TURISM.....................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15 Malta Vabariik Üldinfo Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD 2 SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
käes peesitada ning snorgeldada ja surfata. Soliidsemad inimesed, kes panustavad vaatamisväärsustesse enam, käivad siin kevadel või sügisel. Malta ajalooga tutvumine on lihtne, sest saar on väike ja bussiliiklus hästi korraldatud. Pilet maksab kõigest neli krooni. Igal tänavanurgal reklaamitakse lisaks giidiga ekskursioone või renditakse autosid. Tänaseni säilinud linnamüüridel jalutades saab hea ülevaate maailma ühest kõige paremini kindlustatud sadamast. Pealinn Valletta on suurepärane näide renessansiajastu arhitektuurist. Turistid Maltas Turistidesse suhtutakse hästi ning nende heaolu eest hoolitsetakse laitmatult. Umbes kolmandik töökohti saarel on seotud turismindusega. Turistide jaoks on ehitatud juurde aina uusi hotelle ja maju, parandatud on ka infrastruktuuri. Eriti populaarne on turistide seas UNESCO kultuuripärandi nimekirjas olev Valletta kesklinn. Turiste meelitavad eelkõige soe kliima ja madalad hinnad
Küpros- Nikosia San Marino- San Marino Leedu- Vilnius Singapur- Singapur Liechtenstein- Vaduz Slovakkia- Bratislava Liibüa- Tripoli Sloveenia- Ljubljana Luksemburg- Luxembourg Soome- Helsingi Lõuna-Aafrika- Pretoria Suurbritannia- London Lõuna-Koera- Seoul Šveits- Bern Makedonia- Skopje Taani- Kopenhaagen Malaisia- Kuala Lumpur Tai- Bangkok Malta- Valletta Tšehhi Vabariik- Praha Mehhiko- Mexico Tšiili- Santiago Moldova- Chisinau Tuneesia- Tunis Monaco- Monaco Türgi- Ankara Nigeeria- Abuja Ukraina-Kiiev Norra- Oslo Ungari Budapest Pakistan- Islamabad Uus-Meremaa- Wellington Peruu- Lima Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Portugal- Lissabon Prantsusmaa- Pariis Puerto Rico- San Juan
Malta on sõltumatu väike vabariik, mis koosneb seitsmest saarest. Seitsmest saarest on asustatud vaid kolm. Neist suurim saar on Malta nimeline, oma 146 ruutkilomeetriga, teisel kohal on saar nimega Gozo mis katab 67-t ruutkilomeetrit ning kolmandal kohal on saar nimega Comino, mis koos ülejäänud kolme saarega katab 316-st ruutkilomeetrist ülejäänud 103-e ruutkilomeetrit. Maltat peetakse vahemere südameks. Malta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. Malta pealinn on sadamalinn Valletta. Valletta linn on ametlikult registreeritud UNESCO(vt.Lisa6) nimekirja. Valletta on üks maailma kõige vanimate vaatamisväärsustega linn. Vallettas asuvad kõige vanimad katedraalid ja teatrid kogu maailmas. Väga tähelepanuväärne on ka Gozos asuv ,,Azure Window,, (vt: Lisa2) Peakivi võlvkaart liigitatakse kui üheks kõige vaatamisväärseks loodustekkelisekd imeks. Nimetus on tulnud mere helesinisest värvusest, kui
Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta ·Poola - Varssavi ·Slovakkia - Bratislava ·Sloveenia - Ljubljana 2007: ·Bulgaaria - Sofia ·Rumeenia - Bukarest Kasutatud allikad http://europa.eu/about-eu/member-countries/index_et.htm
Luksemburg - Luxembourg(1952) Madalmaad - Amsterdam(1952) Itaalia - Rooma(1952) Belgia - Brüssel (1952) Ühendkuningriik - London (1973) Iirima - Dublin (1973) Taani - Kopenhaagen (1973) Kreeka - Ateena (1981) Portugal - Lissabon (1986) Hispaania - Madrid(1986) Austria - Viin (1995) Soome - Helsinki(1995) Rootsi - Stockholm (1995) Küpros - Nikosia (2004) Tsehhi Vabariik - Praha(2004) Eesti - Tallinn (2004) Ungari - Budapest(2004) Läti - Riia(2004) Leedu - Vilnius(2004) Malta - Valletta(2004) Poola - Varssavi(2004) Slovakkia - Bratislava (2004) Sloveenia - Ljubljana (2004) Rumeenia - Bukarest (2007) Bulgaaria - Sofia(2007)
Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004 Küpros-Nikosia Tsehhi Vabariik-Praha Eesti-Tallinn Ungari-Budapest Läti-Riia Leedu-Varssavi Malta-Valletta Poola-Vilnius Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana 2007 Bulgaaria-Sofia Rumeenia-Bukarest http://europa.eu/about-eu/countries/index_et.htm
Amsterdam, Prantsusmaa - Pariis, Saksa föderatiivne vabariik - Berliin,. 1973. a liitus Jirimaa - Dublin, ühendkuningriik - London. 1981 . a liitus Kreeka - ateena. 1986. a liitus Hispaania - Madrid, Portugal - Lissabon. 1995. a liitusid Austria - Viin, Soome - Helsingi, Rootsi - Stockholm 2004. a liitusid Eesti- Tallinn, Läti - Riia, Leedu - Vilnius, Poola - Varssavi ,Tsehhi - Praha, Slovakkia - Bratislava, Ungari - Budapest, Sloveenia - Ljubljana, Malta - Valletta, Küpros - Nikosia. 2007. a liitusid Rumeenia - Bukarest, Bulgaarja - Sofia. 2013. a liitus Horvaatia - Zagreb.
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
RIIK PEALINN Portugal Lissabon Hispaania Madrid Andorra Andorra la Vella Prantsusmaa Pariis Monaco Monaco Itaalia Rooma San Marino San Marino Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London
Tõrva 2013 Sissejuhatus Minu valitud referaat Malta kohta sisaldab informatsiooni Malta riigi, keele, rahvastiku, religioonide ja muu kohta. Malta kohta internetist küll palju eesti keelset informatsiooni ei leidnud, sest rohkem oli inglise keeles, aga see-eest leidsin teiste tehtud töid, kust sain samuti informatsiooni, mida kasutada. Malta üldandmed Pindala: 316 km2 Rahvaarv: 371 000 Pealinn: Valletta Keeled: malta, inglise Rahaühik: malta liir (MTL) Riigitähis: M President: Guido de Marco Iseseisvus: 21. september 1964 Ajavöönd: maailmaaeg +1 Riigihümn: L-Innu Malti Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii pindalalt kui rahvaarvult. Tema pindala on
Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana Horvaatia- Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Serbia- Belgrad Montenegro- Podgorica Albaania- Tirana Makedoonia- Skopie Kreeka- Ateena Türgi- Ankara Bulgaaria- Sofia Küpros- Nikosia Holland- Amsterdam Andorra- Andorra la Vella Belgia- Brüssel Liechtenstein- Vaduz Moldova- Chidinau
12. Portugal Lissabon - 1986 13. Austria Viin - 1995 14. Rootsi Stockholm - 1995 15. Soome Helsingi - 1995 Järgmised 10 riiki : 16. Poola Varssavi - 2004 17. Slovakkia Bratislava - 2004 18. Tsehhi Praha - 2004 19. Ungari Budapest - 2004 20. Eesti Tallinn - 2004 21. Läti Riia - 2004 22. Leedu Vilnius - 2004 23. Sloveenia Ljubljana - 2004 24. Küpros Nokosia - 2004 25. Malta - Valletta - 2004 Viimased 2 kandidaati : 26. Bulgaaria Sofia - 2007 27. Rumeenia Bukarest - 2007
Malta Andmed • Pealinn- Valletta • Pindala- 316 km² • Rahvaarv- 417 600 • Rahaühiks- EUR • Telefonikood- 356 • Rahvastikutihedus- 1321,5 in/km² Loodus • Tihedalt asustatud saareriik, mis koosneb 5 saarest • Asub Vahemeres • EL väikseim riik • Lähistroopiline vahemereline kliima • Kaks aastaaega: Kuum ja kuiv suvi ja jahe ning niiske talv • Vähene joogivesi on probleemiks • Malta koosneb enamsti lubjakivist Kultuur • Sõidetakse vasakul teepoolel • Eurovisioonil parim tulemus 2. koht ja halvim koht viimane • Malta ja Eesti koondis on üksteise vastu mänginud 2008 aastal kus võitjaks jäi 2:1 seisuga Eesti • Filmid “Popeye”, “Gladiaator” ja “Trooja” on filmitud Maltas Fakte • Malta kuulus kunagi Suurbritannia koosseisu • Kaks ametlikku riigikeelt: malta ja inglise keel • Rahvuspuu on sandrakipuu • Malta on tuletatud väga vanas sõnast, mis tähe...
1. Portugal - Lissabon 24. Luksemburg Luxemburg 2. Hispaania Madrid 25. Belgia Brüssel 3. Andorra Andorra la vella 26. Holland Amsterdam 4. Prantsusmaa Pariis 27. Suurbritannia London 5. Monaco Monaco 28. Iirimaa Dublin 6. Itaalia Rooma 29. Island Reykjavik 7. San Marino 30. Norra Oslo 8. Vatikan 31. Rootsi Stockholm 9. Malta Valletta 32. Soome Helsingi 10. Kreeka Ateena 33. Venemaa Moskva 11. Albaania Tiraana 34. Eesti Tallinn 12. Makedoonia Skopje 35. Läti Riia 13. Bulgaaria Sofia 36. Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsogoviina 40. Sarajevo 41
Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40.Slovakia-Bratislava 31.Rootsi-Stocholm 36.Leedu-Vilnius 41.Ungari-Budapest 32.Soome-Helsingi 37.Poola-Varssavi 42.Rumeenia-Bukarest 33.Venemaa-Moskva 38.Valgevene-Minsk 43.Moldova-Chisinau 34.Eesti-Tallin 39.Tsehi-Praha 44.Ukraina-Kiiev
Pealinn: Riia (Riga) Rahvaarv: 2,3 miljonit Pindala: 64 589 km² SKT: 10 800 OJS elaniku kohta Leedu (Lietuva) Pealinn: Vilnius (Vilnius) Rahvaarv: 3,4 miljonit Pindala: 65 300 km² SKT: 11 900 OJS elaniku kohta Luksemburg (Luxembourg) Pealinn: Luxembourg (Luxembourg) Rahvaarv: 0,5 miljonit Pindala: 2586 km² SKT: 53 900 OJS elaniku kohta Ungari (Magyarország) Pealinn: Budapest (Budapest) Rahvaarv: 10,1 miljonit Pindala: 93 029 km² SKT: 14 400 OJS elaniku kohta Malta (Malta) Pealinn: Valletta (Valletta) Rahvaarv: 0,4 miljonit Pindala: 316 km² SKT: 16 000 OJS elaniku kohta Madalmaad (Nederland) Pealinn: Amsterdam (Amsterdam) Rahvaarv: 16,3 miljonit Pindala: 33 873 km² SKT: 28 700 OJS elaniku kohta Austria (Österreich) Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,2 miljonit Pindala: 83 859 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Poola (Polska) Pealinn: Varssavi (Warszawa) Rahvaarv: 38,2 miljonit Pindala: 312 685 km² SKT: 11 600 OJS elaniku kohta Portugal (Portugal)
1. Portugal - Lissabon 2. Hispaania - Madrid 3. Andorra - Andorra la Vella 4. Prantsusmaa - Pariis 5. Monaco - Monaco 6. Itaalia - Rooma 7. San Marino - San Marino 8. Vatikan 9. Malta - Valletta 10. Kreeka - Ateena 11. Albaania - Tirana 12. Makedoonia - Skopje 13. Bulgaaria - Sofia 14. Montenegro - Podgorica 15. Kosovo - Priština 16. Serbia - Belgrad 17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31
19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42. San Marino- San Marino 43. Lichtenstein- Vaduz
Portugali Vabariik Lissabon Hispaania Kuningriik Madrid Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam
Bosnia ja Hertsegoviina Pealinn: Sarajevo Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Bratislava Sloveenia Pealinn: Ljubljana Soome Pealinn: Helsingi Suurbritannia Pealinn: London sveits Pealinn: Bern Taani Pealinn: Kopenhaagen
1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40.Tsehhi Praha 41.Ukraina Kiiev 42.Ungari Budapest 43
jaanuar 1995 Austria Viin 1. jaanuar 1995 Rootsi Stockholm 1. jaanuar 1995 Eesti Tallinn 1. mai 2004 Läti Riia 1. mai 2004 Leedu Vilnius 1. mai 2004 Malta Valletta 1. mai 2004 Poola Varssavi 1. mai 2004 Slovakkia Bratislava 1. mai 2004 Sloveenia Ljubljana 1. mai 2004 Tšehhi Praha 1. mai 2004 Ungari Budapest 1. mai 2004
· Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg · Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid: · Türgi, Ankara · Jaapan, Tky · Hiina, Peking · Venemaa, Moskva · Mongoolia, Ulaanbaatar · India, New Delhi · Bangladesh, Dhaka · Indoonesia, Jakarta · Tai, Bankok · Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid:
Mõnede rahvusvaheliste organisatsioonide riigid ja pealinnad MERCOSUR (Lõuna Ühisturg) Leedu Vilnius Argentina Buenos Aires Luksemburg Luxemburg Brasiilia Brasilia Läti Riia Uruguay Montevideo Malta Valletta Paraguay Asunción Poola Varssavi Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Rootsi Stockholm G7 Rumeenia Bukarest Am. Üh. Washington Saksamaa Berliin Kanada Ottawa Slovakkia Bratislava
Hispaania ES 1. jaanuar 1986 Madrid Soome FI 1. jaanuar 1995 Helsingi Austria AT 1. jaanuar 1995 Viin Rootsi SE 1. jaanuar 1995 Stockholm Eesti EE 1. mai 2004 Tallinn Läti LV 1. mai 2004 Riia Leedu LT 1. mai 2004 Vilnius Malta MT 1. mai 2004 Valletta Poola PL 1. mai 2004 Varssavi Slovakkia SK 1. mai 2004 Bratislava Sloveenia SI 1. mai 2004 Ljubljana Tsehhi CZ 1. mai 2004 Praha Ungari HU 1. mai 2004 Budapest Küpros CY 1. mai 2004 Nikosia Bulgaaria BG 1. jaanuar 2007 Sofia Rumeenia RO 1. jaanuar 2007 Bukarest
Leedu Vilnius Vabariik Liechtenstein Vaduz Vürstiriik Luksemburg Luxembourg Suurhertsogiriik (konstitut. monarhia) Läti Riia Vabariik Makedoonia Skopje Vabariik Malta Valletta Vabariik Moldova Chisinâu Vabariik Monaco Monaco Vürstiriik Montenegro Podgorica Vabariik Norra Oslo Kuningriik (konstitut. monarhia) Poola Varssavi Vabariik
Hispaania- Madriid- kasutusel euro - 1995.a. Austria- Viin- kasutusel euro Soome- Helsingi- kasutusel euro Rootsi-Stockholm- euro ei ole kasutusel Liitus 10 riiki: 1. mail 2004.a liitunud riigid: Eesti- Tallinn- kasutusel euro Läti- Riia- euro ei ole kasutusel Leedu- Vilnius- euro ei ole kasutusel Poola- Varssavi- euro ei ole kasutusel Sloveenia- Ljubljana- kasutusel euro Slovakkia- Bratislavia- kasutusel euro Tsehhi- Praha- euro ei ole kasutusel Ungari- Budapest- euro ei ole kasutusel Malta- Valletta- kasutusel euro Küpros- Nekosia- kasutusel euro Ülejäänud rigid: 1. jaanuaril 2007 liitunud riigid: Bulgaaria- Sofia- euro ei ole kasutusel Rumeenia- Bukarest- euro ei ole kasutusel 1. juulil 2013 liitunud riik Horvaatia- Zagreb- euro ei ole kasutusel
Pärnumaa Kutsehariduskeskus MALTA Referaat Pärnu 2009 Riigihümn: LInnu Malti Pealinn: Valletta Pindala: 316 km² Riigikeeled: malta ja inglise Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahvastiku tihedus: 1267,2 in/km² President: Edward Fenech Adami Peaminister : Lawrence Gonzi Iseseisvus: 21. september 1964 Rahaühik: euro [EUR] Ajavöönd: KeskEuroopa aeg Tippdomeen:.mt Telefonikood: 356 Poliitiline süsteem: vabariik Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%) ELiga ühinemise aasta: 2004
Liige 16 Uus ELi 2004 Eesti Tallinn Liige 17 Uus ELi 2004 Läti Riia Liige 18 Uus ELi 2004 Leedu Vilnius Liige 19 Uus ELi 2004 Poola Varssavi Liige 20 Uus ELi 2004 Tšehhi Praha Liige 21 Uus ELi 2004 Slovakia Bratislava Liige 22 Uus ELi 2004 Sloveenia Ljubljana Liige 23 Uus ELi 2004 Ungari Budapest Liige 24 Uus ELi 2004 Malta Valletta Liige 25 Uus ELi 2004 Küpros Nikosia Liige 26 Uus ELi 2007 Rumeenia Bukarest Liige 27 Uus ELi 2007 Bulgaaria Sofia Liige 28 Uus ELi 2011 Horvaatia Zagreb Liige
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada,
PÕHJA- AMEERIKA Leedu- Vilnius Ameerika Ühendriigid- Washington Liechtenstein- Vaduz Antigua ja Barbuda- Saint John's Luksemburg- Luxembourg Bahama- Nassau Läti- Riia Barbados- Bridgetown Makedoonia- Skopje Belize- Belmopan Malta- Valletta Colombia- Bogota Moldova- Chisinau Costa Rica- San Jose Monaco- Monaco Dominica- Roseau Montenegro- Podgorica Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm
37. Portugali V - Lissabon Püreneed 38. Hispaania K Madriid Balkani mäed 39. Andorra Vü Andorra la Vella Kaukasus 40. Monaco Vü Monaco Apenniini 41. Itaalia V Rooma + Ida-Euroopa lauskmaa 42. San Marino V San Marino 43. Vatikani Paavstiriik Jõed Järved 44. Malta V Valletta Neeva Laadoga Daugava Oneega ehk Äänisjärv 45. Kreeka V Ateena Oder Peipsi 46. Küprose V Nicosia Elbe Vänern 47. Türgi V Ankara Rein Vättern Doonau Inari
NR RIIK PEALINN NR RIIK PEALINN 1. Norra Oslo 32. Kreeka Ateena 2. Soome Helsingi 33. Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo 3. Rootsi Stockholm 34. Türgi Ankara 4. Eesti Tallinn 35. Küpros Nikosia 5. Läti Riia 36. Malta Valletta 6. Leedu Vilnius 37. Venemaa Moskva 7. Island Reykjavik 38. Ukraina Kiiev 8. Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9. Iirimaa Dublin 40. Iraak Bagdad 10. Taani Kopenhaagen 41. Iraan Teheran 11. Poola Varssavi 42. Jaapan Tokio 12
Paljud maltalased räägivad ka itaalia keelt.(2) Maltal on arenenud turism, kuid ka teenuste sektor laieneb.(2) Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road. Rahvusroaks on Stuffat Tal- Fenek (jänesehautis).(2) Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult.(1) - Poliitiline süsteem: vabariik; - Pealinn: Valletta; - Pindala: 316 km²; - Rahvaarv: 0,4 miljonit; - Rahaühik: euro.(2) 3 2. MIKS REISIDA MALTASSE? Parim aeg Maltat külastada on kevadel, mil kivine saar õide puhkeb. Keskmine temperatuur on siis 19-23 kraadi, taevas muretult pilvine ja vabaõhukohvikutes ning promenaadidel suhteliselt vaikne. Südasuvine kuumus (35 kraadi) ja tohutu hulk puhkajaid on põhjamaalasele ilmselt veidi väsitavad.(3)
Madalmaad - Amsterdam 1973: Taani - Kopenhaagen Iirimaa - Dubliin Ühendkuningriik - London 1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta Poola - Varssavi Slovakkia - Bratislava Sloveenia - Ljubljana 2007: Bulgaaria - Sofia Rumeenia Bukarest 2013: Horvaatia Zagreb Riigid, kus on kasutusel euro. Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksemburg Läti Malta Portugal Prantsusmaa Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Euroopa Liidu 4 põhivabadust.
Singapur Singapur 35. Soome, Helsinki 83. Sri Lanka Colombo 36. Rootsi, Stockholm 84. Süüria Damaskus 37. Norra, Oslo 85. Tadzikistan Dusanbe 38. Taani, Kopenhaagen 86. Tai Bangkok 87. Taivan Taibei 39. Monaco, Monaco 88. Türgi Ankara 40. Luksemburg, Luxembourg 89. Türkmenistan Asgabat 41. Malta, Valletta 90. Usbekistan Taskent 42. San Marino, San Marino 91. Vietnam Hanoi 43. Liechtenstein, Vaduz Põhja-Ameerika riigid: 138. Egiptus Kairo 92. Kanada, Ottawa 139. Ekvatoriaal-Guinea 93. USA, Washington 140. Elevandiluurannik Cote d'Ivoire 94. Mehhiko, Mexico 141. Eritrea Lõuna-Ameerika 142. Etioopia Addis Abeba 95. Colombia Santa Fe de Bogotá 143. Gabon
Tööstus Tööstussektoris töötab üle 24% maltalastest. Maavaradeks on: lubjakivi (paekivi), sool. Malta peamised tööstusharud on laevaehitus ja -parandus, toidu-, elektroonika-, tubaka- , tekstiili- ja riidetööstus Teenindus Malta teeninduses on tööhõive 75%. Malta kaubanduspartnerid Majandus sõltub väliskaubandusest, peamine tulu tuleb Valletta ja Marsaxlokki sadama teenusest. Peamised kaubanduspartnerid on nt. Prantsusmaa ja Suurbritannia. Samuti on Malta kaubanduspartnerid Türgi, Kreeka, Itaalia, Valuuta ja selle kurss Maltal käibib euro alates 1. jaanuarist 2008. Enne seda käibis seal Malta liir. Valuuta lühend EUR Rahaühik euro Valuutakurss 1 EUR = 1 EUR (15,6466 EEK) (01.01.2011) Valuuta saadavus sama valuuta, mis Eestis kasutusel
Uurimustöö Malta MALTA 1. GEOGRAAFILINE ASEND KAART Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. 2. ÜLDANDMED Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 356 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED
samuti vahetati palju vastastikku huvitavat informatsiooni. Küproslased on huvitatud Eesti e- valitsusest ja merendusest. Aasta Eksport Import 2000 32,5 6,0 2001 15,3 10,6 2002 44,5 12,5 2003 151,3 12,9 2004 92,9 29,7 2005 40,6 54,5 2006 40,5 87,7 2007 33 73,1 2008 34,7 75,4 2009 61,5 48,6 Malta ELiga ühinemise aasta: 2004 Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Valletta Üldpindala: 316 km² Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: malta, inglise Eesti ja Malta majandussuhed Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks. Kaubavahetuse maht on püsinud stabiilsena, kaubandusbilanss on Eesti suhtes positiivne. 2008. aastal oli Eesti ja Malta vahelise kaubavahetuse kogukäive 1112 tuhat eurot ning Malta oli Eesti 89. kaubanduspartner
(jõustus 20.06.04) Aasta Eksport Import 2000 32,5 6,0 2001 15,3 10,6 2002 44,5 12,5 2003 151,3 12,9 2004 92,9 29,7 2005 40,6 54,5 2006 40,5 87,7 2007 33 73,1 2008 34,7 75,4 2009 61,5 48,6 Malta · ELiga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Valletta · Üldpindala: 316 km² · Rahvaarv: 0,4 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: malta, inglise Eesti ja Malta majandussuhed · Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks. Kaubavahetuse maht on püsinud stabiilsena, kaubandusbilanss on Eesti suhtes positiivne. · Nii Malta kui Eesti soovivad suurendada kahe riigi vahelist suhtlemist kaubandus-investeeringute- ja turismisektoris.
Pindala: 64 589 km² SKT: 10 800 OJS elaniku kohta Leedu (Lietuva) Pealinn: Vilnius (Vilnius) Rahvaarv: 3,4 miljonit Pindala: 65 300 km² SKT: 11 900 OJS elaniku kohta Luksemburg (Luxembourg) Pealinn: Luxembourg (Luxembourg) Rahvaarv: 0,5 miljonit Pindala: 2586 km² SKT: 53 900 OJS elaniku kohta Ungari(Magyarország) Pealinn: Budapest 15 Rahvaarv: 10,1 miljonit Pindala: 93 029 km² SKT: 14 400 OJS elaniku kohta Malta (Malta) Pealinn: Valletta (Valletta) Rahvaarv: 0,4 miljonit Pindala: 316 km² SKT: 16 000 OJS elaniku kohta Madalmaad (Nederland) Pealinn: Amsterdam (Amsterdam) Rahvaarv: 16,3 miljonit Pindala: 33 873 km² SKT: 28 700 OJS elaniku kohta Austria (Österreich) Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,2 miljonit Pindala: 83 859 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Poola (Polska) Pealinn: Varssavi (Warszawa) Rahvaarv: 38,2 miljonit Pindala: 312 685 km² SKT: 11 600 OJS elaniku kohta Portugal (Portugal) Pealinn: Lissabon (Lisboa)
’ A: 3=frequently, 2=sometimes, 1=hardly ever Intervallskaala – kasutatakse kvantitatiivsete andmete puhul, mille väärtust saab mõõta. Pideva muutuja puhul võib iga väärtus esineda, diskreetse muutuja korral ainult kindlad väärtused. Pidevad muutujad saadakse otsesel mõõtmisel ja tegemist on lõpmatu arvu võimalike väärtustega. Diskreetsed tunnused saadakse loendamisel ja tegemist on lõpliku arvu täisarvulise väärtusega. Diskreetne: ’How many schools in Valletta are English-only schools?’ A: 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7,… Pidev: ’How long have you been exposed to English?’ A: Can theoretically take any value between 0 and full life span 3. Tunda peamisi eksperimentidega seotud mõisteid. Teada võimalusi, kuidas saab kasutada katseid keeleteaduses. Mis on eksperimenteerimine ja selle eelised ning puudused? Eksperimenteerimine on metoodika, kus süstemaatiliselt manipuleeritakse uurimisobjekti ühe
19. Bosnia ja Hertsegoviina- 27. Kreeka- Ateena 36. Rootsi- Stockholm Sarajevo 28. Ukraina- Kiiev 37. Norra- Oslo 20. Serbia- Belgrad 29. Moldova- Chiþinu 38. Taani- Kopenhaagen 21. Rumeenia- Bukarest 30. Valgevene- Minsk 39. Monaco- Monaco 22. Bulgaaria- Sofia 31. Leedu- Vilnius 40. Luksemburg- Luxembourg 23. Makedoonia - Skopje 32. Vatikan- Vatikan 41. Malta- Valletta 24. Albaania- Tirana 33. Läti- Riia 42. San Marino- San Marino 25. Montenegro- Podgorica 34. Eesti- Tallinn 43. Lichtenstein- Vaduz 26. Andorra- Andorra la Vella 35. Soome- Helsingi AASIAS: 1. Türgi 6. India 11. Afganistan 2. Jaapan 7. Bangladesh 12. Iraan 3. Hiina 8. Indoneesia 13. Iraak 4. Venemaa 9
alljärgnevad programmid ja otsused, mille tulemuseks oli 27. jaanuaril 1999. aastal Strasbourgis Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsioon. • Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee poolt 1996. aastal vastuvõetud korruptsioonivastane programm, milles oli arvestatud ka Euroopa justiitsministrite 19. konverentsi soovitusi (Valletta 1994); • Euroopa justiitsministrite 21. konverentsil (Praha 1997) vastuvõetud resolutsioon nr 1, kus on soovitatud kiiresti rakendada korruptsioonivastast programmi ja kutsutud üles viivitamata vastu võtma korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon, mis näeks ette korruptsioonikuriteo eest karistuste mõistmise ühtlustamise, koostöö tihendamise nende õigusrikkumiste eest vastutuse kehtestamisel, ning liikmesriikide ja
country 90 28' 00'5 29' 00'[ Ionala. MeXICO 76 16'03 'N 93' 44W valladohd. Spam 84 " '39'N 4"43'W White, fiver · 55 3S'OO'N 91m Shackleton IceShelf, Sweden, country 84 61' OO'N 15'00' [ Tonga, country 10 2 20' 00'5 17S'OO'W Valletta, Malta 84 3S'S''N , " 31'[ Whlte, rlver .. 55 39"00'N 87'OCl ICe shelf IS 64' 00'5 100'00 '[ SWift Current, Canada 74 SO"17'N 107"47'W Tonga, Islands 103 20' 00'5 17S'OOW valparaiso, Chile 78 33' 02'5 71'38 W White, river .. 54 44"OO'N 101'00'1
The thorn in his side was Malta. This tough little island, a British bastion lying in the Mediterranean between Sicily and the Axis bases in North Africa, served as the base from which Allied ships, planes, and submarines wreaked havoc on Axis convoys carrying men and supplies to Rommel. Thus Germany and Italy sought to batter it into submission with air raids night and day, while England sought to strengthen and arm it by driving convoys through to her port of Valletta. When the Axis supply line was flowing freely, Rommel scored one victory after another; when the Allies choked off his supply line and his tanks thirsted for petrol, Rommel's mobility in this highly fluid war of movement was seriously restricted, giving the Allies a considerable advantage. Hence in June of 1942 the British determined to make a large-scale attempt to relieve Malta. They planned to pass convoys through from the
annaabi.ee 
