Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Farmakoloogia (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel juhtudel toimib mürk ravimina?
  • Mis vahe on doseeritud ja doseerimata pulbril?
  • Mis otstarbel kaetakse tablette?
  • Mis on peroraalne tablett?
  • Mis on enterotablett ja depootablett?
  • Mis on implanteeritav tablett?
  • Kuidas manustatakse?
  • Mis on graanulid?
  • Mis on drazee Kuidas manustatakse?
  • Mis on kapsel Kuidas kapslid jagunevad ja kuidas neid manustatakse?
  • Mis on lahus Levinumad lahustid?
  • Milles väljastatakse süstelahuseid?
  • Kes kontrollib seda?
  • Mis on kuivampull?
  • Millised ained paigutatakse kuivampullidesse?
  • Millest valmistatakse leotised ja keedised?
  • Millest valmistatakse tinktuurid?
  • Kuidas säilivad?
  • Mis on mikstuur?
  • Mis on suspensioon ja emulsioon?
  • Mille poolest erineb pasta salvist?
  • Mis on suposiit?
  • Milliseid ravimvorme ei valmistata tööstuslikult?
  • Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine?
  • Mille kaudu toimub manustamine?
  • Millised manustamisviisid kuuluvad seespidise manustamise alla?
  • Miks manustamine suu kaudu ehk peroraalne manustamine on ohutu?
  • Millal saabub toime suukaudsel manustamisel?
  • Kui kiiresti saabub toime keele alla manustamisel?
  • Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega?
  • Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla?
  • Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse?
  • Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu?
  • Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe on kasutatav kiirabis?
  • Mida manustatakse parenteraalselt?
  • Kuidas avaldab mõju seedetrakti täitumisaste imendumisele?
  • Mis on biotransformatsioon?
  • Milliste manustamisviiside korral ei läbi ravim maksa?
  • Mida kujutab endast hematoentsefaalbarjäär ja platsentaarbarjäär?
  • Mille kaudu ja millega erituvad ravimid organismist?
  • Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime?
  • Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime?
  • Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime?
  • Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime?
  • Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime?
  • Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime?
  • Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime?
  • Mis on annus Annuse liigid?
  • Mis on terapeutiline laius?
  • Mis on biosaadavus?
  • Mis on ravimi kumulatsioon?
  • Miks aine kumuleerub organismis?
  • Millisel kujul ringleb ravim veres?
  • Milline vorm on toimiv?
  • Millest oleneb difusiooni kiirus ja suund passiivsel difusioonil?
  • Mis on kergendatud difusioon?
  • Mille poolest erineb kergendatud difusioon aktiivsest transpordist?
  • Mis on teratogeenne toime?
  • Mis on mutageenne toime?
1. seminar (21.02.2012)
  • Millistel juhtudel toimib mürk ravimina?
    Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina.
  • Mõisted – farmakon , preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog , ürt?
    Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk.
    Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon.
    Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju.
    Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus.
    Droog – ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured).
    Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa.
  • Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nende agregaatolekule?
    Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt agregaatolekule on tahked, vedelad, pehmed ja gaasilised ravimvormid .
  • Pulbrite jagunemine vastavalt manustamisele?
    Seespidised (ad usum internum) ja välispidised pulbrid (ad usum externum)
  • Mis vahe on doseeritud ja doseerimata pulbril?
    Doseeritud pulbrit kasutatakse seespidiselt, doseerimata pulbreid võib kasutada vaid välispidiselt(seespidiselt vaid juhul, kui doseerimine ei ole väga tähtis).
  • Mis otstarbel kaetakse tablette ?
    See on monoliitne ravimvorm, kust raviaine vabaneb aegamööda difusiooni teel. Need tabletid ei lagune seedetraktis, vaid säilitavad oma geomeetrilise vormi kogu seedetraktis viibimise vältel. (Katte abil vabanevad raviained kiht- kihilt erinevates sooleosades ning toimivad kestvamalt. Toimeaja pikendamiseks(prolongeerimiseks) on peale vastavate katetega tablettide veel spetsiaalsed lahustumatu karkassiga tabletid (karkass koosneb kipsist, baariumsulfaadist).)
  • Mis on peroraalne tablett ? Mis on enterotablett ja depootablett?
    Peroraalne tablett on tablett, mida manustatakse suukaudu.
    Depoo ehk retard tabletid on pikendatud toimega tabletid, millest toimeaine vabaneb järk-järgult/aeglaselt.
    Entero - ehk maohappekindlad tabletid on peensooles imenduvad tabletid, mis vabastavad toimeaine peensooles.
  • Mis on implanteeritav tablett? Kuidas manustatakse?
    Implanteeritavad tabletid on välispidised tabletid, mis viiakse kudedesse või lihasesse kirurgilisel teel. Neid väljastatakse tavaliselt ampullides või mõnes teises steriilses pakendis.
  • Mis on graanulid ? Kuidas manustatakse?
    Graanulid (granula) on ümmargused, silinderjad või korrapäratud terakesed seespidiseks kasutamiseks. Nad koosnevad toimeainest ja abiainetest(suhkur, viinhape, tärklis, glükoos jne). Graanuleid doseeritakse tavaliselt teelusikaga või kapslites. Mõnikord lahustatakse graanulid enne tarvitamist vees.
  • Mis on drazee ? Kuidas manustatakse?
    Dražee ( dragee) on tahke doseeritud ümmargune ravimvorm seespidiseks kasutamiseks. Dražeedes on raviained kaetud kattekihiga, mis maskeerib nende maitse või kaitseb neid maomahla toime eest
  • Mis on kapsel ? Kuidas kapslid jagunevad ja kuidas neid manustatakse?
    Kapsel (Capsulae) on mahuti pulbrite, graanulite ja vedelate ravimite seespidiseks manustamiseks.Zelatiinkapsleid (capsulae gelatinosae) on kahte erinevat liiki – pehmed ja kõvad. Viimasel ajal on kasutusel kapslid spetsiaalsest polümeerist. Kapslite abil on võimalik ravimid suunata makku või peensoolde, manustatakse suu kaudu.
  • Mis on lahus? Levinumad lahustid ?
    Lahus (Solutio, lahused Solutiones) on vedel ravimvorm, mis saadakse raviaine lahustamisel lahustis, seega lahused koosnevad ainult kahest komponendist - lahustunud ainest ja lahustist Lahustiks kõige sagedamini/levinumalt destilleeritud vesi, harva etüülalkohol ja taimsed õlid (virsikuõli, oliiviõli).
  • Nõuded lahustele?
    Nõuded lahustele:
  • peavad olema selged, neis ei tohi olla mingisuguseid võõrkehi ega hägusust,
  • võivad olla värvilised.
  • Põhinõue süstelahustele? Milles väljastatakse süstelahuseid?
    Süstelahused on ette nähtud manustamiseks süstimise teel. Kõik süsteravimid steriliseeritakse. Süstelahus peab jääma steriilseks, peab olema läbipaistev ja kindlasti ei tohi säilimistähtaeg möödas.
    Väljastatakse ampullides (ka kuivampullid) või flakoonides/viaalides.
  • Ampullide kõlbmatuse tunnused? Kes kontrollib seda?
    Ampullide kõlbmatuse tunnused, mida kontrollib tehas, apteek või manustaja:
  • Ampull pole terve
  • Ampullis on võõrkehi
  • Ravimi värvus on muutunud
  • Lahuses on tekkinud hägusus või sade
  • Ravimi kehtivusaeg on lõppenud.
  • Mis on kuivampull ? Millised ained paigutatakse kuivampullidesse?
    Kuivampull on steriilset pulbrit sisaldav ampull, millest valmistatakse süstelahus vahetult enne manustamist (kuivampulle valmistatakse, kui aine on vesilahusena ebapüsiv).
  • Millest valmistatakse leotised ja keedised? Leotiste ja keediste säilitamine ja manustamine ?
    Leotis , keedis (infusum, decoctum)
    Leotised ja keedised on taimsetest kuivatatud droogidest valmistatud termilise töötlusega vesiväljatõmmised. Leotised valmistatakse taimede õrnematest osadest (õied, lehed, ürt). Keedised valmistatakse taimede kõvematest osadest ( koored , juured, juurikad). Säilivad 3-4 päeva, kui säilitatakse jahedas ja pimedas . Soojas kohas lüheneb ka säilivusaeg. Leotiseid ja keediseid kasutatakse nii seespidiselt kui ka välispidiselt. Seespidisel manustamisel manustatakse supilusikaga.
  • Millest valmistatakse tinktuurid? Kuidas säilivad? Tinktuuride manustamine?
    Tinktuurid (tinktuur Tinctura) on droogidest valmistatud alkohoolsed või vesi – alkohoolsed tõmmised. Neid säilitatakse pimedas, jahedas(võivad säilida 3-4 aastat). Manustatakse peamiselt seespidiselt kas tilkadena või mikstuuride koostises.
  • Mis on mikstuur ? Kuidas manustatakse?
    Mikstuur (Mixtura) on seespidine või välispidine kombineeritud vedel ravimvorm, mis võib sisaldada lahustunud ja lahustumatuid aineid, leotisi, keediseid, tinktuure, ekstrakte jm. (Viimasel ajal valmistavad mikstuure ka tehased, aga nendele on lisatud konservante. Erinevus lahusest – sisaldavad rohkem kui kahte komponenti, võivad olla hägused ja sademega. Tähtis on, et neid tuleb alati enne tarvitamist loksutada .) Manustatakse seespidiselt supilusikaga.
  • Selgita, mis on suspensioon ja emulsioon? Milline nõue on suspensioonide ja emulsioonide manustamisel?
    Suspensioon – raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonis võib tekkida sade, mis loksutamisel kergesti dispergeerub stabiilseks suspensiooniks. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus.
    Emulsioon – raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks ja seespidiseks kasutamiseks. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid.( piimjad vedelikud)
  • Mille poolest erineb pasta salvist?
    Pasta erineb salvist selle poolest, et see sisaldab tahkeid aineid üle 25%, kuid mitte üle 65%. Pasta on salvist tahkema konsistentsiga . Pasta avaldab pikemaajalist toimet kui salv , kuna püsib kauem nahal ja tänu suurele pulbriliste ainete sisaldusele on sellel adsorbeerivad ja kuivatavad omadused, mis soodustavad selle põletikuvastast toimet. (Valmistamine, pakendid ja kasutamine on salviga analoogiline.)
  • Mis on suposiit? Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele?
    Suposiit ehk raviküünal – suppositorium on doseeritud ravimvorm, mis manustatakse rektaalselt ja vaginaalselt.. Toatemperatuuril on tahke, kehatemperatuuril sulav/lahustuv ravimvorm.
    Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele:
  • Rektaalsuposiit on kujult koonuse, teritatud otsaga silindri või torpeedokujuline; pikkus 2,5 – 4 cm, kaal 1,1 – 4 g, manustatakse ainult pärasoolde.
  • Vaginaalsuposiit ehk gloobul , need on kujult ümmargused, keraja või munaja kujuga, kaaluvad 1,5 – 6g.
  • (Pressitud suposiit valmistatakse granuleeritud pulbritest rõhu all matriitsides, pealt kaetakse õhukese rasvakihiga.)
  • (Kahekihiline suposiit, selle pindmises kihis on madalama temperatuuriga aine, mis avaldab lokaalset toimet ja suposiidi südamik avaldab resorptiivset toimet.)
  • Nõuded aerosoolide säilitamisele?
    Ravimi ballooni ei tohi avada, hoida otsese päikesevalguse ja külmumise eest, ravimi ballooni ei tohi põletada, hoida eemal lahtisest tulest.
  • Milliseid ravimvorme ei valmistata tööstuslikult?
    Osad pulbrid,lahused, mikstuurid ja tinktuurid. Ravimteed, leotised ja keedised.
  • Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Erinevus parenteraalsest manustamisest?
    Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne . Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse. Enteraalseid ravimeid saab ise kergesti manustada. Parenteraalne vajab spetsiaalset aparatuuri.
  • Millised manustamisviisid kuuluvad seespidise manustamise alla?
    Peroraalne, sublingvaalne, rektaalne.
  • Põhjenda, miks manustamine suu kaudu ehk peroraalne manustamine on ohutu?
    Üledoosi korral võib ravimi väljutada (oksendamist esile kutsudes) ja ravimid ei imendu kohe verre.
  • Millal saabub toime suukaudsel manustamisel?
    Umbes 20-30 minuti jooksul.
  • Ravimvormid, mida saab manustada suu kaudu: pulbrid, kapslid, tabletid, dražeed, graanulid, spansulid, ravimpliiatsid, lahused, leotised ja keedised, ravimteed, tinktuurid, mikstuurid, ekstraktid, tilgad.
  • Manustamine keele alla ehk sublingaavlne manustamine.
  • Kui kiiresti saabub toime keele alla manustamisel?
    Toime saabub 30 sekundi – 2 minuti jooksul, maksimaalselt 5 minuti pärast.
  • Manustamine pärasoole kaudu ehk rektaalne manustamine.
  • Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega?
    • Täpsem doseering
    • Imendumine ühtlasem ja kiirem
    • Venoosne veri satub maksa läbimata õõnesveeni
    • Ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn
    • Ravim ei läbi maksa

  • Rektaalselt manustatavad ravimvormid on: suposiit, rektaalsed kapslid, rektaalsed lahused, emulsioonid ja suspensioonid, rektaalsed vahud, salvid , kreemid, geelid.
  • Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla?
    Naha kaudu ja limaskestade kaudu.
  • Välispidiselt kasutatavad ravimvormid?
    Salv, pasta, plaaster .
  • Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse?
    Lihasesse võib süstida:
    Steriilseid vesilahuseid (ka kergelt aluselisi/happelisi)
    Õlilahuseid
    Manustatav kogus kuni 5 ml
  • Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu?
    Gaasid, aurud , aerosoolid.
  • Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda?
    Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu
    võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid
  • Parenteraalsed manustamisviisid on......
    • süstimine
    • nahaalune
    • lihasesisene
    • veenisisene manustamine (kiire süstimine, aeglane infusioon)
    • arterisisene
    • intratekaalne
    • süstimine kehaõõntesse

  • Too välja parenteraalse manustamise eelised ja puudused?
    Doseerimise suur täpsus ja kiire toime
  • Ravimvormid mida manustatakse parenteraalselt?
    Süstelahused, -suspensioonid ja -emulsioonid, infusiooni -lahused ja –emulsioonid, pulbrid ja kontsentraadid süste- ja infusiooni-preparaatide valmistamiseks ning implantaadid .
  • Mis on imendumine ehk resorptsioon .
    Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda
  • Kuidas avaldab mõju seedetrakti täitumisaste imendumisele? Kuidas avaldavad mõju seedeensüümid imendumisele?
    Tavaliselt toimub imendumine tühjast seedetraktist paremini ja kiiremini kui toiduga täidetud seedetraktist. Ravimid võivad inaktiveeruda kas osaliselt või täielikult juba enne imendumist ega avalda siis oma spetsiifilist toimet.
  • Mis on biotransformatsioon ? Milline maksaensüüm on põhiline, mis osaleb biotransformatsioonis?
    Organismis mitme ensüümsüsteemi osavõtul toimuv protsess, mille käigus farmakon muutub keemiliselt ja mille tagajärjel aine muutub kergemini erituvaks. CYP450 on see ensüüm.
  • Milliste manustamisviiside korral ei läbi ravim maksa?
    Rektaalse, inhaleerimise. Keelealune.
  • Mida kujutab endast hematoentsefaalbarjäär ja platsentaarbarjäär? Kumb neist laseb ravimeid kergemini läbi?
    Hematoentsefaalbarjäär (HEB) - on barjäär vere ja ajukoe vahel, mis reguleerib ainete tungimist ajju. Hematoentsefaalbarjäär tingib seda, et süsteemsel manustamisel paljud ravimid närvisüsteemi ei tungi ja seal toimet ei avalda.
    Platsentaarbarjäär – on barjäär ema ja loote vahel, mis on selektiivselt aineid läbilaskev. Platsentaarbarjäär kujuneb täielikult välja alles esimese trimestri lõpuks.
    See barjäär on läbilaskvam ja takistab ravimite sattumist loote verre suhteliselt vähe. See on eriti tähtis asjaolu rasedatele ravimite ordineerimisel, et vältida farmakoloogilise või teratogeense toime ilmnemisel lootel.
    Platsentaarbarjäär laseb läbi näiteks selliseid loodet kahjustavaid aineid nagu etüülalkohol, morfiin, nikotiin jne.
  • Mille kaudu ja millega erituvad ravimid organismist?
    Ekskretsioonfarmakoni enese või selle vesilahustuvate metaboliitide eritumine organismist.
    Eritumine neerude kaudu – peamine eritustee. Peamiselt neerude kaudu uriiniga erituvad organismist vees lahustuvad farmakonid; biotransformatsiooni käigus moodustunud vesilahustuvad metaboliidid (vaheühendid).
    Eritumine soolestiku kaudu – paljud farmakonid transporditakse aktiivselt läbi maksarakkude verest sappi . Sapiga soolde eritunud ained võivad soolest tagasi imenduda. Selline enterohepaatiline ringe võib pikendada ravimi toimet.
    Eritumine kopsude kaudu – see on difusiooniprotsess, mis nagu imenduminegi sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest. Gaasi või auru eritumine kopsude kaudu paraneb tunduvalt kopsuventilatsiooni ja südame minutimahu suurenemise korral. Kopsude kaudu erituvad koos väljahingatava õhuga gaasid ja kergesti lenduvate vedelike aurud.
    Eritumine naha, limaskestade ja näärmete kaudu – sel teel eritub tavaliselt väga väike kogus ravimit. Eritudes võivad põhjustada lokaalseid ärritusnähte ja põletikku. Seega on nendel eritusteedel praktiline tähtsus toksikoloogias.
  • Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime?
    Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja.
  • Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime?
    Lokaalne toime mõjub kohe manustamis kohale.
  • Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime?
    Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades.
  • Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime?
    Imendumisjärgne toime praktiliselt puudub intravenoosse manustamise korral.
  • Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime?
    Seisneb selles, et füsioloogiline kõrgnenenud tase normaliseeritakse.
  • Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime?
    Seisneb selles, et füsioloogiline tase lakkab mingiks ajaks, hiljem võib taastuda.
  • Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime?
    Seisneb selles, et füsioloogiline tase on langenud ning seda püütakse normaliseerida.
  • Farmakoni otsene ja kaudne toime, nende olemus?
    Farmakon – on keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk.
    Otsene toime:
    Lokaliseeruvad primaarne ja sekundaarne reaktsioon samas elundis.
    Kaudne toime:
    Ühe elundi vôi elundsüsteemi mürgi toimel muutunud talitlus kajastub teise elundi funktsioonis. Kui kaudne toime avaldub närvisüsteemi kaudu refleksina, räägitakse reflektoorsest toimest.
  • Mis on annus ? Annuse liigid?
    Toimiv annus (dosis effectiva, DE) on annus, mille tekitatud kontsentratsioon ületab minimaalse ja mille puhul ilmneb toime.
    toimiv annus - dosis effectiva
    terapeutiline e. raviannus - dosis therapeutica s. dosis curativa
    toksiline annus - dosis toxica
    surmav annus - dosis letalis (DL)
    Ühekordnee maximaalne annus ja ööpäevane maximaalne annus
  • Mis on terapeutiline laius? Seos ravimi ohutusega?
    Terapeutiline laius – vahe keskmise terapeutilise ja minimaalse toksilise annuse vahel. Väike TP tähendab, et äratuntav doos ja tappev doos on pea samad. Väike TP = ohtlik ravim. Näitab, kui kerge on üledoseerida.
  • Mis on biosaadavus ?
    Biosaadavus on farmakokineetika mõiste, mis näitab, kui suur osa manustatud ravimist või keemilisest ühendist jõuab muutumatul kujul süsteemsesse vereringesse. Biosaadavust väljendatatakse protsentuaalselt .
  • Mis on ravimi kumulatsioon ? Miks aine kumuleerub organismis? Seos ravimi toimega?
    Ravimi kuhjumine organismis. Kumulatsioon ilmneb kui üksikute annuste manustamisintervall on väiksem kui elimineerimiseks kuluv aeg. Korduval manustamisel võib toime nõrgeneda ja lõpuks üldse kaduda. Seda nimetatakse tolerantsuseks ehk talumuseks
  • Ravimsõltuvust iseloomustavad neli tunnust? Nende olemus?
    • soov manustatavaid doose pidevalt suurendada,
    • füüsilised ja vaimsed abstinentsinähud/võõrutusnähud,
    • organismi ainetaluvuse (tolerantsuse) tõus,
    • Isiksuse muutus.

  • Millisel kujul ringleb ravim veres? Selgita selle olemust. Milline vorm on toimiv?
    Seotud vormis, mis on depoovorm ning vabalt ringleva ravimi hulga vähenemisel täiendab selle varu.
    Vabas vormis, millisena on ravim võimeline difundeeruma kudedesse, jõudma elunditesse ja toimet avaldama.
  • Millest oleneb difusiooni kiirus ja suund passiivsel difusioonil?
    Gaas tungib läbi alveooli seina verre siis, kui tema kontsentratsioon on õhus suurem kui veres; gaas liigub suurema osarõhu poolt väiksema osarõhu poole. Kui veres on suurem konsentratsioon kui õhus, siis hakkab gaasi väljumine verest õhku ja veres olev kontsentratsioon väheneb. Sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest.
  • Mis on kergendatud difusioon ?
    Aine transport madalama kontsentratsiooni suunas valgulise transporteri abil.
  • Mille poolest erineb kergendatud difusioon aktiivsest transpordist?
    Kergendatud difusioon ei vaja energiat, aktiivne transport aga vajab, aktiivne transport kasutab ATP energiat ja madalamalt kõrgemale.
  • Mis on teratogeenne toime?
    Loote arengut mõjutav toime väärarengute näol. Teratogeenid – raseduse ajal tarbitavad ained, mis võivad põhjustada väärarenguid.
  • Mis on mutageenne toime?
    Geenimutatsioone tekitav toime. Geenimaterjali muutused, mis kanduvad edasi järglastele.
  • Vasakule Paremale
    Farmakoloogia #1 Farmakoloogia #2 Farmakoloogia #3 Farmakoloogia #4 Farmakoloogia #5 Farmakoloogia #6 Farmakoloogia #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 432 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Keits123 Õppematerjali autor
    Sisaldab põhjalikke vastuseid farmakaloogia küsimustele.

    Sarnased õppematerjalid

    Farmakoloogia KT1
    8
    doc

    Farmakoloogia KT1

    1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted – farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog? Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured) Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nende agregaatolekule? tahked, vedelad, pehmed ja gaasilised 4. Pulbrite jagunemine vastavalt manustamisele? seespidised ja välispidised pulbrid 5. Mis vahe on doseeritud ja doseerim

    Farmakoloogia
    2018 esimene seminar farmokoloogia
    9
    docx

    2018 esimene seminar farmokoloogia

    2018 esimene seminar 1 1. seminar 1. Milline Tartu Ülikoolis töötanud farmakoloog isoleeris kärbseseenest muskariini ja uuris tema toimet? a) R. Kobert b) R. Buchheim c) G. Kingisepp d) O. Schmiedeberg 2. Millega läks farmakoloogia ajalukku R.Buchheim? a) lõi farmakoloogia mõiste b) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia laboratooriumi c) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia ajakirja 3. Milline väited on õiged? Farmakoloogia on teadus, mis uurib ... a) ravimite toimet organismi normaalsetesse või patoloogiliselt muutunud elutalitlustesse b) organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim,

    Farmakoloogia
    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused
    8
    docx

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused 2021 Helve Kirm 1. Mida uurib farmakokineetika? teadus organismi toimest ravimile (imendumine, jaotumine, metabolism, eritumine). 2. Mida uurib farmakodünaamika? teadus ravimi toimest organismile. (kus, kuidas ja miks ravim avaldab toimet, ründepunktid ja toimemehhanismid, toime sõltuvus annusest ja toime kestvusest. 3. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haiguste ravimiseks, haigusseisundite kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks, elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks inimesel või loomal. 4. Mürk (mille poolest erinevad ravim ja mürk?) Aine, mille poolt esile kutsutud muutused on organismile kahjulikud, nimetatakse mürgiks. Kui muutused on soovitud, nimetatakse ravimiks. 5. Ravimite saamisallikad. ● Ravimtaimed- alkaloidid ja glükosiidid ● Loomset päritoluga

    Farmakoloogia
    Üldfarmakoloogia EKSAM-materjal
    50
    pdf

    Üldfarmakoloogia EKSAM (materjal)

    Merle kiloman 1.Retseptorite olemus Retseptor on organismi makromolekulaarne komponent, millega reageerides avaldab ravim toimet. Enamik retseptoreid on proteiinid. Üldiselt on võimalik muuta organismi iga funktsiooni. Toime tekib vaid organismi füsioloogiliste funktsioonide muutmise kaudu. Ravimid seonduvad retseptoritega ioonsete, vesinik-, hüdrofoobsete, van der Waals`i ja kovalentsete sidemetega. Retseptor, tema sihtmärk rakus ja vahepealsed ülekandes osalevad molekulid moodustavad retseptor-efektor süsteemi. 2. Retseptorite iseloomustus Retseptorid jaotatakse: ● ioonkanalitega seotud: nt N-kolino-, 5-HT-, GABA-retseptorid ● G-valguga seonduvad: nt adreno-, kolino-, dopamiini-, histamiini-, morfiini- jpt retseptorid ● ensüümretseptorid: nt bradükiniini-, insuliiniretseptor ● rakusisesed: nt östrogeeni-, testosterooni-, vitamiin D- jt retseptorid 3. Sünapsi olemus Efekt liigub presünapsist postsünapsi poole. Tähtsamateks osadeks pr

    Farmakoloogia
    Biofarmaatsia
    22
    doc

    Biofarmaatsia

    1. Ravimi ja ravimpreparaadi mõisted. Ravim ­ igasugune aine mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, raviks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Ravimpreparaat ­ tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks Biofarmaatsia mõiste. Biofarmaatsia tekkis 1960-ndate alguses, ta täidab tühimikku kliinilise meditsiini ja farmaatsia vahel ning tekkis selleks et seletada arusaama, et ravimpreparaadi toime sõltub keemilisest struktuurist ja manustamisviisist. 2. Biofarmaatsia mõiste Biofarmaatsia ­ teadus, mis seletab ravimi toime olemuse ja intensiivsuse sõltuvust inimesel ja loomal järgmistest teguritest: Toimeaine keemiline kuuluvus (alus, hape, kompleks jne.) Toimeaine füüsikalised omadused (kristallvorm, osakeste suurus, pinna omadused) Kasutatud abiained ja nende omadused Ravimvorm ja manustamisviis Ravimi valmistamise tehnoloogilised võt

    Farmakoloogia
    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused
    15
    docx

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

    · Mittenarkootilise ravimi retsept - 60 päeva · Korduvretsept - 180 päeva · Narkootilise ravimi retsept - 30 päeva 23. Kellel on üldse Eesti Vabariigis retsepti väljakirjutamise õigus? Kellel on piiratud retsepti väljakirjutamise õigus? Arstil, hambaarstil, ämmaemandal ja perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel. Piiratud - perearstiga koos töötaval õel (on ravimi väljakirjutamise õigus juhul, kui ta on läbinud kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse) 24. Millised on retsepti erinevad liigid? · retsept ravimi ühekordseks väljastamiseks · korduvretsept · narkootilise ravimi retsept 25. Millistele ravimitele ei tohi kirjutada korduvretsepti · narkootilistele ravimitele · anksiolüütikumidele · uinutitele · rahustitele · antibakteriaalsetele raviainetele · immunoloogilistele ja radiofarmatseutilistele ravimitele · ravimitele, mille väljastamisele on kehtestatud koguselised piirangud

    Meditsiin
    Farmakokineetika
    9
    doc

    Farmakokineetika

    FARMAKOKINEETIKA Farmakokineetika on farmakoloogia osa, mis uurib ravimi saatust organismis. Selle eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus

    Farmakoloogia
    Farma eksami TABEL - kursusele
    97
    pdf

    Farma eksami TABEL - kursusele

    RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

    Meditsiin




    Kommentaarid (4)

    Meril11n profiilipilt
    Meril11n: polnud neid küsimusi, mida oleks mul vaja olnud, aga hea materjal
    16:03 29-01-2014
    liakaasik profiilipilt
    liakaasik: leidsin küsimused, hea materjal ja oli abiks
    18:00 13-03-2019
    jaana324 profiilipilt
    jaana sisas: väga hea materjal
    13:52 17-10-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun