23 Mis on ülavesi? A Veekiht aeratsioonivöös B Pinnasevee ülemine kiht C Pinnasevesi kõrgustikel 24 Millest sõltub pinnasevee tase? A Filtratsioonimoodulist B Alumisest veepidemest C Infiltratsioonist 25 Mis on hüdroisohüps? A Survelise põhjavee taseme samakõrgusjoon B Pinnasevee taseme samakõrgusjoon C Pinnase külmumissügavus 26 Kas jõgi toitub pinnaseveest? A Jah B Osaliselt C Ei 27 Mis on piesohüdroisohüps? A Survelise põhjavee taseme samakõrgusjoon B Survekõrgus arteesiavee kihis
§ 34. Ranna ja kalda kaitse eesmärk on looduse kaitsmine ja kahjuliku inimmõju vähendamine. § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused · Piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd · Kõrgveepiir on rannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. § 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
Digitaalkaart- arvutikaart, mis sisaldab endas väga palju informatsiooni Aerofoto- õhust pildistatud foto Ortofoto- geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto Leppemärgid- kokkuleppelised märgid kaardil, mis tähistavad kindlaid objekte või nähtusi (sama on leppevärvidega) Legend- leppemärkide ja leppevärvide seletus Absoluutne kõrgus- kõrgus mõõdetuna merepinnast Suhteline kõrgus- kõrgus mõõdetuna mõnest muust punktist Samakõrgusjoon- joon, mis ühendab samal kõrgusel asuvaid punkte Mõõtkava- näitab, mitu x on looduses olevaid vahemaid vähendatud Arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab, kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses(1:300000) Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus(1cm-3km) Joonmõõtkava- esitab vahemaid piltlikult Suuremõõtkavaline kaart- vähendatud kõige vähem, täpne
Vastused. 1. absoluutne kõrgus on see kui on võetud merepinnast tippuni ja suhteline on see kui on võetud jalamist tipuni. 2. Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte. Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. 3. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevahe ks 4.päikse kiirgus 5. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist
erosiooni tulemus. Peale jõgede võivad orge uuristada ka liustikud, peamiselt pikad alpi liustikud. Kolmas põhiline võimalus orgude tekkeks on läbi murrangute tekke. Sellised on näiteks riftiorud või muud väiksemad alangud. Mandrilava mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. (enamasti tasandikulise pinnamoega). Süvik piklik, sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.(tekib kahe laama piirile). Samakõrgusjoon ehk. Horisontaal joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama kõrgusega punkte. Murenemine protsesside kogum , mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Karst karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm. Ilm maa hetkeseisund. Ilma määravad parameetrid : õhutemperatuur, õhurõhk, sademed jne..
Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni Eesti reljeefi ühe suurvormina on Otepää kõrgustik füüsilisgeograafiliselt (maastikuliselt) omalaadne piirkond. Seda kinnitavad ka kõrgustiku loodust käsitlevad arvukad uurimused. Otepää kõrgustiku piiri saab füüsilisgeograafilisel kaardil hõlpsasti ja võrdlemisi täpselt fikseerida. Kõrgustiku looduslik piir jälgib küllaltki hästi 100 meetri samakõrgus- joont. Üksnes edelas ühendab see samakõrgusjoon Otepää kõrgustikuga ka Karula kuplistiku ning loodes joonistab kõrgustikust eraldi asetsevana välja kõrgema ala Rõngust lõuna pool. Oma kõrguse ja maastikulise ilme järgi kuulub viimane siiski Otepää kõrgustiku juurde. Rõngu ümbrusega analoogiliselt loetakse kõrgustiku juurde Vastse-Antsla--Vaabina ümbrus, mida kõrgustiku põhiosast eraldab Urvaste ürgorg. Kõrgustiku väiksema ulatusega «eelpostid» on Sirvaku ja Voorepalu ümbrus
Mandrilava- mere-või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala Mandrinõlv- ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv Ookeani keskmäestik- ookeaninõos paiknev enamasti veealune mäestik Süvik- pikliku kujuga sügav koht ookeaninõos Absoluutne kõrgus- koha kõrgus meetrites merepinnast Suhteline kõrgus- ühe koha kõrgus teise suhtes Kurrutus- kivimikihtide liikumine, mis tekib maakoore kokkusurumisel, kui setete või kivimite kihid lainjalt voltideks kokku pressitakse Samakõrgusjoon e horisontaal- kinnine (kontuur)joon, mis läbib ühesuguse kõrgusega maapinnapunkte; kujuteldav maapinna lõikejoon kindlal kõrgusel asuva tasapinnaga Murenemine- protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad Erosioon- protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Transportijaks võib olla vooluvesi, jää, tuul. Mõnikord
99% planeedi veeaurust on troposfääris. Veeauru kontsentratsioonid muutuvad laiusega - suurimad troopikas (kuni 4%) ja vähimad poolustel. Kõik ilmastikunähtused toimuvad troposfääris, Troposfääris toimub õhu pidev segunemine tänu konvektiivsetele õhuvooludele. · Tropopaus konstantse temperatuuriga kiht, mis eraldab troposfääri stratosfäärist Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. · Konvektsioon energia ülekanne, kus on tegemist õhumasside vertikaalse liikumisega, mis tekib aluspinna erinevast soojenemisest tingitud õhurõhkude erinevusega. Sageli kasutatakse ka terminit termiline konvektsioon · Kui temperatuur kõrgusega tõuseb on tegemist inversiooniga Termokliin temp hüppekiht sügavates kihistunud veekogudes
moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo); · selgitab jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel; Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus,kurrutus, samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon, karst; KLIIMA · teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus, · pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused, selgitab nende mõju kliimale, sh Eesti kliimale; · iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha (sh Eesti) kliimat;
eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). Peamised kliimaerisustest tulenevad eelised on: püsiv lumekate, mis kujuneb varakult (detsembris) ja laguneb hilja (aprill); suur lumikatte tüsedus (40-50 cm) pikk lumikatte kestus (125 päeva). Kõige tüsedam ning pikema kestusega on lumikate Haanja ja Plaani vahelises piirkonnas (nn lumetsoon). Lumetsooni tinglikuks piiriks on põhjas 220 m, läänes 210-220 m, lõunas ja idas 210 m samakõrgusjoon, jäädes Käänu – Tuuka – Pari – Pressi – Holdi – Mallika – UueSaaluse – Mõisamäe – Vaestõlastõ – Jaanimäe – Rebäse – Haki – Kilometsa külade vahelisele alale Mullad Haanja kõrgustikul Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. 1 km²-l esineb keskmiselt 160- 170 mullaeraldist (maksimaalselt kuni 400) ja mullaliikide arv on keskmiselt 14-15
................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 13 2 Asend Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Tartu, Ötepää, Põlva, Võru ja Valga maakondade aladel, mille pindalaks on 1247km 2, läbimõõduga ligikaudu 40km. Kõrgustikku piiritleb usna hästi 88meetri samakõrgusjoon. Loode- põhja ja ida poolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgusik ja Võru-Hargla nõgu. Samuti saab Otepää kõrgustikku hõlpsasti piiritleda ka sealt, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja osaliselt Ahja ürgorg idas. Keerukam on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga
Reljeefi kujutamiseks topograafilistel kaartidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi: kõrgusarve horisontaale Kõrgusarvud kantakse plaanile selliselt, et need kajastaksid reljeefile iseloomulikke punkte. Kõrgusarvu juurde käib alati punkt (täpike), sest muidu ei ole võimalik aru saada missugust maastikupunkti see arv täpselt iseloomustab. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühel kõrgusel. Eelnevast tulenevalt võib horisontaalide kohta öelda ka samakõrgusjoon. Horisontaalide kõrguste vahe on ühesugune ja see sõltub kaardi või plaani mõõtkavast. Horisontaalid ei lõiku kunagi. Horisontaalid on konstantse lõikevahega kogu kaardi ulatuses. Horisontaalide lõikevahe Lõikevahe on kahe horisontaali kõrguste vahe. Horisontaalide lõikevahe puhul tuleb arvestada: Plaani või kaardi mõõtkava. Reljeefi iseloomu (tasase reljeefiga aladel on lõikevahe väiksem). Maastiku
Noor mäestik lühikest aega geoloogiliste välisjõudude toimele allunud mäestik, millele on tüüpilised sügavad orud, järsud nõlvad ja teravad tipud (kesk- ja uusaegkonnas kujunenud mäestikud) Absoluutne kõrgus arv, mis näitab koha kõrgust merepinnast meetrites ; Eestis lähtutakse Soome lahe veetaseme keskmisest kõrgusest Kroonlinnas Suhteline kõrgus kõrgus, arvestades positiivse pinnavormi jalamilt Kurrutus kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel Samakõrgusjoon ehk horisontaal joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine ehk füèsiline murenemine) ja keemilisel (porsumine ehk keemiline murenemine) toimel Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda
taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, väikese maa-ala vähendatud kujutis pruunsüsi jne tasapinnal (kuni 1:240000). Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia Väikesemõõtkavaline kaart- suure maa- järele ületab energiatoodangu ala vähendatud kujutis tasapinnal, vähem Isikuteenused- teenused, mida osutatakse detailne (alates 1:250000). otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, Horisontaal e samakõrgusjoon- joon, mis taksoteenus jne) ühendab kaardil samasuguste kõrgustega Äriteenused ehk tootjateenused- punkte. teenused, mis on osutatud kaupade või siis Isoterm- joon, mis ühendab kaardil ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. samasuguse temperatuuriga punkte. Uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport jms) ja mille hind kajastub lõpptoodangu hinnas Avaliku sektori teenused- teenused, mida
objektis- maastik, teed, linnad jne. Temaatiline kaart konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geograafilisi-, klimaatilisi-jne kaarte. Suuremõõtkavaline kaart ehk plaan väikese maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal ( kuni 1:24000) Väikesemõõtkavaline kaart suure maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal, kuid on vähem detailne (alates 1:250000) Horisontaal ehk samakõrgusjoon joon, mis ühendab kaardil samasuguse kõrgusega punkte. Isoterm joon, mis ühendab kaardil samasuguse temperatuuriga punkte.
Lihtne meetod võimaldab kindlaks teha, kas on tegu pinnaveehoidlaga või asub kaev voolava pinnavee piirkonnas. Selleks puistetakse kaevu peotäis puhtaid laaste ja kaetakse kaev kaanega, et vältida tuule mõju. Kui mõne aja pärast on kõik laastud kaevu ühes ääres, siis on tegemist vooluveega. Seejärel vette lastud kork näitab ära ligilähedaselt vee liikumise suuna ja kiiruse. 11. Mida loetakse hüdroisohüpsideks? V: Pinnavee taseme samakõrgusjoon. 12. Mida saab määrata hüdroisohüpside kaardi järgi? V: Hüdroisohüpside kaardi abil saab lahendada mitmeid praktilisi ülesandeid: määrata pinnasevee voolusuunda ja vee taseme langust, vee lasumissügavust igas kaardil asuval punktis, kihi paksust, lasumise iseloomu ja reljeefi vahelisi suhteid. 13. Milline on põhjavee temperatuur, kuidas see muutub? V:Pinnasevee temperatuur on seotud välisõhu temperatuuriga seda tihedamini, mida lähemal maapinnale on veetase. 14
126.Concern huvi, huvitatus 127.Concervatory- talveaed, kasvuhoone 128.Concrete- betoon 129.Condominium community korterelamute ühistu 130.Conflicting claims vastuolus nõuded 131.Conifer- okaspuu 132.Connote- vihjama, tähendama 133.Consider- arvestama 134.Consideration - läbivaatamine, arutamine 135.Consummate art- täiuslik, lõpule viidud kunst 136.Contemporary garden- moodne aed 137.Continuity- järjepidevus 138.Contour- samakõrgusjoon, horisontaal 139.Contractor-hanketööde ettevõtja 140.Contribute kaasa aitama 141.Contribution panus, koostöö 142.Convent- nunnaklooster, klooster 143.Conventional traditsiooniline, tavaline 144.Conventional urban landscape- tavapärane linnamaastik 145.Convey a feeling tunne endasi andma 146.Copse- salu, võsa 147.Courtyard-õuemaa 148.Coverage kate 149.covered pipes- kaetud torud 150.Creeper- ronitaim 151
Kuidas lahendada: 1. Tingimustele vastavate piirsirgete määramine 2. Piirsirgete kandmine joonisele 3. Lubatava pooltasandi määramine 4. Lubatavate lahendite piirkonna leidmine 5. Sihifunktsiooni samakõrgusjoone leidmine 6. Samakõrgusjoone liigutamine kindlaksmääratud suunas 7. Optimaalse lahendi leidmine 8. Optimaalse punkti koordinaatide välja arvutamine Lahendite hulk : · Üks optimaalne lahend üks tipp · Lõpmata palju lahendeid Samakõrgusjoon on paralleelne lubatava lahendihulga külje või kiirega · Puuduvad lahendid pole rahuldatud kõiki kitsendusi, piirkond on tühihulk, ülesanne on piiramata Duaalne planeerimisülesanne: Olgu antud esialgne ülesanne max-põhikujul: z = c1 x1 + c 2 x 2 +...+ c n x n + c max a11x1 + a12 x2 + ... + a1n xn b1 a21x1 + a22 x2 + ... + a 2 n xn b2 ... ... ... ... ... am1x1 + am2 x2 + ..
Karjäär- Rajatis, kus maavarade kättesaamiseks rakendatakse maapealset kaevandamist Pinnamood- Maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormis ja mis kujuneb nii looduslike tegurite kui ka inimtegevuse tagajärjel Kaevandus Koht, kus kaevandatakse maavarasid Absoluutne kõrgus- Arv, mis näitab koha sügavust allpool merepinda Suhteline kõrgus- Arv, mis näitab kui palju on maapinna üks punkt teisest madalam Kurrutus- Samakõrgusjoon- Joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine- Kivimite purunemine temp. kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel või keemilisel toimel. Erosioon- Uuristamine, vooluvete, tuule, liustike, lainete jm. kulutav tegevus, mille tagajärjel kantakse ära kivimeid, setteid, mulda Karst- Nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvatele ja lõhelistele kivimitele.
optimaalne lahend; optimaalne lahend võib puududa, võib olla mitu samaväärset lahendit (alternatiivsed lahendid), võib olla lõpmata palju lahendeid ning ülesandel ei pruugi olla ühtegi lubatavat lahendit. 1. Ülesandel on üks optimaalne lahend, mis langeb kokku lubatavate lahendite piirkonna ühe tipuga, kusjuures lubatavate lahendite piirkond võib olla tõkestatud või tõkestamata. 2. Ülesandel on lõpmata palju optimaalseid lahendeid – sihifunktsiooni samakõrgusjoon on paralleelne lubatavate lahendite piirkonna küljega või kiirega. 3. Ülesandel puudub lahend, sest lubatavate lahendite piirkond on tühi hulk. 4. Sihifunktsiooni väärtus on tõkestamata ja ülesandel lahend selle tavalises mõttes puudub. DUAALSED PLANEERIMISÜLESANDED Duaalne planeermisülesanne-Iga lineaarse planeerimisülesandega seotud teine lineaarne planeerimisülesanne. Duaalsete ülesannete paar-selle moodustavad esialgne ülesanne ja temaga duaalne ülesanne.
temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360°). Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. Mis on asimuut? Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel. Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. Mis on magnetiline asimuut? Magnetiline asimuut on magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuut. Mis on horisontaal, selle omadused? Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Mis on horisontaalide lõikevahe? Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. Mis on leppemärgid? Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest kujutistest koosnev süsteem, mida kasutatakse kaardistamisel, et luua kõigile lugejaile üheselt mõistetav ruumiline pilt. Mis on kõlvik?
maa-ala. Nende hulka kuuluvad kaardid, mille mõõtkava on alla 1:100 000. Igapäevaelus kasutatakse kõige rohkem linnaplaane. Väikesemõõtkavaline kaart- kaart, mille mõõtkava on 1:1 000 000 ja vähem. Nendel kaartidel kujutatakse suure pindalaga maa-alasid. Väikesemõõtkavalise kaartide hulka kuuluvad maailmakaardid, mandrite või nende osade kaardid, riikide kaardid jne. Igapäevaelus on väikesemõõtkavalised kaardid nt seinakaardid, "Maanteede atlase" kaardid jm. Horisontaal- ehk samakõrgusjoon on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. Isoterm- ehk samatemperatuurijoon on joon kliimakaardil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kujutatakse kliimakaardil jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni.
puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone. 60.Reljeefi kujutamise viisid. Reljeefi kujutamisel topograafilistel kaartidel ja plaanidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi. Reljeefi saab kujutada kas kõrgusarvude või horisontaalide (ka samakõrgusjoon, isojoon või isohüps) abil. Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse punktide juurde vastavad kõrgused. Sellisel juhul puudub näitlikus, kuid me saame määrata täpselt punktide vahelisi kõrguskasve ja interpoleerida teiste vajalike punktide kõrguseid. Kõrguasrvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel, kus
5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 59. Teodoliitkäigu ja topograafilise plaani joonestamine. Joonepikkuste ja nurga abil punktid paika. 60. Reljeefi kujutamise viisid. Reljeefi kujutamisel topograafilistel kaartidel ja plaanidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi. Reljeefi saab kujutada kas kõrgusarvude või horisontaalide (ka samakõrgusjoon, isojoon või isohüps) abil. Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse punktide juurde vastavad kõrgused. Sellisel juhul puudub näitlikus, kuid me saame määrata täpselt punktide vahelisi kõrguskasve ja interpoleerida teiste vajalike punktide kõrguseid. Kõrguasrvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel, kus asub palju
Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid. Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 8. Mis on piesoisohüps. Samarõhu jooned piesoisohüpsid. 1 9. Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on riti isohüpsiga). 10. Maa siseehitus. Maakoor - keskmine paksus 30 km. Paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid. Vahevöö - sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö
andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta Mõisted: üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad) temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik) suuremõõtkavaline kaart 1:100 000 (20 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike väikesemõõtkavaline kaart 1 : 1 000 000 ( 500 000 ja rohkem korda vähendatud) kujutatud maa-ala suur horisontaal samakõrgusjoon 1 isoterm samat MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD Iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus
Suure Munamäe absoluutne kõrgus on 318 meetrit. Vt ka suhteline kõrgus absoluutne sügavus absoluutse sügavuse, absoluutset sügavust, absoluutseid sügavusi (=üldsügavus) koha sügavus allpool merepinda. Suhteline kõrgus on ühe koha kõrgus teise suhtes. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon , mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub.(KÕRBETES) Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka
talupojad. Üks on selge, Ediselt tasub otsida hoopis suurema kaitsekompleksi jäänuseid, kui seda eeldatakse üksiku torni põhjal, mille viimased jäänused lammutati pärast Teist maailmasõda. Seni ainuke spetsiaaluurimus Edise linnusest on U.Hermanni ajalooline õiend ,,Edise vasall linnus", mis pärineb aastast 1973. Selles määratleb ta linnuse ala mõõtmeteks 28x29 m, mida põhijoontes markeerib 61 samakõrgusjoon, seega hoopis ulatuslikuma territooriumi kui pelgalt tornlinnus. Võib oletada, et 17. Ja 18. sajandil võidi endise linnuse kivihoonet kasutada mõisa elamuna, sest veel 19. sajandi algul märkis tuntud muinasuurija Ed.Ph.Körber 1802. aastal paremini säilinud kõrge tornitaolise vare kohta, et selle paksud müürid ja võlvid on veel elamiskõlbulikus olukorras. Körber mainib, et linnus ehitati pärast Põhjasõda uuesti üles. See
sisemises erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted, materjalitransport ja ümardatus, rifid, virved. 8. Mis on piesoisohüps? Piesoihüps on surveline põhjavesi. Kiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna. Vesi tõuseb avamisel üles ja tasakaalustub piesomeetrilisel tasemel. 9. Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on risti isohüpsiga) 10. Maa siseehitus Maa siseehitus jaguneb kolmeks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. MAAKOOR. Keskmine paksus 30 km. paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine – astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid
11. Uus-Meremaa 94 MÕISTED: Üldgeograafiline kaart- kaart, millel on näidatud koha geograafia- maastik, teed, linnad jne Temaatiline kaart - konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geoloogilisi-, klimaatilisi- jne kaarte Suuremõõtkavaline kaart- hõlmab väikest ala, kuid on detailne (kuni 1:24000) Väikesemõõtkavaline kaart- hõlmab suurt ala, kuid on vähem detailne (alates 1:250000) Horisontaal ehk samakõrgusjoon- joon, mis ühendab kaardil ühesuguse kõrgusega punkte Isoterm- joon, mis ühendab kaardil ühesuguse temperatuuriga punkte 95 NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL 1) Eksami eduka sooritamise esmaseks eelduseks on pidev süsteemne ja mõtestatud õppetöö. 2) Enne eksamit tuleb kindlasti läbi vaadata ja läbi mõelda kõik 84 kordamiseks mõeldud
käesoleva seaduse tähenduses. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused Rannal või kaldal on: 1) ranna või kalda piiranguvöönd; 2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 3) ranna või kalda veekaitsevöönd. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). (3) Kõrgveepiir on mererannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab keskkonnaminister. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega. (4) Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. (5) Üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval
annaabi.ee 
