Ajaloo KT aasta 1939 konspekt (0)

Aasta 1939
Saksamaa alustas okupeerimispoliitikat (Tšehhi). Venemaa andis mõista, et soovib endale Balti riike. 23 august 1939 allkirjastasid Saksa- ja Venemaa välisministrid mittekallaletungilepingu MRP. Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa ja Eesti läks Venemaale. 1 septembril alustas Saksamaa II Maailmasõda tungiga Poolasse Läänest. 17 september lisandus Venemaa Idast. Eesti kuulutas oma neutraliteeti, et jääda relvakonfliktidest kõrvale. Venemaa samas otsis võimalusi Eesti süüdistamiseks.
1. Orzeli juhtum : Tallinnas maabunud Poola allveelaev võeti valve alla ja alustati dessarmeerimist; relvade ära võtmine. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse, laev põgenes Tallinnast. Moskva süüdistas Eesti võime põgenemisele kaasa aitamises.
2. Eesti olevat Narva lahes uputanud venelaste kaubalaeva, mistõttu tuleb Vene piiride kaitseks tuua Eestisse Vene väed.
28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastikuse abistamise bakti. Saaremaale, Hiiumaale ja Baldiskisse tulid Vene sõjaväebaasid 25 000 mehega. Samal ajal lendasid Eesti kohal pidevalt Vene lennukid ja Ida piirile koondati punaarmee üksuseid.
Sisepoliitika
Kaarel Eenpalu astus tagasi ja uue valitsuse moodustas Jüri Uluots. Piirangud demokraatiale jäid kehtima. Oktoobri algul hakkasid laevadega Eestist lahkuma balti sakslased ja Saksastunud eestlased. ( operatsioon Umsiedlung). Seoses II maailmasõjaga suurenesid majandusraskused, vähenes kaubavedu ja kujunes talongikaubandus. Selle tulemusel aktiviseerusid vasakpoolsed ringkonnad .
Välispoliitika
Eesti sattus välisoliitilisse isoloatsiooni ja hakkas sõltuma Nõukogude Liidust . Püüti tihendada suhteid Läti ja Leeduga, kes olid sarmases olukorras. Venemaa alustas Soome vastu Talve sõda ja kasutas ründamiseks Eesti lennuväljasi. Eesti ametlikult protesti ei avaldanud.
Okupatsioon 1940
Leedut süüdistati lepingu rikkumises, mille tulemusel 16 juunil sisenesid Vene väed Leetu . Eestile esitati ultimatiivne süüdistus sõjalises koostöös Leedu ja Lätiga, mis ohustab Nõukogude Liidu julgeolekut. Päts otsustas vastupanu mitte osutada, et vältida hilisemaid karistusoperatsioone. 17 ja 18 Juuni Eesti okupeeriti ja Laidoner pidi allkirjastama nn Narva diktaadi:
Võimuparaadi ümberkorraldamine.
Seaduslikuks võimuorganiks sai ülemnõukogu,mis moodustati Riigivolikogu ümbernimetamise teel.
Täidesaatvat võimu teostas Rahvakommisaride Nõukogu,kuhu kuulus 13 rahvakommisaari.Esimeses johannes lauristin .
Kohaliku omavalitsuse süsteemis asendati linna-ja vallavalitsused kohalike täitevkomiteega.
Konstitutsiooni sätestas kommunistlik partei juhtiva osa ühiskonnas.
Eesti seadused asendati Vene NFSV seadustega,mis Eesti oludesse sobimatusega tekitasid hulgaliselt raskusi.
Majandusreformid (5)
Natsionaliseeriti nii tööstus-ja transpordi ettevõtted kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused,samuti suuremad elumajad.
majandus allutati tsentraliseeritud juhtimusele
Algas tööstuse forseeritud arendamine teiste majandusharude arvel ning Eesti võimalusi ja vajadusi eirates.
Agrarreformi käigus oodi riiklik maareform,kuhu arvati kirikult,kohalikelt omavlitsustelt ja Eestist lahkunud isikutel konfiskeeritud valdused ,samuti ssuurtaludest tehtud äralõiked
Uusmaasaajatele jagatud juurdelõike tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning tervanesid sotsiaalsed vastuolud.
Muutused kultuurivallas (5)
kooliprogramme täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega( markism ,leninism,vene keel,NSV liidu ajalugu ja konstitutsioon )
Likvideeriti enamik väikeseid ajakirjandusväljaandeid
Kujutava kunsti ette seati ül " vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest ning ülistada nõukogude võmu"
Teatrites,kinodes ja kontsertitel asendati senine repetuaar nõukoguliku loominguga,lubades Eesti ja välisautori teoseid esitada vaid piiratud ulatuses.
Algas varaseimate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine (purustati mälestussambaid,keelat osa raamatuid jne)
Repressioonid (4)
Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil,kuid tõelise hoo omandasid need pärast Eesti inkorporeerimist.
Kuni 1940.a lõpuni kadus üle 1000 inimese,sh riigi endine poliitiline juhtkond ,majandusmehed jne.
1941 laienes arreteerimine veelgi.Vangistati kõikidesse rahvasketsidesse? kuuluvaid inimesi.
Repressiivpoliitika kulmuneerus 1941.a 14 juunil massiküüditamisega 3 Balti riigis.(Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese,keda peeti potensiaalselt ohtlikus )

Suvesõda.Suvi 1941
22 juuni 1941 algas Venemaa ja Saksamaa vahel sõda.Punaarmee taganes ja sakslased jõudsid Eestisse.Eestis toimusid lahingud,milles osalesid aktiivselt Eesti metsavennad (ligikaudu 7000). Sooviti venelastele kättemaksta ja aidata kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele.JUba juulis hakkasid metsavennad ründama nõukogude asutusi ja sõjalisi üksusi. Suurimat edu saavutati Tartus,mis saadi sakslaste saabumiseni enda kontrollialla.Peale punaarmee olid metsavennadade vastasteks NKVD ja hävituspataljonid,kes said tuntuks äärmise jõhkrusega.
Saksa okupatsioon.
Venelaste repressioonide ja sõjatõttu oli küüditatud ja hukkunud ligikaudu 60 000 Eestlast.Sakslasi tervitati vabastajatena. Mhed astusid massiliselt sakslaste väeüksustesse.Suureks pettumuseks selgus varsti,et iseseisvust ei taastata.Eestist sai Ostlandi kindral kommisarjaadi üks osa,mis hakkas alluma Berliini idaalade ministeeriumile.
Abistava instritutsioonina, moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega. Sõja lõpuks pidi Hitleri kavakohaselt Eesti-Idapiir, ulatuma Ladoga järvest Ilmjärveni
Majandus
Allutati saksamaa huvidele. Armee ja elanikkond. Samas aitasid nad taastada venelaste poolt põhjustatud kaost ja kahjutusi. Põllumeestele kehtestati kohustuslikud müüginormid, mis võimaldasid ka tulu teenida. Venelaste natsionaliseeritud varasid ei tagastatud, ka talunikud jäid vaid maakasutajaks. Üldine elatustase langes, aktiivselt tegutsesid spekulandid. Nõukogude okupatsiooni tõttu kannatanute abistamiseks asutasid eestlased Eesti Rahva Ühisabi.
Repressioonid
Kehtestati terrorirešiim kommunismi kahtlusega inimeste, juutide ja mustlaste suhtes. Hukati ligikaudu 8000 eesti elanikku + 1500 nõukogude sõjavangi. Loodi koonduslaagrid, kus hukati ligikaud 10 000 teiste riikide juuti. 01.07.1942 raporteeriti Hitlerile, et Eesti on juudivaba.
Eestlased erinevates relvajõududes
Eesti SS- leegion :
-1942
-Ebapopulaarne
-Sundvärbamisega
-11 000 meest
-Saksamaa
Omakaitse:
-40 000 meest
-1941-1942 äkki
-Saksa okupatsioonivõimude korraldusel
-Ida ja politseipataljonid :
-Vabatahtlikud
-Venemaa territooriumil rindevõitluses, partisaniliikumise mahasurumises ja valveteenistuses.
-10 000- 12 000 eestlast.
Eesti leegion:
-1942
- Vabatahtlike värbamine Relva-SSi raames
- Ähvardas läbi kukkuda .
- 1943 allüksus pataljon Narva.
Soomepoisid
- 200 eesti põgenikust jalaväerügement
-1944. Osales kaitselahingutes Karjalas.
- Soomes.
Ehituspataljonid:
- Vangilaagrid, kus ülirasketesee tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsa varumisel.
- Suri 1/3 mobiliseeritut, talvel, üle kurnatusse.
22. territoriaalne laskurkorpus
- 1941 a suvel
- 7000 eestlast
- Sõidisid:D
8. Eesti laskurkorpus:
- 1941
- Loomine päästis paljude ehituspataljonidesse saabunud meeste elud .
- 27 000 inimest 85-90% eestlased
SÕJATEGEVUS EESTIS 1944.
Jaanuaris algas Punaarmee üldpealetung. Mille tulemusel sakslased taganesid. Veebruaris algasid pikad lahingud Narva pärast ( 7 kuud). Sakslaste üldmobilisatsiooni toetasid ka Eesti Rahvuslikud ringkonnad. 40 000 meest nägid toimuvas II vabadussõda ja läksid võitlusse sakslaste poolel. Vene lennuvägi tegi Eestile pidevaid õhurünnakuid (Hävitati ajalooline Narva hoonestus, rängad purustused Tallinnas ja Tartus).
Suvel muutus sakslaste seis II maailmasõja rindel raskeks
1. Lääneriikide Normandia dessant Prantsusmaa vabastamiseks.
2. Soome väljus sõjast.
3. Punaarmee suurrünnakud sakslastele Valgevenes .
Juulis sisenesid venelased võidukalt Narva. Järgnes 2 nädalat ägedat lahingutegevust Sinimägedes (nn Tannenbergi liin). 10 augustiks olid venelased vaatamata ülekaalule sunnitud pealetungi eduta lõpetama. Augusti lõpul hõivas Punaarmee Tartu ja septembris Tallinna. Järgnes kogu mandri Eesti okupeerimine, sakslased lahkusid vastupanuta. Eestlastel puudus jõud ja ühtne juhtimine, kuid väikesed vastupanugrupid aeglustasid Punaarmee edasitungi. See andis paljudele eestlastele põgendeda üle mere läände. ( 80 000). Viimaseks vallutama punktiks oli Sõrmve poolsaar, mille venelased hõivasid 24 novembril.
Suhtumised:
1. Kuigi rahvuslikele ringkondadele oli selge, et sakslased ei soovi Eesti iseisvust taastada, ei hakatud neile vastu. Suurimaks ohuks peeti siiski Nõukogude okupatsiooni.
2. Noorem põlvkond lootis Saksamaa lüüasaamisele ja demokraatlike lääneriikide abile iseseisvuse taastamisel. Loodi illegaalseid Saksa vastaseid gruppe.
Halvenev sõjaline olukord tõi lõpuks kaasa erimeelsuste unustamise. Kõik Vabariigi taastamist pooldavad rühmitused koondusid ümber Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (1944), mida juhtis Otto Tief , oodati sobivat momenti Eesti Iseseisvuse taastamiseks. Endine peaminister Jüri Uluots võttis endale presidendi kohustused. 18 september määras ta ametisse Eesti Vabariigi valtuse, peaministriks Otto Tief. Koostati iseseisvuse taastamise deklaratsioon ja teavitati rahvast raadio kaudu. Väheste eesti sõjameeste abiga püüti võim taanduvatelt sakslastelt üle võtta ja takistada tähtsate objektide õhkimist. 21 september otsustas valitsus Eestist lahkuda ja jätkata võitlust Eksiilis-välisriigis. Õhtul ründasid venelased Tallinnat , valitsusliikmed saadi kätte ja saadeti vangilaagritesse.