubljana (Ljubljana)
Rahvaarv: 2,0 miljonit
Pindala: 20 273 km²
SKT: 18 900 OJS elaniku kohta
Slovakkia
(Slovensko)
Pealinn: Bratislava (Bratislava)
Rahvaarv: 5,4 miljonit
Pindala: 49 035 km²
SKT: 12 600 OJS elaniku kohta
Soome
(Suomi/ Finland )
Pealinn: Helsingi (Helsinki/ Helsingfors )
Rahvaarv: 5,2 miljonit
Pindala: 304 529 km²
SKT: 26 300 OJS elaniku kohta
Rootsi
(Sverige)
Pealinn: Stockholm (Stockholm)
16
Rahvaarv: 9,0 miljonit
Pindala: 410 934 km²
SKT: 27 600 OJS elaniku kohta
Ühendkuningriik
(United Kingdom)
Pealinn: London (London)
Rahvaarv: 60,0 miljonit
Pindala: 243 820 km²
SKT: 27 100 OJS elaniku kohta
————————-
Bulgaaria
(България – Bălgarija)
Pealinn: Sofia (София – Sofija)
Rahvaarv: 7,8 miljonit
Pindala: 110 550 km²
SKT: 7400 OJS elaniku kohta
Horvaatia
(Hrvatska)
Pealinn: Zagreb (Zagreb)
Rahvaarv: 4,4 miljonit
Pindala: 56 414 km²
SKT: 10 900 OJS elaniku kohta
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
(пораншна југословенска Република Македониа)
Pealinn: Skopje (Скопје)
Rahvaarv: 2,0 miljonit
Pindala: 25 713 km²
SKT: 5400 OJS elaniku kohta
Rumeenia
(România)
Pealinn: Bukarest (Bucureşti)
Rahvaarv: 21,7 miljonit
Pindala: 230 340 km²
SKT: 7600  OJS elaniku kohta
Türgi
(Türkiye)
Pealinn: Ankara (Ankara)
Rahvaarv: 71,6 miljonit
Pindala: 770 760 km²
SKT: 6800 OJS elaniku kohta
Need andmed on 2005. aasta kohta.
Allikas: Eurostat .
Sisemajanduse kogutoodangut (SKT) kasutatakse sageli üldise ettekujutuse andmiseks selle kohta, kui rikas riik on. See on riigis aasta jooksul toodetu koguväärtus. Siin on see väljendatud ostujõu standardis (OJS) elaniku kohta. OJSi abil saab erinevate riikide andmed võrreldavaks muuta nii, et nende hinnatasemed arvutust ei mõjutaks. Üks OJS võrdub umbkaudu ühe euroga. Euroopa Liidu 25 riigi keskmine oli 23 300 OJS elaniku kohta.
Riigid on loetletud tähestikulises järjekorras, lähtudes iga riigi omakeelsest nimetusest.
Euroopa Liidu riigid (2006)
Euroopa Liidu kandidaatriigid
Muud riigid
Euroopa Liidu riikide territooriumid
© Avaldanud Euroopa Komisjon , teabevahetuse peadirektoraat, märts 2006.
NA-69-05-399-ET-P
17
Euroopa riikide liigitus vastavalt piirkonnale (2004 a)
18