Jääkeegel - Curling (0)

Tallinna Kunstigümnaasium
CURLING
Referaat
Koostaja : Kert Moist
Tallinn 2014
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS 1
2. AJALUGU 2
3. CURLINGU REEGLID 3
3.2. Väljak 3
3.2. Varustus 3
4. MEISTRIVÕISTLUSED 4
5. MÄNGUST 5
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID 9
Sissejuhatus
Curling on jääspordiala, mida nii tervise- kui profispordina harrastab maailmas mitu miljonit inimest ning seda saavad võrdselt nautida nii mehed kui naised, noored kui vanad. Kanadas elab enim curlingu harrastajatest (1 miljon), ning seal asub ka kõige rohkem spetsiaalseid curlingu areene (1200).
On tuvastatud, et curlingut mängiti Šotimaal juba 1500. aastal, ning sellest ajast alates on spordialale viidanud ka Šoti kirjandus. Esmakordselt oli curling taliolümpiamängudel kavas 1998. a Naganos .
Curlingut mängitakse tavaliselt ca 45-meetri pikkusel curlingurajal spetsiaalsete graniidist kividega kahe võistkonna vahel. Mängu põhimõte on iseenesest väga lihtne. Vastamisi on kaks neljaliikmelist võistkonda. Eesmärk on heita oma võistkonna kivid ”Kodu” (House) keskpunktile lähemale kui vastase omad. Pärast igat ” Geimi ” (End) saab punkte vaid üks võistkond. Võistkond saab nii mitu punkti, kui palju on tal ”Kodu” keskpunktile lähemal olevaid kive vastase kõige täpsemini heidetud kivist. Mäng üldjuhul kestab eelneva kokkuleppe alusel 6-10 Geimi. Viigilise tulemuse korral mängitakse lisa Geim (id).
1
Ajalugu
Jääkeegli kodumaaks arvatakse olevat Šotimaa , sest sealt on tänapäevani säilinud 16. sajandist pärit keeglikivid. Ka 16. sajandil elanud hollandlane Pieter Brueghel vanem on kujutanud talupoegi curlingut mängimas. Esimene jääkeegliklubi asutati 1838. aastal Edinburgh'is. Enne 1842. aastat kandis klubi nimetust Grand Caledonian Curling Club , seejärel Royal Caledonian Curling Club.
Šotlased tegid mängu tuntuks kogu maailmas. Kanadas asutati esimene jääkeegliklubi 1807. aastal. Kanada meistrivõistlused toimuvad alates 1927. aastast ja need on maailma hinnatuim selle ala jõuproov tänapäevani. USA-s asutati esimene klubi Detroidis 1832 . aastal. Esimene rahvusvaheline jääkeeglivõistlus peeti 1884. aastal USA ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng Šveitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Tänapäeval on jääkeegliklubisid paljudes Euroopa riikides.
2
Reeglid
3.1 Reeglid väljakul
Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on 3,7 meetrise läbimõõduga "märklauad", kontsentrilised ringid . Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast.
Jää peab olema:

• väga sile
  
• “õrna jääkristallidest kattega pinnas” – väiksed jäätunud veepiisad , mis vähendavad hõõrdumist jää ja kivi vahel sobiva temperatuuriga
  

Häid jäätingimusi on kergem tagada väljakutel ja areenidel, mida kasutatakse eksklusiivselt curlingu jaoks.
3.2 Reeglid varustuses
Jääkeegli kivi on 19,1 kg kaaluv graniidist valmistatud poleeritud ümmargune kumerate servadega kivi, millele on kinnitatud käepide .
Igal mängijal on soovitav curlingu mängimiseks omada oma harja ning erivarustusega jalanõusid. Need, kes tulevad curlingut esmakordselt mängima saavad kasutada halli poolt pakutavaid varustusi.
3
Meistrivõistlused
Olümpiamängude esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles 1998. aastal Naganos, kuid tegelikult on jääkeegel juba vana olümpiaala. Näidisalana on jääkeegel taliolümpiamängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 1932, 1936, 1964, 1988, 1992 ja 1994). 2006. aasta veebruaris tunnistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee aga 1924. aasta olümpiaturniiri ametlikuks olümpiaturniiriks ja medalialaks.
Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1959. aastal ja kandsid Šoti Viski Karika nimetust, 1968–1985 oli neil võistlustel Silver Broomi (Hõbehari) nimi, 1986. aastast tuntakse neid võistlusi aga Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi karikavõistluste nime all.
MM-il on pidevalt domineerinud kanadalased. Viimastel aastatel on neile tugevaimat konkurentsi pakkunud šveitslased, sakslased ja skandinaavlased: (Rootsi ja Norra).
Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon (ICF) asutati 1966. aastal. 1991. aastast kannab föderatsioon nime Maailma Curlingu Föderatsioon World Curling Federation (WCF).
Eesti Curlingu Liit (ECL) loodi 2002. aastal. Esimeste Eesti meistrivõistlusteni jõuti 2004. aastal ning maailmaföderatsiooni täisliikmeks sama aasta detsembris.
4
Mängust
Võistkond

• Võistkond koosneb neljast mängijast (pluss võistluste jaoks viies asendusmängija)
  
• Igaühel neljast mängijast on oma kindel positsioon
  
• Kummalgi võistkonnal on kaheksa kivi, seega igal mängijal kaks kivi ning kivid heidetakse vaheldumisi vastasvõistkonnaga.
  

Harjamine (Sweeping)

Pühkimise mõju:

• Pühkimine vähendab jää ja kivi vahelist hõõrdumist võimaldades kivil liikuda kauem.
  
• Tasandab jääpinnast ning eemaldab lahtised jääkristallid ning nn prügi kivi liikumisteel.
  
• Sulatab hetkeks jääpinnase pealmise katte, mille tulemusel tekib õrn niiskusekiht, mis toimib nagu kivi ja jää vaheline määrdeaine.
  
• Pühkimise tulemusel saab korrigeerida kivi liikumise kiirust ja sellega muuta sihtkohta.
  

5
Eesmärk

• Eesmärk on lõpetada iga Geim nii, et Sinu võistkonna kivid on Kodu keskpunktile lähemal kui vastase omad.
  
• Pärast igat Geimi saab punkte vaid üks võistkond ja Geimide punktid liidetakse kokku.
  
• Pärast kõigi 16 kivi mängimist, saab võistkond, kelle kivi on Kodu keskpunktile lähemal ühe punkti, ning seejärel saab lisapunkti iga kivi eest, mis on lähemal keskpunktile kui vastase lähim kivi.
  

• Kivid peavad olema Kodu sees või neid puudutama, et nende eest punkti saaks.
  
• Võistkonnal, kellel on mängu lõppedes kõige rohkem punkte on võitja.
  
• Juhul kui mängu lõpuks on tulemus viigis mängitakse lisa Geim(id), et selgitada välja võitja.
  

6
Strateegia

• Kõrgetasemelise curlingu mängu puhul on strateegia olemasolu kriitiline.
  
• Nagu malemängu juures peab curlingus Kapten suutma ennustada vastase käitumist. Nii tehes loob ta võimalusi oma võistkonnale ning takistab vastast punkti saamisel.
  
• Võistkond, kes alustab on halvemas positsioonis põhjusel, et tal ei ole võimalik heita kõige viimast kivi. Mängu alustaja otsustatakse liisu heitmisega enne mängu algust. Võistkond, kes heidab viimase kivi mängib ründava strateegiaga (tabamusvisked) ning püüab elimineerida vastaselt vähemalt kaks punkti.
  
• Võistkond, kes ei viska viimast viset , mängib kaitsvat positsiooni (sihtmärgi visked) ning püüab vähendada vastase skoori punkti võrra või saada ise punkti juurde (punktisaamisel arvestatakse ka viimase kivi viskeõiguse puudumist).
  
• Juhul kui viimase kivi viskeõigust omav võistkond saab vähemalt ühe punkti või rohkem, läheb viimase kivi viskeõigus automaatselt üle teisele võistkonnale.
  
• Võistkondade ründav ja kaitsev strateegia muutub koguaeg sõltuvalt:
  

Viimase kivi viskeõigusest

Tulemustest ja mängu lõpust

Jäätingimustest

Vastase oskustest

Väga tihti sõltub mängu tulemus viimasest kivist.
7
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on curling tore spordiala , milles saavad osaleda nii vanad kui ka noored. Curlingu mängimiseks on vaja minna ainult jäähalli, näiteks Jeti jäähalli. Lisaks läheb vaja ka varustust, kui endal varustust pole siis saab selle laenata ka jäähallist.
8
Kasutatud kirjandus ja materjalid

Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4keegel

Jeti.ee - http://www.jeti.ee/curling-eestis

Curling.ee - http://www.curling.ee/
9