Eesti keelte paabel (0)

Tartu Ülikool - Keeled - Eesti keele ajalugu

1 Hindamata

Eesti keelte paabel
Peep Ilmet ütleb siin artiklis, et kirjaniku ja luuletajana tunneb ta muret eesti keele käekäigu üle. Alustuseks nimetab ta kaks tõde, mis kehtivat kõigi keelte kohta:

IGA SÕNA ON VAID MINGIL MÄÄRAL KOKKULEPITUD MÄRK , TUNNUS ehk SÜMBOL!
Sõna tähendus on kokku lepitud vaid mingil määral, näiteks sõna „laud” seostub mõnel kõigepealt söögilauaga, teisel kirjutuslauga, või pikalt saekaatris töötanule hoopis saelauaga. Seega et sõna tähenduse mõistmine sõltub inimese elulaadist, elukutsest, sellest, mis seoses on see sõna tema mällu jäädvustunud.

Kirjutatud sõna on ajaliselt jääv, kuid kustutatav, lausutud sõna on ajaliselt hetkeline, kuid kustutamatu.
Lihtsam on kirjutatud sõnaga kuna seda saab peale kirja panemist veel muuta ja lihvida. Mida autor kutsub ülesse ka rohkem al määral tegema, kuna tihti tundub et trukki lastakse kõik mis sulepeast välja tuleb.
Keerulisem on kõnekeelega, kuna korra lausutud, ei saa enam tagasi võtta. Mõtte kiirusel tuleb mõte meeles sõnastada ja siis veatult välja hääldada. Vaat selle järgi, kuidas see välja kukub , tunneb suure ande kohe ära. Näiteks Heinz Valgu sujuv , selge, isikupärane, ilmekas keel tema esinemistel. Kadestamisväärselt suurepärane oli Linnart Mälli kõnekeel. Fred Jüssit kuulates on kohe selge, et ta kogu aeg mõtleb ja annab endale aru, mida ta välja ütleb. Nemad pole õnneks ainsad. Selliseid andeid on siiski sama vähe kui täiusliku kuulmisega muusikuid
Tuleb välja, et rikkalik, ilmekas ja samas täpne keel on üks keeruline kunst .
Eesti keele olukorrast rääkides eristatakse artiklis kahte aspekti – sisemist ja välist. Väljast poolt vaadatuna ei ole ei eesti keel ega sellele eelnenud maarahva keel veel kunagi olnud nii heas seisus kui praegu. Seda tunnustavad kõik teised riigid, seda õpetatakse välismaa koolides , ning see kuulub Euroopa Liidu ametlike keelte hulka.
Ka Eesti maa piires paraneb olukord iga hetkega. Muude kodukeeltega Eesti elanike eesti keele oskus on vaid viimasel viiel aastal üle kahe korra kasvanud. Selles osas ei saa lõimumist läbi kukkunuks nimetada. Lisaks ütleb autor, et ka sellesama ettekande aja jooksul laieneb eesti keele oskus terves maailmas rohkem, kui see unustamise ja surmade tõttu väheneb.
Eesti keelt seestpoolt vaadates pole põhjust ainult hõisata.
See kehtib ka keele kohta. Ma näen suurt eesti keele sfääri, kuhu sisse mahuvad kõik erialakeeled, kõik kohalikud keeled, kõik tutvuskondade keeled kuni igaühe isikliku keeleni välja. Osaliselt need põimuvad. On selge, et kogu selle keelesfääri sõnavara ei valda mitte keegi. Kirjakeeles umbkaudselt 1 miljon + umbes 200 000 murdesõna.
Erialaterminid nõuavad eriti täpset kokkulepet. Vaidluste käigus seda täpsustataksegi. Üheks daunitavaks liikumiseks peab autor olukorda kus erialade esindajad oma kitsaid termineid üldkeelele peale suruvad. Praeguseks võib lisaks kantseliidile rääkida ka sotsioliidist ja psühholiidist. Me ei taha jõuda olukorda kus harituks saab pidada väljendit „Mul on kohvi joomiseks suur motivatsioon . See tekitab minus positiivseid emotsioone”. Ning labaseks väljenduseks ütlemist: „Ma tahaks kohvi. See maitseb mulle.”
See, et mitmekülgne keele valdaja kohandab oma keele vastavalt sellele, kellega ta parajasti suhtleb, näitab aga ainult teisest lugupidamist ja mõistmissoovi. Uku Masing näiteks pahandas ajakirjanike üle. („Väljalüps suurenes, sest lüpsja tunnetas oma lehmagruppi”). Masingu arvates piisanuks ka sellest: „Lüpsja tundis oma lehmi ja lüpsis neilt palju piima”. Teatud mõttes üllataval kombel paistavad just paljud loodusteadlased silma võimega end üldkeeles arusaadavalt väljendada, kuigi loodusterminoloogia põhineb suuresti ladina keelel. Ehk just seetõttu, et see on üldkäibelt kadunud ja muutumatu, nii et ladinakeelset terminoloogiat peab elavatesse ja muutuvatesse keeltesse nagunii tõlkima.
Sama ei saa aga arstide kohta öelda. Kas arsti juures käivad vaid arstid? Või on see haigete peletamiseks? „Gastroenteroloog” kõlab tõesti tähtsalt ja heidutavalt. Aga kui mul kõht valutab, siis lepin ma väga hästi ka kõhuarstiga. Ka kõige hullema valu käes piineldes ei hakka ma oma magu gaster’iks nimetama.
Selleks, et üksteisest aru saada, ongi olemas üldkeel, mis peaks vahendama ka erinevate eesti keelte kõnelejaid. Kujutlen seda keelte põimealana suure eesti keele keskmes. Me nimetame seda kirjakeeleks ja vähemalt keskastme kooli lõpuks peaks see meil piisaval määral selge olema.
Kuid eesti üldkeele kõige, kõige, kõige tähtsam alus, õppematerjal ja kindlustuspoliis tulevikuks on ilukirjandus. Ilukirjanduses esineb kõiki eri eesti keeli, aga ilukirjanduse keele kese ongi üldkeele keskmeks. Kõik sõnaraamatud on hindamatud abilised , aga vaid ilukirjanduses on sõnad oma loomulikus keskkonnas, ja seal tekibki nende kokkuleppeline tähendus. Ilukirjandus on ühiskeele sõnade tähenduste looja, nende seletaja, nende kandja. Vaid ilukirjanduse pinnal saab üldkeelest rääkida kui ühiskeelest. Ilukirjandus pole Kellegi maa, pole eikellegi maa, see on kõigi ühismaa.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Miho Õppematerjali autor

IGA SÕNA ON VAID MINGIL MÄÄRAL KOKKULEPITUD MÄRK , TUNNUS ehk SÜMBOL!

Kirjutatud sõna on ajaliselt jääv kuid kustutatav lausutud sõna on ajaliselt hetkeline kuid kustutamatu

Sarnased õppematerjalid

544

pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Siin raamatus tuleb juttu eriarvamusi võimaldavatest juhtudest keelega seotud aladel, täpsemini tõlkimisel, sõnastikukoostamisel, keelekorralduses ja keelealastes vaid- lustes. Mõned näited küsimustest, kus selge vahetegemine objektiivse teadmise ja subjektiivse arvamise vahel kipub mõnikord meelest minema: • Mida see sõna tähendab? • Mis on selle sõna vaste teises keeles? • Kuidas seda defineerida? • Kuidas seda tõlkida? • Kas eesti keeles saab nii öelda? • Kas seda sõna tohib eesti keeles kasutada? • Milline on selle eriala mõistesüsteem? • Kumb pakutud terminivariantidest on parem? • Kas see on usaldusväärne sõnastik? • Kas tõlkija käitus selles olukorras õigesti? 10 Sissejuhatus • Milline on tööjaotus kirjutaja ja toimetaja vahel? • Kes on selle teksti autor? 1.1 Raamatu struktuur

Inimeseõpetus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk