Uurimustöö meetodid (0)

UURIMUSTÖÖ MEETODID
AP2
Heidi Jakobson
Rakvere Kolledz
Etnograafiline meetod
Tuleb sõnadest etnos -rahvas ja graphia-kirjeldama.

Olulisimad andmekogumismeetodid on osalusvaatlused, vestlused ja etnograafilised intervjuud. Uurija osaleb kas avalikult või varjatult inimeste igapäevases elus pika perioodi vältel ning kogub kõikvõimalikku kättesaadavat materjali uuritava teema käsitlemiseks, mis analüüsimiseks on tavaliselt muundatud tekstiks (vaatluspäevik, intervjuude transkriptsioonid, muu teemakohane kirjalik materjal) ning interpreteerib ja analüüsib seda kõike seotult. Seega on tegu teadusliku meetodiga, mis sarnaneb viisile, kuidas inimesed igapäevaelus informatsiooni koguvad ning järeldusi teevad. Samas on tegemist selle edasiarendusega ning seejuures erinevad uurija eesmärgid inimese igapäevastest eesmärkidest (Hammersley & Atkinson 1983; Hammersley 1990: 104).

( http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/6/kristel_pau.ht m)
Eesmärk on mõista inimeste tegevust ja sotsiaalseid tähendusi antud keskkonnas.Uurija võtab osa uuritava igapäevastest tegemistest.
Ajalugu.Tihe seos antropoloogiaga .Juured on sotsiaalteasuslikes kvalitatiivuuringutes.
Kasutusala:kaugete maade ja eksootiliste kultuuride uurimisel . Praeguseks on etnograafia uurimisväli „jõudnud koju“ . On uuritud linnaelu.1930.a Chicago koolkonna poolt.
Narratiivne meetod
täpne definitsioon varieerub. Riessmani järgi on narratiiv “kõne või jutt, mis on organiseeritud üksteisele järgnevate sündmuste ümber“
https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50
1df4.ppt
„Ainult inimene - lubage mul välja pakkuda definitsioon-on loom, kes pajatab lugusid .“( Swift 1998:56)
Esimese astme narratiivide all mõistetakse lugusid kus inimene räägib endast ja oma kogemustest kas igapäevase suhtlemise käigus
Teise astme narratiivid on konstrueeritud uurijate poolt,kes püüavad mõtestada sotsiaalset maailma ja teiste inimeste kogemusi.
Andmekogumise meetodid:intervjuu,(kirjad,trükised, autobiograafia )
Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud( Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997)
Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes (Murray 2006:111)
Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23)
Vestluse analüüs
On kvantitatiivsete andmete analüüsi vorm.On verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suund millele panid aluse 1960 aastatel Harvey Sacks, Emanuel SchegloffI ja Gail Jefferson.Etnometoloogiast välja kasvanud lähenemisviis,kus tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastuning kasutatakse selleks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset uurimist .(ten Have 1990)Vestlust uurides ei uuri vestlusanalüütik mitte ainult keelt vaid ,keelt mis on seatud mingi sotsiaalses maailmas toimuva tegevuse teenistusse.(Drew 2006:114.)
Ajalugu Esialgu keskenduti interaktsiooni verbaalsetele aspektidele,siis vähehaaval uurimute haare laienes:hakati huvi tundma vestlejate kõne kattumise,kuuldava hingamise ja intonatsiooni vastu.Peagi ilmusid uurimusse nüoilmete ja interaktsiooni mittevokaalsed ilminguteuurimused.
diskursuse analüüs
Diskursuse ingliskeelne vaste ( discourse )sisus rõhutatakse suhtlemist ja vestlemist.
Sünonüümina kasutataksemõistet argumentanalüsis(väiteanalüüs)
On nagu vestlusanalüüski kvalitatiivsete andmete analüüsi vorm,mis on välja kasvanud huvist keelekasutuse uurimise vastu.On teoreetiline raamistik mis hõlmab mitmesuguseid rõhuasetusi ja metoodilisi rakendusi.On empirismi mõjutustega analüüs,mis toetub siin -ja- nüüd-sündmuste uurimisele ning on lähedane sugulane vestlusanalüüsile.Tähtis roll ajaloolisel vaatenurgal.inimene võtab olevikus toimuvasse suhtlemisse kaasa infot minevikust.
Kasutatud kirjandus:
Hirsijärvi,S.,Remes,P.,Sajavaara,P.(2005)Uuri ja kirjuta
Laherand, Meri-Liis .(2008) Kvalitatiivne uurimisviis
https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50