Eesti keel ja kirjandus. (0)

Eesti keel ja kultuur
Me elame kiiresti muutuvas maailmas, kohas, kus väikeste riikide keelt ning kultuuri on hakanud mõjutama maailmas enim räägitavad keeled, sest neid on töö leidmisel vaja. Eestit on viimastel aastatel mõjutama hakanud inglise keel ning seda kõige rohkem noorte seas, kes peaks just hoolitsema keele säilimise eest.
Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise.
Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edasi kanda oma juuri järgmiste põlvede tarvis. Ma leian, et peaksime tegema midagi sellist, millele pensionipõlves tagasi vaadates tunneme uhkust , nii meie kui ka meile järgnevad põlvkonnad. Midagi, mis motiveeriks järgnevaid põlvkondi hoidma seda, mida meie pärandame neile.
Kui me tahame, et Eesti riik säiliks, siis me peaksime vähendama koolis õpetatavate võõrkeelte tähtsust, sest just nendest võõrkeeltest lisanduvad meie keelde uued sõnad. Lõpuks on neid uusi sõnu nii palju, et sellest õigest eesti keelest ei jää midagi alles. Kui muutub keel, siis muutub ka kultuur, seega kas oleks õige jätkata sõnade laenamisega või peaks hoopiski keskenduma just sellele, mille on pärandanud meile meie esivanemad ehk keskenduma meie ilusa eesti keele ja kultuuri säilitamisele?
Kultuuri üheks osaks on selge, orienteeritud, üheseltmõistetav keel, mis liidab meid ning teeb meie soovid võrdselt arusaadavaks kõigile. Mitte lihtsalt selleks, et jagada käske ja korraldusi, keelde ja stopplauseid, vaid ka selleks, et ühendada ja kaitsta rahvast. Selleks, et inimesed võiks väärtustada üksteist ning väljendada oma emotsioone üheseltmõistetavalt, avaldada armastust ja kiindumust selgelt. Sõna jõud on tohutu. Nagu ka selle väärale kasutamisele järgnev jõuetus. Oma rahvuse suurust arvestades ei vaja me keelt lihtsalt mitte suhtlemiseks. Me vajame seda, kui meie tunnust ja vabadust väljendada ennast, sidumaks meid nii eelmiste kui järgmiste põlvkondadega, sest see annab meile sihikindluse, mida Eesti püsima jäämiseks vajab. Pole mõtet salata , et üksiku inimesena leiaks igaüks meist endale mugavama viisi suhtlemiseks, ent rahvusena vajame mingisugust ühtset viisi eneseväljenduseks. Keel ja kultuur on selleks suurepärased vahendid, mis on antud igale rahvale, kuna need on midagi, mis ümbritsevad meid iga päev.
Eesti püsima jäämise eelduseks on saada aru, et me peame endas kandma väärtusi, mis meid ühendab. Väärtusi, mis oleks kergesti edasiantavad meile kallitele inimestele ning ühtviisi kättesaadav ka neile, kes Eesti vastu huvi tunnevad .
Aleks Post