Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ravim WHO definitsioon?
  • Mis on ravimi kõrvaltoime WHO definitsioon?
  • Millest ravim koosneb?
  • Miks kasutatakse INN-tüvesid?
  • Mis on SPC ja PIL?
  • Kust leida ravimite kohta tõenduspõhist informatsiooni?
  • Milliste ravimite kohta leiad infot ravimiregistrist?
  • Kuidas klassifitseerib Ravimiamet ravimid müügiloa andmisel?
  • Millal määratletakse ravim retseptiravimiks?
  • Milline asutus peab järelvalvet toidulisandite üle?
  • Miks on oluline ravimite seerianumber?
  • Miks tehakse inimuuringuid?
  • Mis peavad olema ravimil tõestatud enne müügiloa andmist?
  • Kellel on üldse Eesti Vabariigis retsepti väljakirjutamise õigus?
  • Kellel on piiratud retsepti väljakirjutamise õigus?
  • Millised on retsepti erinevad liigid?
  • Mida tähendab ravimi koostoime?
  • Mida nimetatakse polüfarmakoteraapiaks?
  • Millist laadi võivad olla ravimite koostoimed?
  • Millised üldjuhul ennustamatud?
  • Mida tähendab farmakokineetika ja mida see käsitleb?
  • Mida nimetatakse imendumiseks?
  • Mida nimetatakse biosaadavuseks?
  • Kuidas esineb raviaine veres?
  • Mis on biotransformatsioon ja kus see toimub?
  • Mis on eelravimid?
  • Millised ensüümid võtavad osa biotransformatsioonist?
  • Milliste ensüümide esineb kõige enam ravimite koostoimeid?
  • Mida tähendab CYP450 polümorfism?
  • Mis on substraat indutseerija ja inhibiitor?
  • Kuidas toimub organismist ravimite eritumine?
  • Mida käsitleb farmakodünaamika?
  • Mille alusel on retseptoritele nimetusi antud?
  • Milline ravimiannus on praktilise tähtsusega?
  • Mida tähendab terapeutiline laius?
  • Mis on antagonist?
  • Mis võib juhtuda kroonilisel agonistide manustamisel?
  • Mis on tahhüfülaksia?
  • Mida võib põhjustada kroonilisel antagonistide manustamine?
  • Millal on medicational error adverse drug event?
  • Kuidas neid saab ja kas saab vältida?
  • Millal tuleb ravi katkestada?
  • Kuidasmillise mehhanismiga tekib?
  • Millised on olulised füsioloogilised muutused vanuritel ja lastel?
  • Kuidas võib mõjutada sugu kõrvaltoimete esinemist?
  • Mis platseeboefekt ja platseebopreparaat?
  • Mis on teratogeen?
  • Mida võib nimetada kaasasündinud väärarenguteks?
  • Kuidas neid mõistad?
  • Millele mõelda?
  • Kuidas raviained toimeainet vabastavad ravimvormid?
  • Miks kaetakse tablette?
  • Mida need sisaldavad?
  • Miks kellel kasutatakse vahemahutit?
  • Millist toimet üldjuhul soovitakse?
  • Millised on peamised lahustid?
  • Mis on suspensioonide puudused?
  • Mis on emulsioonid?
  • Millise toimemehhanismiga vastumürk toimib?
  • Millest need tingitud on?
  • Millised need sarnased kõrvaltoimed on?
  • Miks kombineeritakse mõõduka valu puhul NSAIDe opioididega?
  • Millise mehhanismiga leevendavad opioidid valu?
  • Millisel näidustusel kasutatakse drotaveriini?
  • Millised on opioidide üldised toimedkõrvaltoimed?
  • Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib?
  • Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused?
  • Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks?
  • Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada?
  • Mis on ravi eesmärk?
  • Mis siis juhtub kui seda mitte teha?
  • Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu?
  • Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused?
  • Kuidas neid toime efektiivsuse mõttes oleks parem manustada?
  • Millised faktorid soodustavad bakteriaalse kõhulahtisuse teket?
  • Millises populatsioonis on kõhulahtisuse teke kõige ohtlikum?
  • Mida nimetatakse kõhukinnisuseks?
  • Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel?
  • Milliseid lahtisteid võiks võtta pikema aja vältel?
  • Millised on olulised kõrvaltoimed mida lahtistid tekitada võivad?
Üldfarmakoloogia
  • Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on?
    Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
  • Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest? 
    Kahjulik ning soovimatu reaktsioon ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel .
  • Millest ravim koosneb? 
    Toimeaine - teaduslike meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks ravimi mõiste seletuses nimetatud eesmärkidel
    Abiaine - ravimi iga koostisaine , mis pole toimeaine või aine, mida kasutatakse ravimi tootmisel. Enamasti kasutatakse ravimi koostises rohkem kui ühte abiainet.
  • Ravimite nimetused. INN, trade name. Miks on oluline INN-de kasutamine? Miks kasutatakse INN-tüvesid? 
    INN - toimeaine, rahvusvaheline nimetus
    Trade name - kaubanduslik nimetus
    INN oluline selleks, et saaks rahvusvaheliselt aru, mis ravimist juttu on
  • Mis on SPC ja PIL? Kust leiad Eestis registreeritud ravimite SPC ja PIL? 
    SPC - ravimi omaduste kokkuvõte tervishoiutöötajatele
    PIL - pakendi infoleht patsiendile
  • Kust leida ravimite kohta tõenduspõhist informatsiooni? 
    Ravimiameti kodulehelt sam.ee
  • Milliste ravimite kohta leiad infot ravimiregistrist? 
    Millel on Eestis või Euroopa Liidus kehtiv müügiluba
  • Kuidas klassifitseerib Ravimiamet ravimid müügiloa andmisel? 
    Retseptiravim - ravimpreparaadid, mida väljastatakse apteegist arstiretsepti alusel
    Käsimüügiravim - ravimpreparaadid, mille väljastamiseks ei ole arstiretsept nõutav
    (Piiratud kasutusega retseptiravimid)
  • Millal määratletakse ravim retseptiravimiks? 
    • ilma arsti järelvalveta otsene/kaudne oht patsiendi tervisele
    • ravimit kasutatakse laialdaselt ebaotstarbekalt (või see on tõenäoline)
    • mille toime(d), kõrvaltoime(d) jne vajavad lisauuringuid
    • ravim on mõeldud parenteraalseks manustamiseks
  • Piiratud kasutusõigusega retseptiravimid. Kuidas need omakorda jagunevad? 
    Narkootilise retsepti alusel väljastatavad ravimid
    • sisaldab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja kuuluvat ainet
    • ravimpreparaadi kasutamisega kaasneb väärkasutuse oht, mis võib põhjustada sõltuvuse ja viia ravimpreparaadi ebaseadusliku kasutamiseni
    Müügiloata ravimid:
    • raviarsti taotlusega ravimid
    • erialaorganisatsiooni taotlusega ravimid
  • Millised on arvestusele ja eriarvestusele kuuluvad ravimid. Too mõni näide. 
    Eriarvestusele kuuluvad ravimid: narkootilised ja psühhotroopsed ained ja neid sisaldavad ravimid (I ja II nimekiri + kodeiin ja etüülmorfiin puhta ainena)
    Arvestusele kuuluvad ravimid: narkootilised ja psühhotroopsed ained ja neid sisaldavad ravimid (III ja IV nimekiri v.a kodeiin ja etüülmorfiin puhta ainena)
  • Milline asutus peab järelvalvet toidulisandite üle? Milline ravimite üle? 
    Toidulisand - veterinaar- ja toiduamet. Ravimid - ravimiamet.
  • Millal on tegemist toidulisandiga ja milleks toidulisandid mõeldud on? 
    Tavatoidu täiendamiseks. Teatud toitainete kontsentreeritud allikas. Kindel annus või kogus. Ei ole ravivaid omadusi.
  • ATC klassifikatsiooni alus? Tähtede tõlgendus. 
    A – seedetrakt ja ainevahetus
    B – veri ja vereloomeorganid
    C – kardiovaskulaarsüsteem
    D – dermatoloogia
    G – urogenitaaltrakt ja suguhormoonid
    H – süsteemsed hormoonpreparaadid
    J – infektsioonivastased ravimid süsteemseks kasutamiseks
    L – kasvajavastased ja immuunmoduleerivad ained
    M – skeleti-lihassüsteem
    N – kesknärvisüsteem
    P – parasiitide vastased ained
    R – hingamissüsteem
    S – meeleorganid
    V – varia
  • Miks on oluline ravimite seerianumber
  • Ravimite poolitamine/purustamine. Millele mõtled enne poolitamist/ purustamist ? Miks ravimeid poolitatakse/purustatakse? 
    Mõtlen - ravimvorm; enamus pikatoimelisi tablette ei tohi. Poolitatakse lihtsamaks neelamiseks, annuse jagamiseks.
  • Kliiniline uuring (mõiste). 
    Ravimite kasutamine inimesel või veterinaarravimite kasutamine loomal andmete kogumiseks ravimi toime, kõrvaltoime, imendumise, jaotumise, muutumise, väljutamise, efektiivsuse ja ohutuse kohta.
  • Miks tehakse (inim) uuringuid
    Ohutus jne
  • Prekliinilised, kliinilised ja uuringud peale müügiluba. I, II, III faasi uuringud: patsiendirühmad, peamine eesmärk. Millise uuringufaasi järgselt väljastatakse müügiluba?
    I faas:
    - tervetel vabatahtlikkel
    - eesmärk: • kõrvaltoimete ja toimiva annuse leidmine • uuritakse ravimi imendumist ning metabolismi, eliminatsiooni, farmakokineetika ja farmakodünaamika suhet
    II faas:
    - kindla diagnoosiga patsiendid
    - eesmärk: • esmane tõestus ravimi tõhususest • efektiivsed annused , manustamisskeem
    III faas: (peale seda faasi müügiluba)
    - suurel hulgal patsientidel
    - eesmärk: • efektiivsuse tõestamine • ohutuse kontrollimine • riski/kasu suhte hindamine
  • Mis peavad olema ravimil tõestatud enne müügiloa andmist? Kas mõni nendest on teistest olulisem? 
    Efektiivsus, manustamisskeem, ohutus, riski/kasu suhe
  • Originaalravim, geneeriline ravim. Mis peab olema geneerilisel ravimil tõestatud võrreldes originaalse ravimiga?
    Ravim sisaldab oiginaaliga sama toimeainet, mis on organismi poolt sarnasel hulgal omastatav
  • Retseptide kehtivusaeg (mittenarkootilise ravimi retsept , korduvretsept, narkootilise ravimi retsept).
    • Mittenarkootilise ravimi retsept - 60 päeva
    • Korduvretsept - 180 päeva
    • Narkootilise ravimi retsept - 30 päeva
  • Kellel on üldse Eesti Vabariigis retsepti väljakirjutamise õigus? Kellel on piiratud retsepti väljakirjutamise õigus?
    Arstil , hambaarstil, ämmaemandal ja perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel. Piiratud - perearstiga koos töötaval õel (on ravimi väljakirjutamise õigus juhul, kui ta on läbinud kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse)
  • Millised on retsepti erinevad liigid?
    • retsept ravimi ühekordseks väljastamiseks
    • korduvretsept
    • narkootilise ravimi retsept
    25. Millistele ravimitele ei tohi kirjutada korduvretsepti
    • narkootilistele ravimitele
    • anksiolüütikumidele
    • uinutitele
    • rahustitele
    • antibakteriaalsetele raviainetele
    • immunoloogilistele ja radiofarmatseutilistele ravimitele
    • ravimitele, mille väljastamisele on kehtestatud koguselised piirangud
    Farmakokineetika, -dünaamika
  • Mida tähendab ravimi koostoime ? Mis võib ravimi kontsentratsiooniga juhtuda organismis tänu erinevate ravimite manustamisel koostoime esinemisel?
    Võib tõusta. Keha võib omastada rohkem ravimainet kui tohib - saab mürgituse
    2. Mida nimetatakse polüfarmakoteraapiaks?
    Viie ja enama ravimi samaaaegne tarvitamine
    3. Millist laadi võivad olla ravimite koostoimed? Millised nendest on ennustatavad ja millised üldjuhul ennustamatud?
    Farmakokineetilised ja famakodünaamilised.
    4. Mida tähendab farmakokineetika ja mida see käsitleb?
    Mida organism teeb ravimiga. Käsitleb ravimite imendumist, jaotumist , metabolismi, eritumist.
    5. Mida nimetatakse imendumiseks? Millised tegurid seda mõjutavad ja kuidas?
    Ehk absorptsioon . Ravim jõuab manustamiskohast verre.
    Mõjutab:
    • manustamisviisi valik (kiire vs aeglane ja kestev ravitoime)
    • ravimvorm - vesilahus , õlilahus, suspensioon , tahke aine
    • tingimused manustamiskohal - pH, soole motoorika , ravimi vastupidavus keskkonnas, mao täituvus
    • ravimi kontsentratsioon imendumispiirkonnas
    • manustamiskoha verevarustus
    • manustamiskoha pindala
    6. Mida nimetatakse biosaadavuseks?
    Retseptoriteni jõudva toimeaine hulga suhe manustatud kogusesse
    7 . Mis on esmane maksapassaaž ja millise manustamisega on seda võimalik kas osaliselt või täielikult vältida?
    Protsessid, mis leiavad aset nii seedetraktis kui ka maksas enne ravimi jõudmist süsteemsesse vereringesse.
    Vältida:
    - parenteraalse manustamisega
    - sublingvaalse manustamisega
    - osaliselt ka rektaalse manustamisega
    8. Kus toimub suukaudse manustamise korral manustatud ravimi nö kadu?
    9. Mis on P-glükoproteiin ja mis on selle peamine füsioloogiline ülesanne?
    Transporterid soole enterotsüütide pinnal. Ravimid, mis PgP-le substraadid, transporditakse osaliselt tagasi soolevalendikku.
    10. Kuidas esineb raviaine veres? Milline raviaine fraktsioon avaldab toimet?
    Nii seotult kui ka vabas fraktsioonis - tasakaal, suhe on püsiv. Toimet avaldab vaba fraktsioon.
    11. Kuidas seletada ravimite koostoimeid, mis on seotud plasmavalkudega?
    • Kui ravim seondub 90% ulatuses plasmavalkudega, siis 10% on vaba fraktsioon.
    • Kui manustame teist ravimit, mis omab suurt võimet seonduda plasmavalkudega ja hõivab nt. 10% seotud plasmavalkudest, siis on toime tugevuse tõus märkimisväärne!
    12. Mis on biotransformatsioon ja kus see toimub? Mis võib ravimiga biotransformatsiooni käigus juhtuda?
    Ensüümide toimel muutuvad farmakoni füüsikalis-keemilised omadused. Maksas. Enamasti väheneb biotransformatsiooni käigus farmakoni toimivus.
    13. Mis on eelravimid?
    Parandavad toimeainete kättesaadavust. Suurendavad toimeainete selektiivsust sihtmärkide suhtes.
    14. Millised ensüümid võtavad osa biotransformatsioonist?
    Dehüdrogenaasid, oksüdaasid, esteraasid, reduktaasid
    15. Läbi milliste ensüümide esineb kõige enam ravimite koostoimeid?
    Mittespetsiifiliste ensüümide
    16. Mida tähendab CYP450 polümorfism?
    Kui patsiendil on selle ensüümi defitsiit või täielik puudumine, ei saavutata piisavat valuvaigistavat toimet
    17. Mis on substraat , indutseerija ja inhibiitor ? Mis juhtub substraadi kontsentratsiooniga, kui manustada samaaegselt kindlat CYP450 ensüümsüsteemi inhibiitorit/indutseerijat?
    Substraat - ravim, mis metaboliseerub vastava isoensüümi kaudu
    Indutseerija - ravim, mis inhibeerib vastavat ensüümi
    Inhibiitor - ravim, mis indutseerib vastava ensüümi funktsiooni intensiivistumist
    Aeglustub selle metabolism , ravimi konsentratsioon tõuseb, tekivad kõrvaltoimed/ toksilisus
    18. Kuidas toimub organismist ravimite eritumine? Erinevad võimalused.
    Peamiselt neerude kaudu uriiniga ja soole kaudu roojaga. Mõned väljahingatava õhuga kopsude kaudu, naha ja limaskestade kaudu.
    19. Mida käsitleb farmakodünaamika? Mida mõelda farmakodünaamiliste koostoimete all?
    Kus ja kuidas ravim toimet avaldab, mida teeb ravim organismiga
    20. Millised on ravimite peamised ründepunktid (kuhu ravimid peamiselt toimivad )?
    21. Mille alusel on retseptoritele nimetusi antud?
    Kui ligand on teada, siis ligandi järgi. Kui ei, siis tähtsama farmakoni järgi.
    22. Keemilise signalisatsiooni tüübid. 
    Endokriinne - seotud hormoonidega, satuvad vereringesse ja avaldavad toimet üle kogu organismi
    Parakriinne - koehormoonid , mis toimivad ainult vahetus lähedses olevatele rakkudele
    Sünaptiline - närvikoes, neuroni presünaptilisest piirkonnast vabanevad neuromediaatorid
    23. Milline ravimiannus on praktilise tähtsusega? 
    Maksimaalne ühekordne terapeutiline annus. Maksimaalne ööpäevane annus.
    24. Mida tähendab terapeutiline laius?
    Inimesel minimaalse toksilise annuse ja keskmise terapeutilise annuse vahe
    25. Mis on agonist ?
    Eksogeenne ligand, mis seostudes retseptoriga avaldab endogeensele ligandile sarnast toimet
    26. Mis on antagonist? 
    Aine, mis retseptoriga seostudes inhibeerib endogeense agonisti toime, kuid ei avalda ise toimet retseptoril.
    27. Mis võib juhtuda kroonilisel agonistide manustamisel? 
    Võib kutsuda esile desensitatsiooni - reaktsioonitundlikkuse vähenemine
    28. Mis on tahhüfülaksia?
    Kiiresti arenev desensitatsioon
    29. Mida võib põhjustada kroonilisel antagonistide manustamine
    Sama kontsentratsioon annab nõrgema efekti
    30. Stimuleeriv, toniseeriv, sedatiivne, pärssiv, paralüüsiv toime. 
    • Stimuleeriv toime - elundi funktsiooni füsioloogiline tase ravimi toimel tõuseb.
    • Toniseeriv toime - elundi nõrgenenud funktsioon ravimi toimel normaliseerub.
    • Rahustav e. sedatiivne toime - elundi tugevnenud funktsioon normaliseerub.
    • Pärssiv toime - elundi funktsiooni viimine alla füsioloogilise taseme.
    • Paralüüsiv toime - elundi funktsiooni lakkamine
    Ravimite kõrvaltoimed, patsientide erirühmad
    1. Adverse drug event. Preventable ja non-preventable. 
    Adverse drug event - ravimist põhjustatud kahju.
    Preventable - ennustatav
    Non-preventable - ennustamatu
    2. Ravimviga ehk medication error. Mis võib põhjustada ravimvigade teket? Millal on medicational error adverse drug event?
    Ravimviga - ravimi kasutamise käigus tekkinud välditavad juhtumid, mis põhjustavad ravimi ebakorrektset kasutamist või kahju patsiendile
    Määramisel, tellimisel, märgistamisel, ettevalmistamisel, väljastamisel, transpordil, nõustamisel, jälgimisel jne. tekkinud vead.
    3. Ravimi toksilisus on mõnes mõttes suhteline. Millal võib ravim olla toksiline terapeutilistel annustel (mõni näide)?
    Ravimi toksilisus – ravimi otsene toime. Kõrgete dooside kasutamisel. Võib olla suhteline
    4. Millised ravimpreparaadis sisalduvad ained võivad põhjustada kõrvaltoimeid?
    5. Ravimite kõrvaltoimete tüübid. Tabel! A ja B tüüpi kõrvaltoimed- kuidas neid saab ja kas saab vältida? 
    A tüüpi - vältimiseks peab ravimeid tundma, olema ettevaatlik kitsa terapeutilise laiusega ravimitega. Mida vähem ravimeid samaaegselt, seda väiksem võimalus.
    B tüüpi - vältida anamneesi võtmisega.
    6. Kas ravimite kõrvaltoimete esinemisel peab alati ravi katkestama? Millal tuleb ravi katkestada? 
    7. Ravimite kõrvaltoimete sõltuvus ajast.
    • Varajased reaktsioonid - ravi alguses, enamasti tekib tolerantsus ravi jätkamisel.
    Kiirel manustamisel tekkiv – kui ravimit manustatakse liialt kiiresti.
    • Keskmised reaktsioonid - algavad peale ravi algust mingi aja pärast. Aga kui need ei avaldu, siis need ei avaldu ka hiljem.
    Hilised reaktsioonid - krooniliselt võetavate ravimite järsul lõpetamisel või annuse muutmisel.
    • Hilinenud reaktsioonid - tekivad hiljem ja võivad tekkida ka peale ravi lõpetamist.
    8. Millised ravimid on kõrvaltoimete seisukohast kõige ohtlikumad ja miks?
    Uued ravimid. Müügiloa eelsed kliinilised uuringud on ajaliselt piiratud, väike arv patsiente. Enamik ravimite rasketest kõrvaltoimetest on harva või väga harva esinevad.
    9. Kuidas saab pikemas perspektiivis hinnata ravimite ohutust käibel olevate ravimite osas? 
    Kõrvaloimetest teatamine
    10. Fotosensitiivsus. Fotoallergiline ja fototoksiline reaktsioon - kliiniline pilt, ajaline teke, kuidas/millise mehhanismiga tekib?
    Ravimist põhjustatud naha valgustundlikkus.
    Fotoallergiline:
    • Tekib 24-72 h jooksul pärast kokkupuudet päikesega.
    • Eelkõige lokaalselt manustatavate ravimitega.
    • Vajalik eelnev kokkupuude.
    • Kliiniline pilt: lööve, sügelus
    Fototoksiline:
    • Ei ole immuunsüsteemi vahendatud, toimub fotokeemiline reaktsioon.
    Minutite kuni mõne tunni jooksul.
    • Reaktsiooni tugevus on sõltuvuses ravimi annuse ja UV-kiirguse intensiivsusega.
    • Kliiniline pilt: päikesepõletus
    11. Millised on olulised füsioloogilised muutused vanuritel ja lastel? 
    Vanur - aeglustub peristaltika ja mao happelisus , albumiinide osakaal väheneb, vedeliku hulk väheneb, kõige olulisemad muutused neerus ja maksas
    Laps - seedetrakti motoorika intensiivne, nahalt ravimite imendumine
    12. Kuidas võib mõjutada sugu kõrvaltoimete esinemist?
    • Anatoomilised ja füsioloogilised erisused .
    • Väiksem kaal, suurem rasvaprotsent, väiksem lihasmass , plasmamaht, hormonaalsed kõikumised.
    • Hormonaalsed kõikumised:
    • ravivastus
    • kaebused intensiivistuvad ( depressioon , astma )
    • Erinevused GRF-s ja CYP450 ensüümsüsteemi aktiivsuses
    13. Mis platseeboefekt ja platseebopreparaat? 
    Platseeboravim - ravim, mis ei sisalda farmakoloogiliselt toimivat ainet.
    Platseeboefekt - patsient arvab , et talle manustatakse teatud ravimit, siis olenevalt patsiendi ravimialastest teadmistest, tema ootustest ja suhtumisest ravimisse võib platseeboravim avaldada terapeutilist toimet
    14. Milline põhimõte kehtib ravimite kasutamisel rasedatel ja imetavatel emadel? 
    Ravimite tarvitamine peab olema kaalutletud ja viidud nii minimumini kui võimalik.
    15. Mis on teratogeen
    Keemiline aine või tegur, mis põhjustab loote väärandeid või muid püsivaid tervisekahjustusi
    16. Mida võib nimetada kaasasündinud väärarenguteks? 
    Pöördumatud morfoloogilised või funktsionaalsed defektid , mis on olemas alates sünnist
    17. Mida põhjustavad embrüo- ja fetotoksilised. Millisel trimestril on need ohtlikud?
    Embrüotoksilised:
    • organogeneesi häirumine
    • ohtlikumad I trimestril
    Fetotoksilised:
    • loote elundite talitlushäireid
    • ohtlikumad II ja III trimestril
    18. Wilsoni teratoloogia printsiibid. Kuidas neid mõistad?
    1. Tundlikkus teratogeeni suhtes sõltub loote geneetikast ja selle interaktsioonist keskkonnaga.
    2. Teratogeen toimib spetsiifiliselt
    3. Toime, mida teratogenne aine avaldab arenevale lootele sõltub loote arengustaadiumist
    4. Teratogeenid peavad toimete avaldamiseks jõudma arenevasse viljastatud munarakku piisavas koguses.
    5. Teratogeen avaldab toimet doosist sõltuvalt.
  • Teratogeensuse riski vähendamine - millele mõelda? 
    Reproduktiivses eas naised:
    • krooniliselt ravimeid tarvitavaid naisi nõustada selles osas, milliseid ravimeid nad tohivad raseduse ajal ohutult tarvitada ja milliste ravimitega tuleks ravi katkestada.
    • uue ravimi määramisel tuleb veenduda, et patsient ei ole rase .
    • patsienti teavitada ravimi teratogeensetest toimetest + info efektiivse kontratseptsioon meetoditest.
    Rase naine:
    • kriitiliselt üle vaadata kasutatavad ravimid, annused. Vajadusel muuta.
    • üldiselt eelistada nö äraproovitud ja tuntud ravimeid.
    • hinnatakse riski/kasu suhet. Alternatiivsed soovitused ravi katkestamisele + nõustamine
    Ravimite manustamine ja ravimvormid
    1. " Five rights".
    • õige ravim
    • õige doos
    • õige patsient
    • õige tee
    • õige aeg
    2. Mida peaks meeles pidama ja millele mõtlema, et ravimkasutus ja manustamine oleksid ohutud?
    • Järgida reegleid „five rights“
    • Tunne ravimeid
    • Ära karda küsida
    • Ravimitel olevaid silte lugeda tähelepanelikult (ravimi nimi, toimeaine, raviaine sisaldus)
    • Ära kasuta lühendeid, mida ei ole olemas
    • Ravimite annuste õige arvutamine
    • Täpsed doosid
    • Arvestada patsiendi seisundit ja diagnoosi
    • Patsientide erirühmad
    Allergiad
    3. Kuidas raviained toimeainet vabastavad (ravimvormid)? 
    Konventsionaalselt - toimeainet koheselt vabastavad, ilma abiaineteta
    Modifitseeritult - viivitatult
    4. Mida saab mõjutada toimeainet modifitseeritult vabastavate ravimvormidega?
    Toimeaine vabanemise hulka, kiirust ja kohta
    5. Millal/kui kiiresti vabaneb toimeaine konventsionaalselt toimeainet vabastavatest ravimvormides?
    Koheselt või nii kiiresti kui võimalik
    6. Modifitseeritult toimeainet vabastavad ravimvormid. Alarühmad.
    Prolengeeritult vabastavad
    Viivitatult vabastavad
    Pulseerivalt vabastavad
    7. Modifitseeritult toimeainet vabastavad ravimvormid. Eelised, puudused. 
    Eelised - vähem lokaalset ärritust, ravisoostumise paranemine, võimalik kulude optimeerimine , parem kontroll kõrvaltoimete üle
    Puudused - füsioloogilised faktorid , seedetraktis viibimise aeg on piiratud
    8. Kuidas suhtuda modifitseeritult toimeainet vabastavate ravimvormide poolitamisse, purustamisse? 
    Ei tohi purustada, poolitada, närida, avada
    9. Tabletid . Kaetud, katmata tabletid. Miks kaetakse tablette?
    • Katmata tabletid - saadud koostisainete kokkupressimisel.
    • Kaetud tabletid – kaetud looduslike või sünteetiliste kattematerjalidega.
    Halb maitse, kergem alla neelata.
    10. Kihisevad, dispergeeritavad, näritavad tabletid, losengid. Kuidas manustada, eelised ja puudused.
    Kihisevad tabletid – sisaldavad happelist ainet ja karbonaate. Enne manustamist lahustatakse/suspendeeritakse vees.
    Dispergeeritavad tabletid – lagunevad kiiresti suus:
    • ei nõua vee olemasolu
    • mugav patsiendile
    • kiire toime algus
    • patsientide erirühmad
    • täpsem doseerimine kui vedelikel
    • keemiline stabiilsus
    Näritavad tabletid – näritakse katki ja neelatakse alla. Sellega kiirendatakse ravimvormi lagunemist ja sealt raviaine vabanemist.
    Losengid - lahustuvad aeglaselt suus ja vabastavad toimeaine(d)
    11. Kapslid .
    12. Raviomadustega närimiskummid. Mis teeb selle ravimvormi kasutamise keeruliseks?
    Efekt võib sõltuda närimistehnikast.
    13. Doseeritud aerosoolinhalaatorid. Mida need sisaldavad? Eelised, puudused. Miks, kellel kasutatakse vahemahutit?
    Sisaldab propellaantgaasi ja ravimi lahust või suspensiooni.
    Eelised - kompaktsus
    Puudused - ebaefektiivne raviaine transport, kõik ei pruugi seadme kasutamisega hakkama saada, seadme vale kasutamine
    Vahemahuti neil kes ei oska õigesti kasutada
    14. Pulberinhalaatorid. Mida sisaldab. Eelised ja puudused võrreldes doseeritud aerosoolinhalaatoritega.
    Pulbrisel kujul ravim.
    Eelised - ei nõua koordineeritud hingamist, suuremate ravimdooside manustamine
    Puudused - piisavalt sügava hingamisega ei pruugi kõik hakkama saada, ebasoodsad keskkonnatingimused
    15. Millist ravimvormi kasutatakse nebulisaatorites ja mida see nebulisaator selle ravimvormiga teeb? 
    Ravimi lahus on peene aerosoolina.
    16. Suposiidid.
    Tahked ravimvormid, mis sõltuvalt kasutatavast alusest kas sulavad kehatemperatuuril või lahustuvad manustamiskohas olevas vedelikus. Rektaalsed, vaginaalsed. Süsteemse, lokaalse toime saamiseks.
    17. Transdermaalsed plaastrid. Millist toimet üldjuhul soovitakse? Lokaalset, süsteemset?
    Süsteemseks manustamiseks.
    18. Lahused . Millised on peamised lahustid?
    Vedelad ravimvormid, milles toimeained on lahustunud kujul. Vesi, alkohol , õlid.
    Eelised: kergemini manustatavad, raviaine on juba lahustunud, vähem lokaalset ärritust
    Puudused: suured anumad, stabiilsuse probleem, doseerimise probleem, mikroorganismid
    19. Suspensioonid. Mis on suspensioonide puudused? Mida tuleb teha enne selliste ravimvormide manustamist preparaadiga, et saaks mõõta ja manustada õige kontsentratsiooniga koguse ?
    Tahke lahustumatu aine dispersioonid vedelas faasis.
    Puuduseks on füüsikalise ebastabiilsuse tõttu tekkida võivad probleemid täpse doseerimise ja säilivusega.
    LOKSUTADA !
    20. Mis on emulsioonid? 
    Kahe omavahel mitteseguneva vedeliku dispersioonid
    Analgeetikumid
  • Analgeetikumide klassifikatsioon
    • Mittenarkootilised (mitteopioidsed) valuvaigistid:
    mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA)
    MPSVR
    NSAID
    paratsetamool
    • Opioidsed (narkootilised) valuvaigistid:
    • opioidretseptoritesse toimivad ained
  • Kuidas annavad NSAIDid analgeetilist, valuvaigistavat ja palavikku alandavat toimet?
  • Milliseid erinevusi oskad välja tuua aspiriini, ibuprofeeni ja paratsetamooli toimete/kõrvaltoimete vahel?
    Paratsetamoolil puudub põletikuvastane toime. Aspiriin mõjutab vere hüübimist
  • Kumb raviaine (paratsetamool, aspiriin) on lastel palaviku alandamiseks sobivam ja miks?
    Paratsetamool, kuna aspiriin suurendab Reye sündroomi tekke ohtu. Paratsetamool alati palaviku korral esmavalik.
  • Millised on paratsetamooli (täiskasvanud+lapsed), atsetüülsalitsüülhappe ja ibuprofeeni (täiskasvanud+lapsed) ühekordsed terapeutilised annused? Milline on atsetüülsalitsüülhappe kardioprotektiivne annus? Milline on paratsetamooli maksimaalne ööpäevane lubatud annus täiskasvanul?
    Paratsetamool 500mg, lastel 15mg/kg. ASH 500mg. Ibuprofeen 400mg, laps 10mg/kg.
    ASH kardioprotektiivne annus 75-150mg. Paratsetamool max päevas 4g.
  • Millist antidooti kasutatakse paratsetamooli mürgistuse korral ja millise toimemehhanismiga vastumürk toimib?
    Antidoot: atsetüültsüsteiin. Moodustab toksiliste metaboliitidega kompleksi, mis eemaldatatakse neerude kaudu.
  • Milliste ravimite kasutamine (mõni näide ravimrühma kohta) ja spetsiifiline seisund nõuaks paratsetamooli terapeutilise annuse vähendamist? Miks?
  • Kuidas võrdled selektiivsete ja mitteselektiivsete MSPVR (COX- inhibiitorite) kõrvaltoimeid? Millest need tingitud on?
    Selektiivsed - vähem seedetrakti kõrvaltoimeid, ei mõjuta vere hüübimist, langetavad neerufunktsiooni, kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed - müokardiinfarkti teke risk
    Mitteselektiivsed - seedetrakti kõrvaltoimed (düspepsia, haavandid ), neerufunktsiooni langus, allergilised reaktsioonid, mõjutavad vere hüübimist
    Mittesel blokeerivad COX1 ja COX2, sel COX1 inhibiitoreid.
  • Millised mitteselektiivsed MSPVR on oma kõrvaltoimetelt osaliselt sarnased koksiibidele? Millised need sarnased kõrvaltoimed on?
    Diklofenak - müokardiinfarkti teke risk
  • Kuidas on võimalik vähendada MSPVR poolt tekitatud iiveldust ja düspepsiat?
    Võtta peale sööki.
  • Kuidas mõjutavad MSPVR neerufunktsiooni, vererõhku hüpertensiooni ravi saavatel patsientidel?
    Langetavad neerufunktsiooni, vähendavad hüpertensiooni ravimite mõju
  • Miks kombineeritakse mõõduka valu puhul NSAIDe opioididega?
    Et suurendada valuvaigistavat toimet ( opioidid tugevamad), aga hoida tarbitavate narkootiliste valuvaigistite kogust madalana (sõltuvust tekitavad)
  • Millise mehhanismiga leevendavad opioidid valu?
    Opioidid seostuvad opioidretseptoritega, asuvad kesknärvisüsteemis
  • Millisel näidustusel kasutatakse drotaveriini? Preparaadi nimetus? 
    No-spa. Seedetrakti, sapi- ja kuseteede silelihaste spasmide korral.
  • Millised on opioidide üldised toimed/kõrvaltoimed?
    Iiveldus , oksendamine , mioos ( pupilli ahenemine), köha pärssiv, kõhukinnisus, sügelus, veresoonte laienemine, krambiläve alanemine.
  • Opioidide olulisemad koostoimed.
    Kesknärvisüsteemi depressandid:
    rahustid
    • uinutid
    • teised opioidid
    • alkohol
    Antikolinergilised ravimid:
    • tritsüklilised antidepressandid
    • antipsühhootikumid
    Kardiovaskulaarsüsteemi farmakoloogia
    1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib?
    Seisund, mis tekib südame struktuursete ja/või funktsionaalsete rikete tagajärjel. Viib surmani.
    2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused?
    Puudulik pumbafunktsioon või lõõgastushäire.
    3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid , millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas?
    Kompensatoorselt püüab organism vereringet taastada erinevate mehhanismidega: löögisageduse tõstmisega; veresoonte kontraheerumisega; müokardi rakkude kasvu kiirendamisega.
    4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks?
    Elulemuse parandamine, füüsilise koormuse taluvus, sümptomite alandamine
    5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, beeta-blokaatorid, digoksiin)?
    AKEI - parandavad elulemust, sümptome, füüsilise koormuse taluvust
    Beeta-blokaator - neile, kellel süstoolne funktsioon on vähenenud
    Digoksiin - kui kaasneb kodade virvendusarütmia, ei paranda elulemust
    6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle erinevad vormid?
    Südame verevarustuse probleemid.
    Pingutusstenokardia - pingutusel
    Äge koronaarsündroom - tekib rahulolekus
    7. Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk?
    Suurendada müokardi verevarustust, vähendada müokardi hapnikutarvet, vähendada sümptomeid
    8. Milliseid ravimeid kasutatakse südame isheemiatõve ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad ( nitraadid , beeta-blokaatorid, Ca-kanali blokaatorid)?
    BB - vähendavad müokardi hapnikutarvet, vähendavad sümptomeid
    Kaltsiumkanali blokaatorid (KKB) - tõstavad müokardi hapnikuga varustatust
    Nitraadid - tõstavad müokardi hapnikuga varustatust
    9. Millised süsteemid võtavad osa vererõhu füsioloogilisest regulatsioonist ja kuidas?
    Sümpaatiline närvisüsteem, RAAS, neerufunktsioon, hormoonid, veresoonte endoteel
    10.Miks on vahel vaja veenda inimesi selles, et nad võtaksid oma vererõhuravimeid nii, nagu raviarst seda on ette kirjutanud? Miks veenmine võib vahel osutuda keeruliseks?
    11. Mida soovitakse hüpertensiooni ravis kasutatavate ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk?
    Vähendavad väljutusmahtu, vähendavad perifeerset vaskulaarset resistentsust. Ravi eesmärk on hüpertensiooni tüsistuste vältimine ja südameveresoonkonna haiguste riski vähendamine
    12. Milliseid ravimeid kasutatakse  primaarse hüpertensiooni ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, ARB, beeta-blokaatorid, diureetikumid)?
    AKEI - langeb veresoonte perifeerne resistentsus, vererõhk langeb. Sobib diabeedi korral
    BB - kasutatakse kaasuva kardiovaskulaarhaiguse esinemisel
    Tiasiid-diureetikumid - vähendavad vereplasma mahtu ja naatriumi sisaldust
    13. AKEI, ARB, KKB, diureetikumide, beeta-blokaatorite, nitraatide, digoksiini kõrvaltoimed.
    AKEI (-priil) - uimasus, nõrkus, kuiv köha, hüpotensioon, äge neerupuudulikkus , hüperklakeemia, angüdeem, nahalööbed
    ARB (-sartaan) - uimasus, hüpotensioon, äge neerupuudulikkus, hüperklakeemia
    KKB (-dipiin) - peavalu, uimasus, näonaha põletus, kõhukinnisus
    Diureetikumid - hüpoklakeemia, hüpotensioon
    BB (-lool) - bradükardia, nõrkus, väsimus, seksuaalne düsfunktsioon
    Nitraat - peavalu, nahaõhetus, hüpotensioon
    Digoksiin - rütmihäired, kõhulahtisus, iiveldus, peavalu, unisus, kurnatus , nägemishäired, psühhoosid
    14. Miks tuleks beeta-blokaatoreid kasutades ravi lõpetada järk-järgult ja mis siis juhtub, kui seda mitte teha?
    Seedetrakti toimivad ravimid
    1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu?
    Neuroloogilised , füüsilised, hormonaalsed.
    2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu?
    M- kolinoretseptorid ; H-2 retseptorid; gastriini retseptorid
    3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused?
    H. Pylori, MSPVR-id, stressihaavand
    4. Tunne ära prootonpumba inhibiitorid . Milline on ravimite toimemehhanism (mida ravimid täpsemalt teevad). Millal neid manustama peaks ja mis on nende peamised kõrvaltoimed. Kliiniline kasutamine.
    -prasool.
    Inhibeerivad maohappe sekretsiooni.
    1 tund enne sööki. Kõrvaltoimed - iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus
    Kasutamine - refluksösofagiit, mao- ja duodeenumihaavand
    5. Tunne ära H-2 retseptorite blokaatorid. Milline on ravimite toimemehhanism (mida ravimid täpsemalt teevad). Peamised kõrvaltoimed. Kliiniline kasutamine.
    -tidiin.
    Inhibeerivad maohappe sekretsiooni.
    Kõrvaltoimed - seedehäired, peavalu, uimasus
    Kasutamine - refluksösoagiit, mao- ja duodeenumihaavand
    6. Antatsiidid . Tunne esindajaid (nt Rennie jne). Toimemehhanism. Kuidas neid toime efektiivsuse mõttes oleks parem manustada? Kõrvaltoimed.
    Rennie, maalox, alminox.
    Neutraliseerivad maohapet. Toit pikendab toimet.
    Kõrvaltoimed - kõhukinnisus, kõhulahtisus
    7. Kõhulahtisuse peamised põhjustajad.
    Viiruslik või bakteriaalne infektsioon , toitumine, ravimid
    8. Millised faktorid soodustavad bakteriaalse kõhulahtisuse teket? Kuidas?
    Reisid arengumaadesse, halb hügieen, ravimid
    9. Millises populatsioonis on kõhulahtisuse teke kõige ohtlikum?
    Lapsed ja vanurid - nõrga immuunsüsteemiga
    10. Ravimid, mis soodustavad sooleinfektsiooni teket.
    Antibakteriaalse toimega ravimid. Kõhukinnisust põhjustavad ravimid. Immunosupressandid.
    11. Kerge kõhulahtisus. Milliseid soovitusi anda ja milliseid ravimeid võiks kasutada. Nende ravimite toime põhimõte.
    Juua piisavalt vedelikku, gaseerimata. Mustikaid süüa. Süüa riisi, suppi , leiba, kartulit . Rahydron Optim, loperamiid. Vähendavad soole peristaltikat.
    12. Mida nimetatakse kõhukinnisuseks? Milliseid tüsistusi võib kõhukinnisus tekitada?
    Tavaliselt harvem defekatsioon, kõva ja kuiv väljaheide. Iiveldus, kõhuvalu, oksendamine, puhitus , vähene veri roojamisel, valulik roojamine, hemorroidid, pärakulõhed. Vajalik harjutada regulaarset sooletühjendamist.
    13. Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel? Millised ravimid põhjustavad kõhukinnisust?
    Vanus, passiivne elustiil, kiudainete vähesus, vedeliku mittetarbimine, roojamise edasi lükkamine, ravimid, ühekülgne toitumine.
    Antidepressandid, M-kolinoblokeeriva toimega ravimid, opioidid, PPI, antatsiidid, rauapreparaadid, paljud psühhotroopsed ravimid
    14. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi võiks patsiendile anda kõhukinnisuse leevendamiseks?
    Toitumise korrigeerimine (puu- ja juurviljad , piisav vedeliku tarbimine), harjutada reg sooletühjendamist, liikuvam elustiil (nisukliid võtta - tõsta sellega kiudainete sisaldust, vajalik vedelikku juurde tarbida).
    15. Milliseid kõhtu lahistavaid preparaate tead ja kellele neid manustada tohib (lapsed, rasedad , täiskasvanud).
    Osmootse toimega: Laktuloos (duphalac) - kõik va diabeetikud. Microlax - kõik.
    Soolesisu mahtu suurendavad (ravimeid pole, kiudainete preparaadid ).
    Stimuleerivad toimega. bisakodüül. Guttalax . (rasedatel ja lastel ainult arsti ette kirjutusel)
    16. Milliseid lahtisteid võiks võtta pikema aja vältel? Millised pikaajaliseks kasutamiseks ei sobi?
    Stimuleeriv tekitab soolelihaste nõrkust. Pikemaaja vältel võtta osmootseid.
  • Millised on olulised kõrvaltoimed, mida lahtistid tekitada võivad?
    Kõhugaasid, kõhukrambid, soolemotoorika häired, oksendamine. Pikemal ajal pidamatushäired.
  • Vasakule Paremale
    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #1 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #2 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #3 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #4 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #5 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #6 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #7 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #8 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #9 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #10 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #11 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #12 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #13 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #14 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #15
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 224 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sannuk97 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Üldfarmakoloogia EKSAM-materjal
    50
    pdf

    Üldfarmakoloogia EKSAM (materjal)

    Merle kiloman 1.Retseptorite olemus Retseptor on organismi makromolekulaarne komponent, millega reageerides avaldab ravim toimet. Enamik retseptoreid on proteiinid. Üldiselt on võimalik muuta organismi iga funktsiooni. Toime tekib vaid organismi füsioloogiliste funktsioonide muutmise kaudu. Ravimid seonduvad retseptoritega ioonsete, vesinik-, hüdrofoobsete, van der Waals`i ja kovalentsete sidemetega. Retseptor, tema sihtmärk rakus ja vahepealsed ülekandes osalevad molekulid moodustavad retseptor-efektor süsteemi. 2. Retseptorite iseloomustus Retseptorid jaotatakse: ● ioonkanalitega seotud: nt N-kolino-, 5-HT-, GABA-retseptorid ● G-valguga seonduvad: nt adreno-, kolino-, dopamiini-, histamiini-, morfiini- jpt retseptorid ● ensüümretseptorid: nt bradükiniini-, insuliiniretseptor ● rakusisesed: nt östrogeeni-, testosterooni-, vitamiin D- jt retseptorid 3. Sünapsi olemus Efekt liigub presünapsist postsünapsi poole. Tähtsamateks osadeks pr

    Farmakoloogia
    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused
    8
    docx

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused 2021 Helve Kirm 1. Mida uurib farmakokineetika? teadus organismi toimest ravimile (imendumine, jaotumine, metabolism, eritumine). 2. Mida uurib farmakodünaamika? teadus ravimi toimest organismile. (kus, kuidas ja miks ravim avaldab toimet, ründepunktid ja toimemehhanismid, toime sõltuvus annusest ja toime kestvusest. 3. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haiguste ravimiseks, haigusseisundite kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks, elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks inimesel või loomal. 4. Mürk (mille poolest erinevad ravim ja mürk?) Aine, mille poolt esile kutsutud muutused on organismile kahjulikud, nimetatakse mürgiks. Kui muutused on soovitud, nimetatakse ravimiks. 5. Ravimite saamisallikad. ● Ravimtaimed- alkaloidid ja glükosiidid ● Loomset päritoluga

    Farmakoloogia
    Ravimite kõrvaltoimed-pt erirühmad
    12
    docx

    Ravimite kõrvaltoimed-pt erirühmad

    Loeng 3 Ravimite kõrvaltoimed, pt erirühmad Kordamisküsimused 1.Ravimi kõrvaltoime definitsioon.  kahjulikku ning soovimatut reaktsiooni ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. Adverse drug event. – ravimist põhjustatud kahju. Seotud ravimi kasutamisega. Kahju patsiendile, viga tekkinud anamneesi võtmisega, vale annus..Med töötaja süü. Nt unustan küsida, kas pt allergia mingi ravimile, ja andsin talle seda ravimi.  Preventable-ennustavad  Non preventable-mitte ennustavad 2. Ravimviga ehk medication error. • -ravimi kasutamise käigus tekkinud välditavad juhtumid, mis põhjustavad ravimi ebakorrektset kasutamist või kahju patsiendile; Mis võib põhjustada ravimvigade teket? • määramisel, tellimisel, märgistamisel, ettevalmistamisel, väljastamisel, transpordil, nõustamisel

    Meditsiin
    Farmakoloogia KT1
    8
    doc

    Farmakoloogia KT1

    1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted – farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog? Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured) Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nende agregaatolekule? tahked, vedelad, pehmed ja gaasilised 4. Pulbrite jagunemine vastavalt manustamisele? seespidised ja välispidised pulbrid 5. Mis vahe on doseeritud ja doseerim

    Farmakoloogia
    2018 esimene seminar farmokoloogia
    9
    docx

    2018 esimene seminar farmokoloogia

    2018 esimene seminar 1 1. seminar 1. Milline Tartu Ülikoolis töötanud farmakoloog isoleeris kärbseseenest muskariini ja uuris tema toimet? a) R. Kobert b) R. Buchheim c) G. Kingisepp d) O. Schmiedeberg 2. Millega läks farmakoloogia ajalukku R.Buchheim? a) lõi farmakoloogia mõiste b) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia laboratooriumi c) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia ajakirja 3. Milline väited on õiged? Farmakoloogia on teadus, mis uurib ... a) ravimite toimet organismi normaalsetesse või patoloogiliselt muutunud elutalitlustesse b) organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim,

    Farmakoloogia
    Farma kontrolltöö I
    51
    odt

    Farma kontrolltöö I

    Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud

    Farmakoloogia
    Farmakoloogia
    7
    doc

    Farmakoloogia

    1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted ­ farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon ­ keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat ­ kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ­ ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ­ ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured). Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nen

    Farmakoloogia
    Analgeetikumid ja anesteetikumid
    8
    docx

    Analgeetikumid ja anesteetikumid

    KORDAMINE ANALGEETIKUMID/ANESTEETIKUMID 1. Analgeetikumide klassifikatsioon. Mittenarkootilised valuvaigistid: MSPVA, paratsetamool. Opioidsed valuvaigistid: Opioidiretseptoritesse toimivad ained. 2. Kuidas annavad NSAIDid analgeetilist, valuvaigistavat ja palavikku alandavat toimet? Nad pärsivad arahhidoonhappest ensüüm tsüklooksügenaasi (COX) kaudu prostaglandiinide (PG) produktsiooni. 3. Kuidas saaks NSAIDide/paratsetamooli poolt tekitatud kõrvaltoimeid vähendada? Manustada ravimit terapeutilistes annustes. Ravimeid ei tohiks tarbida koos alkoholiga. * Riskirühma kuuluvate patsientidele MSPVR kasutamist hoolikalt kaaluda – eelnev neerukahjustus, raske südamepuudulikkus, dehüdratsioon, üle 65.aastased (koksiibe ei või). * Suure kardiovaskulaarse riskiga haigetel eelistada paratsetamoooli analgeesiaks ja ibuprofeeni reumaatiliste haiguste raviks – teised ravimid mõjutavad hüübimist. * ASH kardioprotektiivses annuses kasutatavad haiged peaksid võtma ASH

    Meditsiin




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun