Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Farmakoloogia KT1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel juhtudel toimib mürk ravimina?
  • Mis vahe on doseeritud ja doseerimata pulbril?
  • Mis otstarbel kaetakse tablette?
  • Millised ravimvormid on prolongeeritudpikendatud toimega?
  • Mis on implanteeritav tablett?
  • Kuidas manustatakse?
  • Mis viiakse kudedesse või lihasesse kirurgilisel teel 9 Mis on drazee?
  • Kuidas manustatakse?
  • Mis on kapsel Kuidas manustatakse?
  • Millega kapslid täidetakse?
  • Mis on lahus Levinumad lahustid?
  • Milles väljastatakse süstelahuseid?
  • Kes kontrollib seda?
  • Mis on kuivampull?
  • Millised ained paigutatakse kuivampullidesse?
  • Mis on suspensioon ja emulsioon kuidas teete nendel vahet Kuidas neid manustatakse?
  • Millest valmistatakse leotised ja keedised?
  • Mis on mikstuur?
  • Kuidas manustatakse?
  • Mikstuur on kombineeritud vedel ravimvorm mida manustatakse seespidiselt või välispidiselt 20 Mis on tinktuuri ja mille poolest see erineb tavalisest vesilahusest?
  • Mille poolest erineb pasta salvist?
  • Mis on suposiit?
  • Milliseid ravimvorme manustatakse rektaalselt?
  • Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega?
  • Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine?
  • Mille kaudu toimub manustamine?
  • Mis võib olla suukaudne sublingvaalne või rektaalne 28 Erinevus parenteraalsest manustamisest?
  • Millised manustamisviisid kuuluvad seespidise manustamise alla?
  • Miks manustamine suu kaudu ehk peroraalne manustamine on ohutu?
  • Mis on suukaudse manustamise puudused?
  • Millal saabub toime suukaudsel manustamisel?
  • Mikstuurid ekstraktid tilgad 34 Manustamine keele alla ehk sublingaavlne manustamine 35 Kui kiiresti saabub toime keele alla manustamisel?
  • Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla?
  • Millised manustamisviisid kuuluvad parenteraalse manustamise alla?
  • Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse?
  • Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu?
  • Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe on kasutatav kiirabis?
  • Mis on imendumine?
  • Mis avaldavad mõju suukaudsel manustamisel?
  • Kuidas avaldab mõju seedetrakti täitumisaste imendumisele?
  • Milles seisneb maksa funktsioon?
  • Milliste manustamisviiside korral ei läbi ravim maksa?
  • Mida kujutab endast hematoentsefaalbarjäär ja platsentaarbarjäär?
  • Mille kaudu ja millega erituvad ravimid organismist?
  • Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime?
  • Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime?
  • Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime?
  • Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime?
  • Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime?
  • Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime?
  • Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime?
  • Mis on annus ?
  • Mis on terapeutiline laius?
  • Mis on biosaadavus?
  • Mis on ravimi kumulatsioon ?
  • Miks aine kumuleerub organismis?
  • Mis on tolerantsus ?
  • Kuid avaldub kaudselt teise elundi töös 63 Millisel kujul ringleb ravim veres?
  • Milline vorm on toimiv?
  • Millise reaktsiooniga ained imenduvad paremini maost millised seedetrakti teistest osadest?
  • Millest oleneb difusiooni kiirus ja suund passiivsel difusioonil?
  • Mis on kergendatud difusioon?
  • Mille poolest erineb kergendatud difusioon aktiivsest transpordist?
  • Mis on ravimi kaasuv toime ja reflektoorne toime?
  • Milliste verekomponentidega seotakse ravimid vereringes?
  • Milline funktsioon on seotud vormil?
  • Mis on teratogeenne toime?

Lõik failist


  • Millistel juhtudel toimib mürk ravimina ?
    Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina.
  • Mõistedfarmakon , preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog ?
    Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi.
    Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon
    Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju
    Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus.
    Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured)
    Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine.
  • Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nende agregaatolekule?
    tahked , vedelad, pehmed ja gaasilised
  • Pulbrite jagunemine vastavalt manustamisele?
    seespidised ja välispidised pulbrid
  • Mis vahe on doseeritud ja doseerimata pulbril?
    doseeritud pulbrid on annuseks jaotatud, kasutatakse seespidiselt, doseerimata pulbreid võib kasutada
  • Vasakule Paremale
    Farmakoloogia KT1 #1 Farmakoloogia KT1 #2 Farmakoloogia KT1 #3 Farmakoloogia KT1 #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 221 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Vladislav Õppematerjali autor
    1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina?
    Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina.
    2. Mõisted – farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, toimeaine, droog?
    Farmakon – keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi.
    Preparaat – kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon
    Ravimvorm – ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju
    Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus.
    Droog – ravimite looduslik taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured)
    Toimeaine - taimses või loomses droogis või ravimvormis esinev farmakoloogilise toimega aine.
    3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nende agregaatolekule?
    tahked, vedelad, pehmed ja gaasilised
    4. Pulbrite jagunemine vastavalt manustamisele?
    seespidised ja välispidised pulbrid
    5. Mis vahe on doseeritud ja doseerimata pulbril?
    doseeritud pulbrid on annuseks jaotatud, kasutatakse seespidiselt, doseerimata pulbreid võib kasutada

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    doc

    Farmakoloogia

    1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted ­ farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon ­ keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat ­ kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ­ ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ­ ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured). Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. 3. Ravimvormide klassifikatsioon vastavalt nen

    Farmakoloogia
    thumbnail
    9
    docx

    2018 esimene seminar farmokoloogia

    2018 esimene seminar 1 1. seminar 1. Milline Tartu Ülikoolis töötanud farmakoloog isoleeris kärbseseenest muskariini ja uuris tema toimet? a) R. Kobert b) R. Buchheim c) G. Kingisepp d) O. Schmiedeberg 2. Millega läks farmakoloogia ajalukku R.Buchheim? a) lõi farmakoloogia mõiste b) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia laboratooriumi c) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia ajakirja 3. Milline väited on õiged? Farmakoloogia on teadus, mis uurib ... a) ravimite toimet organismi normaalsetesse või patoloogiliselt muutunud elutalitlustesse b) organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim,

    Farmakoloogia
    thumbnail
    8
    docx

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused 2021 Helve Kirm 1. Mida uurib farmakokineetika? teadus organismi toimest ravimile (imendumine, jaotumine, metabolism, eritumine). 2. Mida uurib farmakodünaamika? teadus ravimi toimest organismile. (kus, kuidas ja miks ravim avaldab toimet, ründepunktid ja toimemehhanismid, toime sõltuvus annusest ja toime kestvusest. 3. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haiguste ravimiseks, haigusseisundite kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks, elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks inimesel või loomal. 4. Mürk (mille poolest erinevad ravim ja mürk?) Aine, mille poolt esile kutsutud muutused on organismile kahjulikud, nimetatakse mürgiks. Kui muutused on soovitud, nimetatakse ravimiks. 5. Ravimite saamisallikad. ● Ravimtaimed- alkaloidid ja glükosiidid ● Loomset päritoluga

    Farmakoloogia
    thumbnail
    50
    pdf

    Üldfarmakoloogia EKSAM (materjal)

    Merle kiloman 1.Retseptorite olemus Retseptor on organismi makromolekulaarne komponent, millega reageerides avaldab ravim toimet. Enamik retseptoreid on proteiinid. Üldiselt on võimalik muuta organismi iga funktsiooni. Toime tekib vaid organismi füsioloogiliste funktsioonide muutmise kaudu. Ravimid seonduvad retseptoritega ioonsete, vesinik-, hüdrofoobsete, van der Waals`i ja kovalentsete sidemetega. Retseptor, tema sihtmärk rakus ja vahepealsed ülekandes osalevad molekulid moodustavad retseptor-efektor süsteemi. 2. Retseptorite iseloomustus Retseptorid jaotatakse: ● ioonkanalitega seotud: nt N-kolino-, 5-HT-, GABA-retseptorid ● G-valguga seonduvad: nt adreno-, kolino-, dopamiini-, histamiini-, morfiini- jpt retseptorid ● ensüümretseptorid: nt bradükiniini-, insuliiniretseptor ● rakusisesed: nt östrogeeni-, testosterooni-, vitamiin D- jt retseptorid 3. Sünapsi olemus Efekt liigub presünapsist postsünapsi poole. Tähtsamateks osadeks pr

    Farmakoloogia
    thumbnail
    22
    doc

    Biofarmaatsia

    1. Ravimi ja ravimpreparaadi mõisted. Ravim ­ igasugune aine mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, raviks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Ravimpreparaat ­ tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks Biofarmaatsia mõiste. Biofarmaatsia tekkis 1960-ndate alguses, ta täidab tühimikku kliinilise meditsiini ja farmaatsia vahel ning tekkis selleks et seletada arusaama, et ravimpreparaadi toime sõltub keemilisest struktuurist ja manustamisviisist. 2. Biofarmaatsia mõiste Biofarmaatsia ­ teadus, mis seletab ravimi toime olemuse ja intensiivsuse sõltuvust inimesel ja loomal järgmistest teguritest: Toimeaine keemiline kuuluvus (alus, hape, kompleks jne.) Toimeaine füüsikalised omadused (kristallvorm, osakeste suurus, pinna omadused) Kasutatud abiained ja nende omadused Ravimvorm ja manustamisviis Ravimi valmistamise tehnoloogilised võt

    Farmakoloogia
    thumbnail
    15
    docx

    Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

    · Mittenarkootilise ravimi retsept - 60 päeva · Korduvretsept - 180 päeva · Narkootilise ravimi retsept - 30 päeva 23. Kellel on üldse Eesti Vabariigis retsepti väljakirjutamise õigus? Kellel on piiratud retsepti väljakirjutamise õigus? Arstil, hambaarstil, ämmaemandal ja perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel. Piiratud - perearstiga koos töötaval õel (on ravimi väljakirjutamise õigus juhul, kui ta on läbinud kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse) 24. Millised on retsepti erinevad liigid? · retsept ravimi ühekordseks väljastamiseks · korduvretsept · narkootilise ravimi retsept 25. Millistele ravimitele ei tohi kirjutada korduvretsepti · narkootilistele ravimitele · anksiolüütikumidele · uinutitele · rahustitele · antibakteriaalsetele raviainetele · immunoloogilistele ja radiofarmatseutilistele ravimitele · ravimitele, mille väljastamisele on kehtestatud koguselised piirangud

    Meditsiin
    thumbnail
    9
    doc

    Farmakokineetika

    FARMAKOKINEETIKA Farmakokineetika on farmakoloogia osa, mis uurib ravimi saatust organismis. Selle eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus

    Farmakoloogia
    thumbnail
    51
    odt

    Farma kontrolltöö I

    Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud

    Farmakoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun