Esiteks, unenägu tuleb võtta kui fakti, mille kohta ärgu tehtagu muid oletusi peale selle, et unenäol on mingi mõte. Teiseks, unenägu on alateadvuse eriomane väljendus." (Jung 2005:32) · Kui "eeldada, et unenäod on normaalne nähtus (mida nad on), siis peavad nad olema kas põhjuslikud s.o neil on ratsionaalne põhjus või teatud viisil eesmärgipärased või siis nii üht kui teist". (Jung 2005:32) · Jung on teinud huvitavaid uuringuid ka unustamise kohta: Unustamise puhul minetavad mingid teadlikud mõtted "oma spetsiifilise energia, kuna tähelepanu on neilt kõrvale kaldunud". Kuigi unustatud mõtteid ei saa tahtlikult esile kutsuda, on nad allpool mäluläve olemas ning "võivad mis tahel hetkel spontaanselt esile kerkida". On ka alalävised aistingud, mis jäävad märkamatuks, kuid mõjutavad "meie reageeringut sündmustele ja inimestele. Isiksuse struktuur:
· Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus. · Unustamise põhjused (unustamiskõver): kordamine puudub, vastastikune häirumine e interferents, valede taastamistunnuste olemasolud, konteksti mõju ja motiveeritud unustamine.
· Oluline on töötlussügavus mõtestatus, tähelepanu. KORDAMINE · ,,Kordamine on tarkuse ema" korda osa korraga, hajuta see ajaliselt, sest liigse info korral ununeb alguses õpitu. · Meeldetuletamine on 12-14 tundi peale õppimist kõige edukam, seega korda vaja minev informatsioon enne üle. · Unustamise kiirus kahaneb aja jooksul. Seega ei ole tark õppida tööks eelneval päeval. AnnaAbi.com [Mi.S]
Histidiindekarboksüülimine HISTAMIIN Vabaneb nuumrakkudest & basofiilidest lokaalsete mõjurite toimel Toime: tugev vasodilataator, ⇧endoteeli läbilaskvust, ärritab kihelust tekitavaid sensoorseid närvilõpmeid Histamiini toimed1 Ninas- suurendab veresoonte permeaablust- rohke vedeliku eraldumine kudedesse-nohu Ajus- histaminergilised toimed põhjustavad und (antihistamiinikumid H1 retseptoritele) ◦ REM uni ◦ Ärkamine Osaleb unustamise mehhanismides Osaleb erektsiooni mehhanismides Skisofreenia seos histamiiniga Histamiini toimed2 Mõjutab kehatemperatuuri Histamiin kasvajatevastases immunoteraapias Seotud neuraalse degeneratsiooniga Katse hiirtel: H1 retseptorite puudumine viis suurenenud liikuvusele, erutuvusele ja agressiivsusele hiirte seas. Histamiin moduleerib mitmeid neurofüsioloogilisi funktsioone: aktiivsust, emotsioone, mälu ja
· Meenutada saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud · See, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud · Tähtis on kontekst, mis peaks materjali salvestamisel ja meenutamisel olema sama Unustamine · Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (~50%) · Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt Pole erilist vahet kuus tundi või kuus päeva Ebbinghausi unustamise kõver (sõnade arv/päev) hiljem mõõdetud tulemustes Unustamise põhjused · Infot ei korrata kohe piisavalt palju · Interferents ehk vastastikune häirumine Nt õpite järjest kaht erinevat ainet, hilisem võib varasema mälus püsimist segada või pole enam kindel, mida millises aines õppisite · Valed taastamistunnused · Konteksti mõju eelnev kogemus ja keskkond Suunavad küsimused tekitavad valemälestusi
Ta on Tartu ülikooli audoktor. Tal on kaks tütart. (8) Joonis 3. Endel Tulving 12 2.1.2.2 Unustamine Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. (3: 97) Unustamist võivad põhjustada mälujälgede muutused, meenutamist segavad sobimtud ajendid ja interferents. Unustamise kiirust iseloomustab unustamiskõver. See näitab kui palju meeldejäetust mingi aja pärast ununeb. Eri mälusüsteemides on unustamise kiirus erinev. Arvatakse, et unustamise kohta kehtivad samad üldseaduspärasused, mis meelespidamise (mälu) kohta. Leidub inimesi, kes peaaegu üldse ei unusta. (6: 71) Unustamise omadused: · Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes
mõjul tõusevad infos esile uued teemad; info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul; loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; mõni teema muutub valdavaks. Meelespidamisele vastupidini protsess on unustamine. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see, et me praegu suudame meenutada mõnda fakti või sündmust, ei ole garantiiks sellele, et me suudame seda homme, järgmisel aastal või 30 aastat hiljem. Unustamise omadused: - unustamise kiirus on kõge suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik asja omandatud meterjal kohe korrata); - kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda siiski küllalt kiiresti. Hermann Ebbinghaus poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver.
ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu [3]. Kui järjestada meeldetuletamise viise efektiivsuse järgi, oleks neist parim äratundmise, seejärel meenutamine ja siis meenumine [3]. 10 4.1 Unustamine Meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu [3]. Uuringud kinnitavad, et unustamise kiirus sõltub sellest, kas tegelikult on lühi või pikaajalise või sensoorse mäluga (vt joonis 2)[3]. Joonis 2. Sperlingi katse. Seda pilti näidatakse lühikest aega katsealusele ja pärast peab katsealune taastama peast kõik 12 tähemärki [2] Unustamise omadused: Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldetuletamist ja kahaneb aja kuludes Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni.
tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid mõni teema muutub valdavaks Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata) kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu) Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on
Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine" Tekivad teatud lüngad Infos tõusevad esile uued teemad Info muutub isikupärasemaks Loogikavastane info ununeb Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid Mõni teema muutub valdavaks o Endel Tulving maailma juhtivamaid mälu- uurijaid. o Unustamine vastupidine protsess meeldejätmisele. Unustamise omadused : 1 S.S 27.02.2010 Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni.
poiss, kellega ta kolm aastat tagasi oli vahele jäänud autoparklas tagistmel oma isale. Samal ajal tekivad Deannal tunded ka oma ammuse sõbra Jasoni vastu, kes on koos Deana parima sõbra Leega. Ta peab toime tulema töö juures Tommyga, kodus isaga, oma tunnetega parima sõbra poisi vastu ning venna pere keerulise olukorraga. Mulle meeldis see raamat, see oli häasti kirjutatud. Sündmused olid tõsielulised ning raamatust oli palju õppida andestamise ja vande asjade unustamise kohta. Igal tegelasel olid erinevad iseloomujooned ja oli huvitav lugeda kuidas keegi käitub. Oli halbu kui ka häid näiteid suhtumise ja olukorras käitumise osas. Ma arvan, et see raamat võiks sobida pigem tüdrukutele lugemiseks, sest see räägib tüdrukute vaatevinklist elule.
poiss, kellega ta kolm aastat tagasi oli vahele jäänud autoparklas tagistmel oma isale. Samal ajal tekivad Deannal tunded ka oma ammuse sõbra Jasoni vastu, kes on koos Deana parima sõbra Leega. Ta peab toime tulema töö juures Tommyga, kodus isaga, oma tunnetega parima sõbra poisi vastu ning venna pere keerulise olukorraga. Mulle meeldis see raamat, see oli häasti kirjutatud. Sündmused olid tõsielulised ning raamatust oli palju õppida andestamise ja vande asjade unustamise kohta. Igal tegelasel olid erinevad iseloomujooned ja oli huvitav lugeda kuidas keegi käitub. Oli halbu kui ka häid näiteid suhtumise ja olukorras käitumise osas. Ma arvan, et see raamat võiks sobida pigem tüdrukutele lugemiseks, sest see räägib tüdrukute vaatevinklist elule.
Värskuse efekt (recency effect)- Nimekirjas viimati esinenud sõnad jäävad hästi meelde, sest need on ajus kõige värskemad, viimasemad 2. Mis on esmasuse ja värskuse efektid? Kuidas tõendavad need lühi- ja pikaajalise mälu erinevust? Kõige tugevam õigustus tuleb ajutraumaga patsientidelt, kel on tihtipeale halvatud pikaajaline mälu, ent säilunud lühiajaline mälu. Harva on ka vastupidi. Erineva unustamise efekti osas - vabal meenutamisel esinevad eri järjekorraefektid: esmasuse ja värskuse efekt. Mäluhoidlad erinevad töötlusaja, hoidla suuruse, unustamismehhanismide poolest ning ka ajukahjustuste poolest, seega on see lihtsustatud mudel ka õigustatud. 3. Mis on känkimine ja rekodeerimine? Too näiteid. Känkimine - Info kokkupakkimine viisil, kus materjali organiseeritakse lihtsamateks tuttavateks ühikuteks
osakaal. Negatiivne sarrustus kui joobes väheneb negatiivsete emotsioonide osakaal. Positiivne karistus kui joomise tagajärjel tekib peavalu. Negatiivne karistus kui alkoholi ostmisele kulub palju raha. 13. Mida väidab Hebb'i seadus? Neuronitevaheline suhtlus tugevdab nendevahelist ühendust. 14. Endel Tulving eristas eksplitsiitses mälus kaks liiki: episoodiline mälu ja semantiline mälu. 15. Hermann Ebbinghaus koostas unustamiskõvera, mis kirjeldab unustamise kulgemist ajas. 16. Täida lüngad E. Tulvingu poolt kirjeldatud mäluliikide nimetustega. ,,Sain pangast uues PIN-koodi. Õppisin selle pähe ja võin seda enda peas numbrina korrata tänu semantilisele mälule. Lisaks võin ma selle numbritele mõtlemata makseterminali sisestada selleks kasutan protseduurilist mälu. Selle isikliku sündmuse eelmisel kevadel juhtunust rääkisin teile tänu episoodilisele mälule."
3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata) 2. kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni(seega pole tuupimisest suurt kasu) 6.Lühiajaline mälu Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sünaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine
· info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). 5 Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: · unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); · kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kaht interferentsi liiki:
,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut". ( Tulving 2002 : 33 ) Mis on mälu Üsna pealiskaudselt kõneledes on mälu elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi , harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. Kuigi mälu eri avaldustel on teatuid sarnasusi, erinevad nad suuresti selles, millist infot säilitatakse, viisis, kuidas seda infot säilitatakse, tegurites, mis määravad info säilimise või unustamise. Sellest lähtudes saab kõneleda erinevatest mälu liikidest ja uurida veidike lähemalt neid erinevaid mälu liike. (Tulving 2002 : 34 36 ) Mälu liigid 3 Mälu liike on inimesel mitu erinevat tüüpi, mis on erinevate omadustega ning meelde jätmine on meelde jäetava informatsiooni liigutamine ühelt tasandilt teisele. Seega saame öelda, et mälul on struktuur (vt. joonis 1)
Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess . Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist
pidada siis me ei säilita seda originaalsel kujul vaid Too näide oma teisandame seda sellisele kujule mis hõlmab ka õppija kogemusest. mõtteid ja arusaami. Näiteks kui pean meeles mingit autonumbrit siis tähtedest teen enda jaosk sobiva kombinatsiooni minu autol TNK -TäNaK. Mis on peamised Võimatus ajust asju taasesitada just siis kui seda ise L7, ÕO7 unustamise põhjused? vajame.Üks põhjus- meil ei ole piisavalt aega et asju korralikult meelde jätta. Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess Põhjuseid: Unustamise kiirus suurem vahetult pärast meeldejätmist Kiiremini unustatakse mõtestamata infot
hoolitsema keele säilimise eest. Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edasi kanda oma juuri järgmiste põlvede tarvis. Ma leian, et peaksime tegema midagi sellist, millele pensionipõlves tagasi vaadates tunneme uhkust, nii meie kui ka meile järgnevad põlvkonnad. Midagi, mis motiveeriks järgnevaid põlvkondi hoidma seda, mida meie pärandame neile.
19. Mälu Protsessid- · Meeldejätmine- Võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus. · Meelespidamine- aktiivne protsess, mille käigus toimub mäletatava infoga mitmeid muutusi. Näiteks muutub info lühemaks, mäletatakse vaid peamist, info muutub isikupärasemaks hoiakute põhjal, loogikavastane info ununeb. Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem kohe peale meeldejätmist ja kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Unustamise põhjuseks on interferents- psüühiliste protsessid vastastikune mõju. Eristatakse kahte, üks on siis, kui uued mälestused segavad vanu ja teine kui vanad segavad uusi. · Meeldetuletamine- talletatud informatsiooni esiletoomine, toimub äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Liigid-
oleks ilmselt meeles 1. rea sõnad, kõik teised, mis moodustasid laused, oleks parem (,,ekspertidel kõige parem kindlasti 3.seeria!-teistel ehk mitte). 7) peaks avalduma ka U-kõvera kujuline vaba meenutamise efekt 1.seerias (eraldi sõnad). Tõendused STM ja LTM erinevusest: a) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U- kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. Vabal meenutamisel unustamise kaksikjälje hüpotees (dual-trace hypothesis):- unustamist mõjutavad 2 faktorit- A ja B ·Faktor A: pärast nimekirja esitust mõne sekundi jooksul muu lihtsa ülesande täitmine (nt arvurea tagurpidi lugemine) kõrvaldab värskuse efekti, kuid ei mõjuta esimeste elementide meenutamise edukust: ·Faktor B: aeglasem materjali esitamise kiirus (pikemad vaheajad elem.vahel, sõnade tuttavus, kõrge vanus, alkoholi vms mõju, jmt) mõjutavad esimeste
Hiljem meelde tuletades mäletan ma piltlikult vihiku lehekülge, kus oli näiteks punasega värviga kirjutatud mulle vajalik informatsioon. Väga tähtis on ka mälu valmisolek. Kui ma näiteks loen ajaloolisi romaane, siis ma seostan fakte nendega, mida ma juba tean. Ma esitan endale ise küsimusi ja vastan nendele. Kõik see aitab mind hiljem, kui ma pean vastama küsimustele või arutama ajaloolistel teemadel. Mul on ammu kujunenud välja oma isiklik meeldejätmise, meeldetuletamise ja unustamise süsteem, mis on väga efektiivne, kuid mida on raske seletada kellelegi teisele. Unustamine on mäletamise vastand. Vahel on see vajalik ja vahel tahtmatu protsess, mida me lihtsalt ei suuda kontrollida. Me tahame mäletada aga unustame. Tahame unustada aga mäletame. Arenenud mälu aitab meil neid protsesse paremini kontrollida. Mittevajaliku informatsiooni unustamine on oluline, mitte sellepärast, et mälus oleks vähe ruumi, vaid pigem selleks, et oleks kiirem ligipääs vajalikule
häirumine. Võib tekkida näiteks ajupõrutuse, ajurabanduse või elektrisoki tagajärjel. Need on mittespetsiifilised põhjused ja siiamaani pole teada, millistel konkreetsetel struktuuridel või funktsionaalsetel häiretel mälukaotus põhineb. Igal juhul kustutab häire primaarse mälu sisu. Esialgu ka osa sekundaarsest mälust. Sekundaarse mälu kadu sõltub kahjustuse sügavusest. Mis on huvitav on see, et unustamise ajaline ulatus koondub peale mõnda aega või mõnedel juhtudel kaob täielikult. On võimalik spetsiifiliste meetodite kaudu, näiteks nagu hüpnoosi, saada mälu tagasi. Seetõttu arvatakse, et mälukaotus on rohkem sekundaarsest mälust info saamise raskendumine, kui mälu kadumine. Tertsiaarne mälu jääb puutumata.
Ehk kui palume inimesel meenutada mingit sõna ning tal see meelde ei tule, siis ütleme abistava sõna, mis aitabki meenutada sõna, mida palusime alguses öelda. Oluline on seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse. Nt kui on sõna palk ja ma talletan selle mällu seoses rahaga, mida palgapäeval saan ja hiljem etteöeldav abistav tunnus on puu, siis ei pruugi meil see sõna meelde tulla. Mis on unustamise seaduspärasused? Mis on unustamiskõver? Nimeta unustamise põhjused. Seaduspärasused Unustamisekõver näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe esimese paari tunni jooksul unustatakse peale õppimist umbes 50 % õpitust, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Unustamise põhjused 1. Informatsioon kaob mälust seetõttu, et seda küllalt palju kohe ei korrata. Nt kui on vaja meelde jätta mõni nimi, aastaarv jne
tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs materjalile. Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving): Edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal. Unustamise põhjused: 1. Tähelepanu puudumine on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta. (Nt raha kasutamine) 2. Kordamise mõju informatsioon kaob mälust, kui teda piisavalt palju kohe ei korrata. Kui jõutakse seda piisavalt korrata või luua mingi mõtestatud seos mälus oleva informatsiooniga, on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lühimälus. 3
MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKSE HUVITATUD; MEELDEJÄTMINE: KERGEM INIMESTELE, KEDA VASTAV KÄITUMISVIIS KÖIDAB; REPRODUTSEERIMINE E. TAASTAMINE: UUE KÄITUMISVIISI PRAKTISEERIMINE; MOTIVATSIOON: MUDELIT JÄLJENDATAKSE SIIS, KUI VÕIB EELDADA, ET SELLELE JÄRGNEB TASU (TEISTE- VÕI ENESEPOOLNE KINNITUS). MIS HÕLBUSTAB MEELDEJÄTMIST? KORDAMINE JA MATERJALI KORRASTATUS. MILLISED ON UNUSTAMISE PÕHJUSED? INTERFRERENTS (KAHE VÕI ENAMA PSÜÜHILISE PROTSESSI VASTASTIKUNE MÕJU, MILLE TAGAJÄRJEL KAHJUSTUB VÄHEMALT ÜKS NEIST); ARUSAAMATUTE FAKTIDE VÄÄRSELETUS; MÕJUTAMINE JUHUSLIKEST DETAILIDEST; MOTIVEERITUD UNUSTAMINE; TÄHELEPANU PUUDUMINE; VÄHENE KORDAMINE; PUUDUVAD MÕTESTATUD SEOSED. KUIDAS TOIMUB MEELDETULETAMINE? ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA
erinev praegusest. Kui meil ei oleks õpetust suremisest, teadmist, et üks päev me enam ei eksisteeri, ei oskaks me nõnda elada- elada täiel rinnal, mahutada palju rõõmu ja teadmisi sellesse väiksesse aega, mis ajal me saame ennast täiendada. Inimese eesmärk on ka enda poolt midagi anda, jätta endast märk maha, nii et kui meid enam ei ole, on siiski midagi, mis meid veel meenutaks. Võibolla saab seda nimetada ka hirmuks unustamise ees pärast meie surma. Aga maailm on eksisteerinud nõnda palju, et kurb küll, aga ühe isiku panus võrreldes tervikuga on siiski praktiliselt olematu. Vaatamata sellele, inimkond ei ole andnud alla. Iga väikese olematu panusega on tulemus ja lõppsumma üüratu. Iga põlvkond, iga isik on jätnud oma, küll väikese, aga otsustava jälje. Võtan näiteks planeedi seisukorra- kui võrdled ühe inimese toodetud prahti võrreldes meie maailmaga, siis see on täiesti olematu
Mälu ja õppimine on tihedalt seotud. Mõlema puhul on tegemist erinevate tegevuste ja mitmekesise informatsiooni omandamise ning säilitamisega. Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel. Kuigi mälu eri avaldused omavad teatud ühisjooni uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine on mälu suur mitmekesisus selles: a) millist informatsiooni säilitatakse, b) viisis, kuidas seda informatsiooni säilitatakse, c) vtegurites, mis määravad informatsiooni säilimise või unustamise ja nii edasi. Näiteks on suur erinevus selle vahel, kuidas liikuda rahvahulgas nii, et ei põrkaks vastu uusi inimesi ja selle meenutamise vahel, mis juhtus pühapäeva õhtupoolikul. Liikumise oskus, mis väldib teistele inimeste otsa jooksmist, omandatakse lapsepõlves küllalt pika aja jooksul ja see ei nõua teadvustamist. Seevastu pühapäeva õhtupooliku meenutamine on ülimalt teadvustatud tegevus ja ei nõua väliselt nähtavaid pingutusi
- Ilmneb ratsionalisatsioon.lisandub info, mis aitaks saeletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas - Domineeriva teema teke, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad · Spetsiifiline mälu ja üldised teadmised kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee. Hästi säilib mälus see info, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamise põhjustab ka negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene: eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu
kunagi olnud nii heas seisus kui praegu. Seda tunnustavad kõik teised riigid, seda õpetatakse välismaa koolides, ning see kuulub Euroopa Liidu ametlike keelte hulka. Ka Eesti maa piires paraneb olukord iga hetkega. Muude kodukeeltega Eesti elanike eesti keele oskus on vaid viimasel viiel aastal üle kahe korra kasvanud. Selles osas ei saa lõimumist läbi kukkunuks nimetada. Lisaks ütleb autor, et ka sellesama ettekande aja jooksul laieneb eesti keele oskus terves maailmas rohkem, kui see unustamise ja surmade tõttu väheneb. Eesti keelt seestpoolt vaadates pole põhjust ainult hõisata. See kehtib ka keele kohta. Ma näen suurt eesti keele sfääri, kuhu sisse mahuvad kõik erialakeeled, kõik kohalikud keeled, kõik tutvuskondade keeled kuni igaühe isikliku keeleni välja. Osaliselt need põimuvad. On selge, et kogu selle keelesfääri sõnavara ei valda mitte keegi. Kirjakeeles umbkaudselt 1 miljon + umbes 200 000 murdesõna. Erialaterminid nõuavad eriti täpset kokkulepet
Uni pole aktiivsuse puudumine, vaid kvalitatiivselt erinev aktiivsus. Iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid suhteliselt aktiivne ainevahetus mõningates närvisüsteemi osades. Une ajal toodetakse kasvufaktoreid ja teisi ajuvalke, mis nt kaitsevad neuroneid kahjustuste eest või taastavad kahjustatud rakke. Uni on vajalik: · Energia hoidmiseks · Aju püsiv termoregulatsioon · Närvirakkude detoksifikatsioon · Kudede taastamiseks · Unustamise vähendamiseks · Geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamiseks · Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks · Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 1. Staadium 5 % uneajast (kestvus-mõni minut) · Ärkveloleks läheb üle uinumiseks · Uni veel pinnapealne · Südametöö ja hingamine aeglustub · Lihased lõdvestuvad kukkumise tunne
· Känk tuttav infoühik. Känkimine võimaldab infot kokku suruda. 3. Pikaaegne hoidla (LTS, long-term store)-> James sekundaarne e tegelik mälu · Hõlmab asju, mis toimunud minevikus. · Piiramatu mahuga. Mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid. · STM ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju vs mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus. · Unustamise mehhanismide erinevust tõendavad nn esmasuse ja värskuse efektid vabal meenutamisel. 2. Millised andmed tõendavad, et sensoorset mälu, lühimälu ja pikaaegset mälu on otstarbekas eristada ja millised on peamised tõendid/argumendid? · Sisaldavad erinevat tüüpi oskusi ja teadmisi. Sensoorne mälu klassikaline tõend, Sperling jt katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga. Lühimälus toimub unustamine tähelepanu ja konkureeriva info mõjul.
Iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid suhteliselt aktiivne ainevahetus mõningates närvisüsteemi osades. Une ajal toodetakse kasvufaktoreid ja teisi ajuvalke, mis nt kaitsevad neuroneid kahjustuste eest või taastavad kahjustatud rakke. 33. Mis on une peamised (võimalikud) funktsioonid? Energia hoidmiseks Aju püsiv termoregulatsioon Närvirakkude detoksifikatsioon Kudede taastamiseks Unustamise vähendamiseks Geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamiseks Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 34. Kirjelda une staadiume ja tsükleid. Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? alfarütm - korrapärane pulseeriv rütm (ajus), üldjuhul 8-12 võnget sekundis, nagu seda enamasti näitab ärkvel puhkeasendis suletud silmadega inimese EEG
informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega ning püüavad vältida infot,mis selle kahtluse alla seab. 57. E.Lenneberg(1921-1975)-Kriitiline period 58. E.Thorndike(1874-1949)-Efekti/tagajärje seadus 59. Ivan Pavlov(1849-1936) 60. Egas Moniz(1936)-patsiendi aju sagarate läbilõikamine 61. S.Freud ,,Unenägude tõlgendus" (1900) 62. E.Tulving (1970) 3 Mälusüsteemi eristamine (Mälu) 63. Herman Ebbinghaus- Unustamise kõver(psüh. On lühike ajalugu.....) 64. Jaak Panksepp (psühhobioloogia,emotsioonid) 65. Jüri Allik (Taju ja isiksusepsüh.) 66. P.Tulviste (kultuuriti võrdlev psüh.) 67. Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879-Leipzigis 1-ne eksperementaalpsüh. lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71
mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Inimene ei suuda kõike aktiivselt meeles hoida. Unustamine on elu vältimatu osa. Ta on pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda küllaltki kiiresti. Unustamine on kõige kiirem kohe pärast õppimist ligikaudu 50% ununeb esimese kahe tunni jooksul. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt 6 tunni möödudes on alles ligikaudu 30%, umbes sama palju ka kuue päeva ja kuu pärast. Unustamise põhjused: mittekordamine; interferents e vastastikune häirumine uus info ,,tapab" vana või läheb segamini, kust mingi fakt pärit on (kui on tegemist lähedase infoga); valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine ,,vale mälestus" (meeles on midagi, mis näiteks teiste antud sündmuse juures viibinu inimeste arvates üldse ei toimunud); antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral pole info
tugant). Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM- uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega. 9. Mis on une peamisteks funktsioonideks? · energia taastamine · aju püsiv termoregulatsioon · närvirakkude detoksifikatsioon · kudede taastamine · geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamine · unustamise vähendamine · hiljuti õpitud materjali kinnistumine (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. · uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983) 10. Millised on enam levinud seletused unenägude nägemisele? Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses "Unenägude tõlgendus" (1900)
Paroolid Lisaks sellele, et enda ja oma kodu kohta ei tuleks võrgus igaühele kõike rääkida, tuleb lastele juba maast-madalast selgeks teha, et ka paroolid tuleb jätta ainult enda teada. Ka parima sõbraga võib vahel tülli minna ning kiusatus võõras mängu- või reidikontos endisele sõbrale negatiivset kuulsust tekitada võib olla liiga suur. Samuti tuleb last hoiatada, et keegi võib kuulda, kui ta parooli selle meeldejätmiseks omaette kordab, või leida paberi, kus see unustamise vältimiseks kirja sai pandud. Autorikaitse Nähtus, millega pahuksisse sattumist samuti juba väga noores eas vältima tuleks hakata, on autorikaitse. See hõlmab mitte ainult piraattarkvara kasutamist, vaid ka filmide ja muusika loata allalaadimist ning võõraste tekstide ja piltide esitamist enda omadena. Igast sellisest väärkasutamisest jäävad jäljed ning kunagi ei tea, millal autor oma õigusi nõudma tuleb. Lapsele on siin hea tuua eluline näide mida tema
geograafiat. Siis ajaloos õpitud on halvemini meeles kui geograafia. 3.valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine. 4. tuleneb konteksti mõjust. Inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast. 5. motiveeritud unustamine sageli näivad ebameeldivad või niisugused sündmused, mida inimene ei taha enam meenutada, mälust nagu kaduvat. KUJUNEMISE UURIMINE esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega. OHUD kuriteos tunnistajate ütluste tõesus. Vale küsimusega on võimalik valemälestusi esile kutsuda. 19) Kus mälestused ajus ,,paiknevad" ja kuidas seda uuritakse? Kas info salvestumisel ja meenutamisel on aktiivsed samad piirkonnad? 20) Milline mäluliik on häirunud järgmisel patsiendil: Naine, 65a., mäletab hästi oma nooruspõlve,
Viimaseks vallutama punktiks oli Sõrmve poolsaar, mille venelased hõivasid 24 novembril. Suhtumised: 1. Kuigi rahvuslikele ringkondadele oli selge, et sakslased ei soovi Eesti iseisvust taastada, ei hakatud neile vastu. Suurimaks ohuks peeti siiski Nõukogude okupatsiooni. 2. Noorem põlvkond lootis Saksamaa lüüasaamisele ja demokraatlike lääneriikide abile iseseisvuse taastamisel. Loodi illegaalseid Saksa vastaseid gruppe. Halvenev sõjaline olukord tõi lõpuks kaasa erimeelsuste unustamise. Kõik Vabariigi taastamist pooldavad rühmitused koondusid ümber Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (1944), mida juhtis Otto Tief, oodati sobivat momenti Eesti Iseseisvuse taastamiseks. Endine peaminister Jüri Uluots võttis endale presidendi kohustused. 18 september määras ta ametisse Eesti Vabariigi valtuse, peaministriks Otto Tief. Koostati iseseisvuse taastamise deklaratsioon ja teavitati rahvast raadio kaudu
Ajend peab taaslooma sama konteksti, mis oli esialgsel õppimisel. Näiteks vee all õpitu meenub sukeldujatel paremini, kui nad uuesti vee alla viia. Seda mustrit nimetatakse konteksti taastamiseks. Kodeerimise spetsiifilisus Kodeerimise spetsiifilisus on hüpotees, et info salvestub mällu mitte originaalsel kujul, vaid nii, et see teisendatakse kujule, mis hõlmab õppija mõtteid ja arusaamu. Nii ongi see iga inimese jaoks spetsiifiline. Mälulüngad ja mäluvead Unustamise põhjuseks võib-olla see, et mõnda asja me ei õppinudki kunagi korralikult ära. Lihtsam on meenutada hiljuti toimunud sündmusi (pooleaastatagust loengut või eilset õhtusööki). Mäletamine väheneb ja unustamine suureneb selle võrra, kuidas meelespidamise intervall (õppimise ja meenutamise vaheline aeg) üha pikeneb. Unustamiskõver (Ebbinghaus) tähendab seda, et mäletamine väheneb kõveral vahetult pärast õppimist järsult, hiljem üha sujuvamalt
mõeldamatud. Meie hoiakud ja suhtumised, oskused ja vilumused, harjumused ja igatsused, suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele järgneks vältimatult isiksuse hukk: indiviidist jääks järele üksnes hetkeimpulssidele reageeriv refleksipundar. Uuema aja psühholoogia ei käsita mälu mitte niivõrd meeldejätmise ja meenutamise automaatselt toimiva funktsioonina, kuivõrd isiksuse elutegevuse ühe avalgusena. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt: inimese huvid ja ootused, eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.) 3 Mälu Mälu on kolmeastmeline: 1
rasestumisvastased tabletid. Minipillid on korrektsel kasutamisel sama efektiivsed kui kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid, hoides raseduse ära ligi sajaprotsendilise tõenäosusega. Minipille kasutatakse pidevalt, ilma 7-päevaste pausideta. Minipillide võtmist alustatakse menstruatsiooni, 1.-5. päevast, sel puhul rasestumisvastane kaitse algab kohe. Minipillide unustamise vältimiseks tuleb neid võtta iga päev ühel ja samal ajal, soovitav on see siduda mingi igapäevase kindla tegevusega (nt hammaste pesemine). Kui 1 minipill unustati võtta vähem kui 12 tunni jooksul, siis tuleb võtta see niipea, kui võimalik ja lisakaitset (kondoomi) kasutada ei ole vaja. (6) Minipillid sobivad naistele, kes toidavad last rinnaga ja ka naistele, kes suitsetavad. (7) Nendes 1 hormoon. Toimemehhanism emakakaela lima muutub spermatosoididele raskesti läbitavaks
Käsitletud mäluseadusest tuleneb, et üsna kasulik on siduda sellist materjali, millel endal mõtet ei ole, nagu aastaarvud ajaloos, telefoninumbrid, mõned nimed jne. Sellist võtet kasutab mnemotehnika ehk mälutehnika. Näit: Mõned maja- ja korterinumbrid võime meeles meelde jätta, kui leiame neis mingi seose, näit. 31-62 (viimased kaks numbrit on esimese korrutis kahega) Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Unustamise kõver eriti kiire on unustamine esimese tunni jooksul peale omandamist, hiljem muutub unustamise kõver laugjaks Reprodutseerimine e. meenutamine: 1) äratundmine ( tahtmatu ); 2) meenutamine ( tahtlik); 3) mäletamine ( tahtlik ja tahtmatu) Intelligentsus Üldintelligentsus seda väljendit hakkas F. Galton kasutama omaduste, mille tõttu inimene on saanud silmapaistvaks, kohta. Intelligentsus ja pärilikkus intelligentsus on vanematelt lastele ülekanduv, st. Päritav omadus
ja kaaslastega juttu räägivad. Sageli tegelevad lapsed ühe tegevusega korraga. Sel ajal kui 7 vaadatakse, kuidas kaaslane mütsi pähe paneb, jääb omal sokkide jalga panemine pooleli. Kasvataja peab lastele meenutama, et nad tegeleksid enda riidesse panemisega. Ka noortekeskuses tuleb ette hilinemisi kokkulepitud tegevustesse või kokkusaamistele. Noored toovad sageli põhjuseks unustamise, kuid unustamise taga peitub sageli ka kohusetunde puudumine. Kuna noorte- ja huvikeskused on vabatahtlikud, suhtuvad noored seal kehtivatesse ajaraamidesse kergekäelisemalt kui koolis. Õpetajad ja noorsootöötajad peavad sageli tegelema laste ja noortega, kes ropendavad, räägivad valjult ja kaaslasi pilkavalt, segavad tundi ja räägivad teiste jutule vahele. Selline käitumine segab nii õpetajat kui ka klassikaaslasi. Klassides on õpilased väga erinevad, on
Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaarne mälu mälu mälu mälu Salvestamine Automaatselt Sõnaline Harjutamine Väga sage tajumisel harjutamine Kättesaadavus Piirab ainult Väga kiire Aeglane Väga kiire väljastamise kiirus Unustamise Kiire Uus info Nii uue kui ka Unustamist viis unustamine asendab vana vana info pole segav mõju Maht Väike Väike Väga suur Väga suur Lühimälu Püsimälu Inimpopulatsioonide muutumise dünaamika Inimkond on alguse saanud Aafrikast, kust inimesed ligikaudu 100 000 60 000
Kui õpitav ei seostu õpilasel olemasolevate skeemidega, võib see talle mõtetuna tunduda. Suutmatus teadvustada õpitavat seoses varasemate teadmisstruktuuridega sunnib õpilast seda pähe õppima. Vahel võibki tajutav olla mitmeti interpreteeritav. 3. UNUSTAMINE Salvestamise ja ammutamise vahepeal säilitatakse info nn mäluhoidlas. Infot saab hoida esialgsel kujul või neid muuta. Sellised muutused võivad kaasa tuua unustamise. Esineb ka mälukaotust. See on informatsiooni kadumine ajutalituse häirumisel eelneva perioodi kohta. Mälukaotus võib tekkida nt ajupõrutuse, ajurabanduse või elektrisoki tagjärjel. Kaotust esilekutsuv põhjus kustutab primaarse mälu sisu. 6 7 3.1 Kui unustamine segab igapäevaelu
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Unustamise põhjus on interferents. Eristatakse pro- ja retro-aktiivset interferentsi. Meeldetuletamine tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumisevõi meenutamise kaudu. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse sensoorset, primaarset ehk lühiajalist ja sekundaarset ehk pikaajalist mälu. Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle käsutamise teadvustatusest ning omandamisviisist
Dementsuse staadiumis on selle haiguse ravi lootusetult hilinenud ravi saab olla ainult sümptomite leevendamiseks. Muutused vaimses tervises: Mälu probleemid. Igaüks meist on unustanud inimeste nimesid, või kuhu pistsime võtmed jne. Alzheimeri tõvega inimestel on mälu probleeme kahte sorti: hiljutiste sündmuste unustamine ja erinevate asjade vaheliste seoste unustamine. Järgnev tabel näitab erinevusi tavaliseunustamise ja Alzeimeri tõvest tekkinud unustamise vahel. Tavaline unustamine: *Unustatakse detaile, mitte sündmusi *Meenub hiljem *Võimeline kasutama märkmeid *Tunneb ära kohti ja inimesi *Suudab järgida juhatamist *Teab päeva ja aega Alzheimeri tõve korral: *Unustatakse hiljutisi sündmusi *Ei meenu enam, mis kord unustanud *Ei ole võimeline kasutama märkmeid, kui haigus juba arenenud *Lõpuks ei tunne enam midagi ära *Ei suuda jälgida juhatamist *Mitteteadlik päevast ja ajast Muutused emotsioonides ja tujudes:
stiimul alati enam-vähem ühesuguseid aistinguid ja elamusi. Kuulates sõnu, tekistas iga sõna Seresevskil väga ereda kujutluspildi, need pildid järjestas ta mõttes tuntud kohtadesse, ning hiljem, nagu ta ütles, oli vaja need ainult sealt ,,üles korjata". Kord tekkinud pildid ja vastavad seosed olid aga tema mälus kustumatud. (A. Luria põnev raamat ,,Väike raamat suurest mälust" on ilmunud 1972. aastal ka eesti keeles.) Organismile on kindlasti kasulikum, kui unustamise käigus filtreeritakse välja ning talletatakse üldistatud ja tähtis informatsioon, ebaoluline aga unustatakse lõplikult või muudetakse ümber suuremateks üldistatud ühikuteks. Niisiis, unustamine on kindlasti elu vältimatu osa, ja asjaolu, et me praegu või kuu aja pärast teame mingit fakti või mäletame täpselt mingit sündmust, ei tähenda, et see on nii ka kümne aasta pärast. Võib juhtuda ka nii,
annaabi.ee 
