MALTA (0)

5 VÄGA HEA

Uurimustöö
Malta
MALTA

GEOGRAAFILINE ASEND – KAART
Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Għawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas.
2. ÜLDANDMED
Pealinn
Valletta
Pindala
316 km2
Riigikeel
malta ja inglise
Rahvaarv
413 609 (2008)
Rahvastiku tihedus
1308,9 (2008) in/km2
Riigikord
parlamentaarne vabariik
President
George Abela
Peaminister
Lawrence Gonzi
Iseseisvus
21. september 1964
SKT
8,338 miljonit USD
SKT elaniku kohta
20,281 USD
Rahaühik
euro
Usklikud
katoliiklus
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Telefonikood
356

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Maltal on lähistroopiline vahemereline kliima, mis on vahemereliselt soe ja kuiv. Aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar, kus õhutemperatuur on +12,2 °C, kõige kuumem on aga august, kus temperatuuriks +26,3 °C. Aastas sajab keskmiselt 553 mm, kõige rohkem detsembris, kõige vähem juulis.
Maltal on üldiselt kaks aastaaega : kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb öökülmi üksnes haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.
Malta pinnamood on üsna tasane - kõrgeim koht tõuseb vaid 239 meetrit üle merepinna.
Joogivee saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui vihma ei saja. ning talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Malta koosneb peamiselt lubjakivist, mis hästi vett läbi laseb . Maa all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel, mis on tõstatanud fossiilsete kütuste kasutamise ja saastamise teema.
Pinnavee nappuse tõttu on taimestik kidur ja kuivalembene. Puud, põõsad, mitte rohi ilmestavad siinset haljust.
4. AJALOOLINE KUJUNEMINE ISESEISVAKS RIIGIKS
Väikesel saarriigil Maltal on väga rikas ajalugu.
Siiani säilinud huvitavad vaatamisväärsused tõendavad Malta iidset vanust .
Säilinud on paljud iidsed templid.
Riik on olnud asustatud umbes 5200. aastast e.m.a.
Enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon . Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu asukohaks.
Maltas on sõjaga läbi käinud mitmed erinevad rahvused . 736 eKr hõivasid Kreeklased Malta, hiljem Rooma . Rooma jagamisel nimetati Malta Rooma impeeriumi üheks osaks.
Peale Rooma vallutusi aastal 1090 eKr tulid araablased. Aastal 1530 kuulutati Malta aga Sitsiilia kuningriigi osaks.
Enne Malta iseseisvumist kuulus Malta Briti impeeriumi osaks.
Malta iseseisvus 1964. aastal.
5. RIIGI ARENGUTASE

SKT 8,338 miljonit USD
SKT elaniku kohta 20,281 USD

6.ANDMETE KOONDTABELID

Riigid :Malta, Eesti, Tuneesia , Austraalia , Ameerika Ühendriigid.

Suremuse, sündimuse ja imikusuremuse võrdlusdiagramm riikide kaupa:

SKT ühe inimese kohta riigiti:

Hõivatus sektorite kaupa protsentides:

Keskmise eluea võrdlusdiagramm riikide kaupa:

Andmete koondtabel erinevate näitajate alusel

Riik
SKT
Suremus
Sündimus
Hõivatus põllumajanduses
Hõivatus tõõstuses
USA
47500
8,38
13,82
1,2
19,2
Austraalia
38200
6,74
12,47
3,6
21,1
Malta
2081
10,7
10,71
2,8
25
Tuneesia
7900
5,2
15,42
10,5
37
Eesti
21400
13,42
10,37
4,7
33,7
Riik
Hõivatus teeninduses
Keskmine eluiga meestel
Keskmine eluiga naistel
Imikusuremus
USA
79,6
75,65
80,69
6,26
Austraalia
75
79,25
84,14
4,75
Malta
72,2
74,95
81,69
2,54
Tuneesia
52,5
73,98
77,7
22,57
Eesti
61,6
67,45
78,53
7,32

Koondtabel erinevate riikide inimarenguindeksitega

Riik
Inimarengu indeks
USA
0,95
Austraalia
0,965
Eesti
0,871
Malta
0,91
Tuneesia
0,762

Diagramm inimarenguindekseid võrreldes

7.ANALÜÜS RIIKIDE KAUPA

Kõik riigid on hea arengutasemega, välja arvatud Tuneesia, mis on kõige nõrgema arengutasemega. Seda iseloomustab SKT ja hõivatus põllumajanduses. Samuti on Tuneesial väikseim inimarengu indeks, Austraalial aga suurim. Usa on kõige jõukam riik, sealne SKT on umbes 2 korda suurem kui eestis. Igal riigil on võimalusi veel areneda, ja arendada oma majandustaset.
8.RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE
Aasta
Rahvaarv
1950
406771
1960
328517
1970
325569
1980
364001
1990
359107
2000
389947
2010
406771
Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii pindalalt kui rahvaarvult. Tema pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.
9.RAHVUSLIK KOOSSEIS, USUNDID, KEELED
Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%.
Esimeseks ametlikuks keeleks peetakse Maltal Malta keelt, teiseks keeleks peetakse inglise keelt ning mitte ametlikult kõneldakse ka Itaalia keeles. Kõige enam kõneldakse siiski Malta keeles, põhjus on Maltalaste rahvaarvu ülekaal, inglisekeel on emakeel vähestele.
Malta ühikondlik usk on katoliikliku usk.

10.RAHVASTIKU PAIKNEMINE

11. SOOLIS -VANUSELINE KOOSSEIS

12.MIGRATSIOON

Suur rahvastikutihedus ja tööpuudus on viinud väljarändeni. Enamik elavatest välismaalaste Maltal on Briti kodanikud ja nende ülalpeetavad. Aastal 2000 rändesaldo määr oli 1,4 sisserändajate 1000 rahvastikust. Kogu migrantide arvu, et aasta oli 9000. Valitsuse seisukohad migratsiooni tase rahuldav.

13.KASUTATUD ALLIKAD

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 51 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nodoubt Õppematerjali autor

referaat maltast. geograafiline asend, üldandmed, migratsioon, tabelid rahvastiku kohta, looduslikud tingimused, ajalooline kujunemine, arengutase, andmete koondtabelid, rahvuslikud tavad ja paiknemine.

referaat maltast geograafiline asend üldandmed migratsioon tabelid rahvastiku kohta looduslikud tingimused ajalooline kujunemine arengutase andmete koondtabelid rahvuslikud tavad ja paiknemine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Malta Vabariik

Klass:11A Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord TURISM.....................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15 Malta Vabariik Üldinfo Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD 2

Geograafia