KOKANA välismaale tööle (0)

Põltsamaa Ametikool
K13K
Grete Päärand
KOKANA välismaale tööle
Referaat
Juhendaja : Elle Kohv
Põltsamaa
2014
Sisukord:
1.Sissejuhatus Kokana välismaale tööle..............................................................3
1.1 Riigi andmed...............................................................................4
2.Loodus...............................................................................................................6
3.Rahvastiku iseärasused......................................................................................9
4.Riigi majanduslik olukord.................................................................................10
5.Kokkuvõte.........................................................................................................11
6.Kasutatud kirjandus...........................................................................................12
Sissejuhatus
Kokana välismaale tööle
Ma sooviksin tööle asuda Soome. Soomes on palju linnasid ja külasid ,kus saab kokana töötada. Ma valisin Helsingi, kuna Helsingi on Soome pealinn. Helsingis on palju vaatamisväärsusi. Helsingis elab 620 982 inimest ja pindala on 715,48km² , millest 214,61 km² on maismaad ja ülejäänud 500 km² veealad. Helsingis on üle 300 saare.
Helsingi jaguneb halduslikult 59 linnaosaks ja 137 asumiks.
Helsingi on Soome suurim linn ja riigi haldus-, äri- ning kultuurikeskus. See on paljude suurte ettevõtete kodulinnaks ja riigi suurim tööandja . Linna pikim tänav on Mannerheiminitie (5420m.)
Helsingisse saab sõita nii lennukiga kui ka laevaga . Lennuki pilet Tallinn-Helsingi on 152.72-697,54 € , on otselendusid kui ka ühe ümberistumisega. Laeva pilet Tallinn-Helsingi on 28 € . Helsingis saab sõita bussidega, trammidega ja metrooga. Kui lähed soome tööle siis elamisvõimalusi broneerib ülemus või sa pead ise otsima üüri korteri.
1.1 Riigi üldandmed
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti.
Soome pindala on 338 430,53 km² (303 892,46 km² maad, 34 538,07 km² siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal.Soome on üsna hõredalt asustatud (kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus), rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,4 miljonit, kellest umbes üks miljon elab Suur-Helsingis. Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome (2012. aastal rääkis seda emakeelena 89,7% elanikkonnast) ja rootsi keel (5,4%).Soome pealinn on Helsingi alates 1812 . aastast. Soome esimene pealinn oli Turu (1809–1812).
Soome Vabariik
soome Suomen tasavalta
rootsi Republiken Finland
Soome lipp
Soome vapp
Riigihümn
Maamme (Vårt land)
Pealinn
Helsingi
Pindala
338 430,53[1] km²
Riigikeel (ed)
Soome ja rootsi
Rahvaarv
5 429 400 (2013)
Rahvastikutihedus
16,0 in/km²
Riigikord
Parlamentaarne vabariik
President
Sauli Niinistö
Peaminister
Alexander Stubb
Iseseisvus
6. detsember 1917
SKT
191,571 miljardit € (2011)
SKT elaniku kohta
35 559 €
Rahaühik
Euro (EUR)
Usund
Soome Evangeelne Luterlik Kirik , Soome Õigeusu Kirik
Ajavöönd
Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen
.fi
ROK-i kood
FIN
Telefonikood
358
5
2.Loodus

• Kliima:
  Jaanuarist märtsini on -7 kuni
  0 kraadi. Märtsi keskel läheb soojemaks temperatuur tõuseb juuli kuuni . Märtsist juulini tõuseb +16 kraadi. Juuli,august, september, oktoober,november püsib + kraadi juures. Novembri alguses läheb külmaks ja detsembris on juba -5 kraadi külma.
  Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Lõuna-Soomes kestavad talved (ööpäeva keskmine temperatuur alla 0°C) tavaliselt umbes 100 päeva, lumi on maas novembri lõpust kuni aprillini . Temperatuuri miinimum võib langeda -30 kraadini. Suvi (päeva keskmine temperatuur üle 10°C) kestab Lõuna-Soomes tavaliselt mai lõpust septembrini ja sisemaal võib temperatuur tõusta 35 kraadini.
  
• Pinnamood :
  Soome maastik on valdavalt tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril , kus on Soome kõrgeim punkt Halti (1324 m). Lõuna-Soomes võib näha mandrijää taandumisel tekkinud oose (Salpausselkä).Levinuim kivim on graniit , mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades.
  
• Taimed:
  86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga . Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd , kuusk ja kask .
  
• Loomad:
  Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik,metsis ja kassikakk ), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt haug ja ahven). 6
  

3.Rahvastiku iseärasused
USK
Enamik soomlasi (76,4%) kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse, 1,1% Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised.
TOIT
Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjutusi naabritelt rootlastelt ja idaosa ka Venemaalt. Klimaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta.
Soome põhitoiduseks on teraviljad, kala ja piimatooted.
Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu.
Reikäleipä küpsetati aastas mõned korrad . Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks köögis asuva puupulga külge.Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud llihavõteteaegse roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uuemat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen’i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas: lõhe , forell, heeringas , kilu, räim , ahven, siig , haug ...
Piimatoodetest on kuulsaim viili , mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse.
Lapi traditsiooniline roog on leipäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust . Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosiga ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on antud palgaks ka suvistele heinalistele.
Lihade kasutamisel soomlastel tabusid pole. Süüakse kõiki lihaliike. Erinevalt teistest rahvustest kasutatakse ka põdra-, põhjapõdra-, karu- ja rabakanaliha. Enamlevinumaks lihaliigiks siiski sealiha.
Lapimaa klassikaline pearoog on poronkäristys - hautatud põhjapõdraliha, kartulipüree, pohlalisand ja marineeritud kurk .
Menüüs on soomlastel palju vorsti, eriti grillvorste. Verivorste (mustamakkara) valmistatakse traditsiooniliselt vaid Tampere piirkonnas.
Magustoitudes armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi: mustika-plaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o. pannkook , aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega.
ahjupannkook ja mustikapirukas
Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju: mustikaid, pohli, murakaid, jõhvikaid.
Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis ).
Soome kööki iseloomustab väga suur vormitoitud rohkus . Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- või porgandivorm. Lisaks nendele on väga levinud veel ka makaroni-, räime-, maksa- ja kartulivorm.
Soome maakohtades serveeritakse värskeid kartuleid koorimata kujul ja need tuleb enne söömist ise ära koorida. Soomlased oskavad seda teha noa ja kahvliga ilma, et puudutaks kuuma kartulit .
Joogid
Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu , mille tegemisel kasutatakse eelkõige odra ja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti’sse ei lisata, käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmimisprotsessi käigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahtitegu võtab aega paar nädalat.
TAVAD JA KOMBED
PÜHAD SOOMES
Soomes tähistatakse aasta jooksul mitmeid pühi ja tähtpäevi ning osad neist on samad, mis Eestis. Mõned tähtpäevad on puhkepäevad, mõned mitte. Lipupäevad, ehk päevad, mil heisatakse Soome lipp, on jagatud riiklikeks ja kokkuleppelisteks lipupäevadeks. Riiklikel lipupäevadel peavad riigiasutused seaduse järgi lipu heiskama. Kokkuleppelistel lipupäevadel ei ole lipu heiskamine kohustuslik, vaid soovituslik. Peale selle võib igaüks mis tahes päeval lipu heisata.
Ka saamidel ja ahvenamaalastel on oma lipupäevad. Selles loetelus on kirjas siiski ainult üldised Soome tähtpäevad, erandiks on saami rahvuspäev (6. veebruar).
Lipupäeval tuleks lipp heisata hommikul kell kaheksa ja langetada päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 21.00. Erandiks on Soome lipu päev, mida tähistatakse alati jaanipäeval ning lipp heisatakse sel puhul juba jaanilaupäeva õhtul kell kuus ja langetatakse alles jaanipäeval kell 21.00. Soome iseseisvuspäeval (06.12) langetatakse lipp kell 20.00. Ka valimiste päeval, kui see juhtub sattuma pimedale aastaajale, langetatakse lipp alles 20.00. Valimiste päevad on alati eranditult riiklikud lipupäevad.
Rahvuspühad
Soomlased tähistavad mitmeid erinevaid pühi. Nendeks pühadeks on uusaasta,kolmekuningapäev, holokausti mälestuspäev, J.L.Runeberga päev, Saami rahvuspäev, vastlapäev, sõbrapäev , „ kalevala ” päev, soome kultuuri päev, Minna Cathi päev- võrdõiguslikkupäev, ülestõusmispühad ehk lihavõtted , Suur Reede, 1. ülestõusmispühad, 2. ülestõusmispühad, Mikael Agricola päev ehk Soome keele päev,Soome veteranide päev, volbripäev - soome tööpüha,euroopa päev, emadepäev, J.V.Snuumani päev ehk soomluse päev,nelipühad ehk suvistepühad, langenute mälestuspäev, kaitsejõudude lipupüha päev, jaanipäev - soomelipupäev, Eino Leinon päev, luule ja suve päev, seitsemenalja päev, ettevõtja päev, Aleksis Kivi päev- soome kirjandus päev, üro päev, pühakutepäev, Rootsluse päev- Gustav Adolfi päev, isadepäev , lapse õiguste päev, iseseisvuspäev , Jean Sibuliuse päev- soome muusika päev, jõululaupäev, 1 ja 2 jõulupüha, ning süütlastepäev.
9
4. Riigi majanduslik olukord

Majandus

Tähtsaimad majandusharud onpuidu-ja metallitööstus , telekommunikatsioon ja elektriseadmed . Eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses.
Rahvastikuandmed seisuga 31. august 2013
Koht
Omavalitsus
Rahvaarv
Pindala (km²)
Rahvastiku tihedus (in/km²)
1.
Helsingi
610 601
214,61
2857
2.
Espoo
259 383
330,20
830,8
3.
Tampere
219 624
525,03
418,3
4.
Vantaa
206 960
238,37
868,2
5.
Oulu
192 680
3031
63,57
6.
Turu
181 569
245,66
739,1
9.
Jyväskylä
133 420
1170,99
113,9
7.
Kuopio
105 651
2309,16
45,75
8.
Lahti
103 344
135,05
765,2
10.
Kouvola
87 290
2558,24
34,12
11.
Pori
83 375
859,45
99,94
12.
Joensuu
73 950
2381,76
31,05
13.
Lappeenranta
72 350
1433,36
50,48
14.
Hämeenlinna
67 703
1785 ,76
37,92
15.
Vaasa
65 607
364,26
180,1
16.
Rovaniemi
60 630
7581,97
8,00
17.
Seinäjoki
60 004
1431,64
41,91
19.
Kotka
54 837
271,29
201,9
18.
Salo
54 765
1986,49
25,57
20.
Mikkeli
54 457
3229,56
21,36
10
Kokkuvõte
Mina kui kokka ameti õppija arvan,et Soomes on hea kokana töötada, kuna seal on palju võimalusi selleks ja peale selle elamis võimalused on erinevad ja sõiduvõimalused on lihtsad ja tänapäevased . Soome tavad ja kombed erinevad meie eesti omadest vägagi palju ,kuna me eestlased ei tähista asju mis tähistavad soomlased. Soome temperatuur on palju madalam kui eesti oma , soome on meist põhjanapale lähedamal kui meie eestlased. Soomlased söövad erinevalt, kui meie ja nende pühade söök on erinev. Soomes on loomi vähem kui eestis ja soomes ei ole neid loomi, mis on eestis, kuna soomlastel ei ole võimalust kasvadata neid loomi ,mis on eestis ja mis on meie loomadeks tavapärased. Soome pinnamood on tasane, nagu ka eestis . Mäed jäävad põhja rohkem. Soomlased räägivad kolmes keeles. Nendeks on soome keel, rootsi keel ja saami keel.
11
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Soome
http://et.wikipedia.org/wiki/Helsing i
http://www.keelesild.ee/huvitav-teada/42-puhad-soomes
http://www.hkhk.edu.ee/pohjamaad/soome_toitumiskultuur.html
http://lennupiletid.lennujaam.ee/et/multiPricer.php?sid=000649fea48a152fa8c48980d1d26b4128252
http://www.vikingline.ee/et/eesti/kruiisid-ja-liinireisid/kruiisid/?gclid=COPe86OTh8ICFaXbcgodLxsAaQ