Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ravim WHO definitsioon?
  • Mis on ravimi kõrvaltoime WHO definitsioon?
  • Millest ravim koosneb?
  • Miks kasutatakse INN-tüvesid?
  • Mis on SPC ja PIL?
  • Kust leida ravimite kohta tõenduspõhist informatsiooni?
  • Milliste ravimite kohta leiad infot ravimiregistrist?
  • Kuidas klassifitseerib Ravimiamet ravimid müügiloa andmisel?
  • Millal määratletakse ravim retseptiravimiks?
  • Milline asutus peab järelvalvet toidulisandite üle?
  • Miks on oluline ravimite seerianumber?
  • Miks tehakse inimuuringuid?
  • Mis peavad olema ravimil tõestatud enne müügiloa andmist?
  • Kellel on üldse Eesti Vabariigis retsepti väljakirjutamise õigus?
  • Kellel on piiratud retsepti väljakirjutamise õigus?
  • Millised on retsepti erinevad liigid?
  • Mida tähendab ravimi koostoime?
  • Mida nimetatakse polüfarmakoteraapiaks?
  • Millist laadi võivad olla ravimite koostoimed?
  • Millised üldjuhul ennustamatud?
  • Mida tähendab farmakokineetika ja mida see käsitleb?
  • Mida nimetatakse imendumiseks?
  • Mida nimetatakse biosaadavuseks?
  • Kuidas esineb raviaine veres?
  • Mis on biotransformatsioon ja kus see toimub?
  • Mis on eelravimid?
  • Millised ensüümid võtavad osa biotransformatsioonist?
  • Milliste ensüümide esineb kõige enam ravimite koostoimeid?
  • Mida tähendab CYP450 polümorfism?
  • Mis on substraat indutseerija ja inhibiitor?
  • Kuidas toimub organismist ravimite eritumine?
  • Mida käsitleb farmakodünaamika?
  • Mille alusel on retseptoritele nimetusi antud?
  • Milline ravimiannus on praktilise tähtsusega?
  • Mida tähendab terapeutiline laius?
  • Mis on antagonist?
  • Mis võib juhtuda kroonilisel agonistide manustamisel?
  • Mis on tahhüfülaksia?
  • Mida võib põhjustada kroonilisel antagonistide manustamine?
  • Millal on medicational error adverse drug event?
  • Kuidas neid saab ja kas saab vältida?
  • Millal tuleb ravi katkestada?
  • Kuidasmillise mehhanismiga tekib?
  • Millised on olulised füsioloogilised muutused vanuritel ja lastel?
  • Kuidas võib mõjutada sugu kõrvaltoimete esinemist?
  • Mis platseeboefekt ja platseebopreparaat?
  • Mis on teratogeen?
  • Mida võib nimetada kaasasündinud väärarenguteks?
  • Kuidas neid mõistad?
  • Millele mõelda?
  • Kuidas raviained toimeainet vabastavad ravimvormid?
  • Miks kaetakse tablette?
  • Mida need sisaldavad?
  • Miks kellel kasutatakse vahemahutit?
  • Millist toimet üldjuhul soovitakse?
  • Millised on peamised lahustid?
  • Mis on suspensioonide puudused?
  • Mis on emulsioonid?
  • Millise toimemehhanismiga vastumürk toimib?
  • Millest need tingitud on?
  • Millised need sarnased kõrvaltoimed on?
  • Miks kombineeritakse mõõduka valu puhul NSAIDe opioididega?
  • Millise mehhanismiga leevendavad opioidid valu?
  • Millisel näidustusel kasutatakse drotaveriini?
  • Millised on opioidide üldised toimedkõrvaltoimed?
  • Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib?
  • Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused?
  • Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks?
  • Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada?
  • Mis on ravi eesmärk?
  • Mis on ravi eesmärk?
  • Mis siis juhtub kui seda mitte teha?
  • Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu?
  • Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused?
  • Kuidas neid toime efektiivsuse mõttes oleks parem manustada?
  • Millised faktorid soodustavad bakteriaalse kõhulahtisuse teket?
  • Millises populatsioonis on kõhulahtisuse teke kõige ohtlikum?
  • Mida nimetatakse kõhukinnisuseks?
  • Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel?
  • Milliseid lahtisteid võiks võtta pikema aja vältel?
  • Millised on olulised kõrvaltoimed mida lahtistid tekitada võivad?
Vasakule Paremale
Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #1 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #2 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #3 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #4 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #5 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #6 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #7 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #8 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #9 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #10 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #11 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #12 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #13 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #14 Üldfarmakoloogia kordamisküsimused #15
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 194 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sannuk97 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused 2021 Helve Kirm 1. Mida uurib farmakokineetika? teadus organismi toimest ravimile (imendumine, jaotumine, metabolism, eritumine). 2. Mida uurib farmakodünaamika? teadus ravimi toimest organismile. (kus, kuidas ja miks ravim avaldab toimet, ründepunktid ja toimemehhanismid, toime sõltuvus annusest ja toime kestvusest. 3. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haiguste ravimiseks, haigusseisundite kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks, elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks inimesel või loomal. 4. Mürk (mille poolest erinevad ravim ja mürk?) Aine, mille poolt esile kutsutud muutused on organismile kahjulikud, nimetatakse mürgiks. Kui muutused on soovitud, nimetatakse ravimiks. 5. Ravimite saamisallikad. ● Ravimtaimed- alkaloidid ja glükosiidid ● Loomset päritoluga

Farmakoloogia
thumbnail
50
pdf

Üldfarmakoloogia EKSAM (materjal)

Merle kiloman 1.Retseptorite olemus Retseptor on organismi makromolekulaarne komponent, millega reageerides avaldab ravim toimet. Enamik retseptoreid on proteiinid. Üldiselt on võimalik muuta organismi iga funktsiooni. Toime tekib vaid organismi füsioloogiliste funktsioonide muutmise kaudu. Ravimid seonduvad retseptoritega ioonsete, vesinik-, hüdrofoobsete, van der Waals`i ja kovalentsete sidemetega. Retseptor, tema sihtmärk rakus ja vahepealsed ülekandes osalevad molekulid moodustavad retseptor-efektor süsteemi. 2. Retseptorite iseloomustus Retseptorid jaotatakse: ● ioonkanalitega seotud: nt N-kolino-, 5-HT-, GABA-retseptorid ● G-valguga seonduvad: nt adreno-, kolino-, dopamiini-, histamiini-, morfiini- jpt retseptorid ● ensüümretseptorid: nt bradükiniini-, insuliiniretseptor ● rakusisesed: nt östrogeeni-, testosterooni-, vitamiin D- jt retseptorid 3. Sünapsi olemus Efekt liigub presünapsist postsünapsi poole. Tähtsamateks osadeks pr

Farmakoloogia
thumbnail
9
docx

2018 esimene seminar farmokoloogia

2018 esimene seminar 1 1. seminar 1. Milline Tartu Ülikoolis töötanud farmakoloog isoleeris kärbseseenest muskariini ja uuris tema toimet? a) R. Kobert b) R. Buchheim c) G. Kingisepp d) O. Schmiedeberg 2. Millega läks farmakoloogia ajalukku R.Buchheim? a) lõi farmakoloogia mõiste b) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia laboratooriumi c) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia ajakirja 3. Milline väited on õiged? Farmakoloogia on teadus, mis uurib ... a) ravimite toimet organismi normaalsetesse või patoloogiliselt muutunud elutalitlustesse b) organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim,

Farmakoloogia
thumbnail
8
doc

Farmakoloogia KT1

1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted – farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog? Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured) Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nende agregaatolekule? tahked, vedelad, pehmed ja gaasilised 4. Pulbrite jagunemine vastavalt manustamisele? seespidised ja välispidised pulbrid 5. Mis vahe on doseeritud ja doseerim

Farmakoloogia
thumbnail
6
docx

Parkinson-epilepsia

KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel? Mittefarmakoloogiline ravi: kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded, psühhoteraapia. Farmakoloogiline ravi: levodopa; dopamiini agonistid; MAO-B inhibiitorid; amantadiin. 6. Milline on kõige efektiivsem Parkinsoni tõve ravim? Miks seda ravimit manustatakse koos lisaravimite d

Meditsiin
thumbnail
7
doc

Farmakoloogia

1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted ­ farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon ­ keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat ­ kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ­ ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ­ ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured). Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nen

Farmakoloogia
thumbnail
12
docx

Ravimite kõrvaltoimed-pt erirühmad

Loeng 3 Ravimite kõrvaltoimed, pt erirühmad Kordamisküsimused 1.Ravimi kõrvaltoime definitsioon.  kahjulikku ning soovimatut reaktsiooni ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. Adverse drug event. – ravimist põhjustatud kahju. Seotud ravimi kasutamisega. Kahju patsiendile, viga tekkinud anamneesi võtmisega, vale annus..Med töötaja süü. Nt unustan küsida, kas pt allergia mingi ravimile, ja andsin talle seda ravimi.  Preventable-ennustavad  Non preventable-mitte ennustavad 2. Ravimviga ehk medication error. • -ravimi kasutamise käigus tekkinud välditavad juhtumid, mis põhjustavad ravimi ebakorrektset kasutamist või kahju patsiendile; Mis võib põhjustada ravimvigade teket? • määramisel, tellimisel, märgistamisel, ettevalmistamisel, väljastamisel, transpordil, nõustamisel

Meditsiin
thumbnail
22
doc

Biofarmaatsia

1. Ravimi ja ravimpreparaadi mõisted. Ravim ­ igasugune aine mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, raviks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Ravimpreparaat ­ tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks Biofarmaatsia mõiste. Biofarmaatsia tekkis 1960-ndate alguses, ta täidab tühimikku kliinilise meditsiini ja farmaatsia vahel ning tekkis selleks et seletada arusaama, et ravimpreparaadi toime sõltub keemilisest struktuurist ja manustamisviisist. 2. Biofarmaatsia mõiste Biofarmaatsia ­ teadus, mis seletab ravimi toime olemuse ja intensiivsuse sõltuvust inimesel ja loomal järgmistest teguritest: Toimeaine keemiline kuuluvus (alus, hape, kompleks jne.) Toimeaine füüsikalised omadused (kristallvorm, osakeste suurus, pinna omadused) Kasutatud abiained ja nende omadused Ravimvorm ja manustamisviis Ravimi valmistamise tehnoloogilised võt

Farmakoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun