Üldgeodeesia eksam (0)

Millised on nivelleerimise viisid?
Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused.
Mis on geomeetriline nivelleerimine ?
Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument , milleks on nivelliir .
Mis on trigonomeetriline nivelleerimine?
Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust.
Mis on nivelliir?
Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve.
Millised on nivelliiride liigid; nende ehitus?
Nivelliir koosneb väikesest pikksilmast, sellega ühendatud vesiloodist ja kolmjalgsest alusest .
Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel:
*Kõrgtäpsed nivelliirid ν≤10’’
*Täpsed nivelliirid ν≤15’’
*Tehnilised nivelliirid ν≤45’’
Konstruktsiooni alusel:
*Elevatsioonikruviga e. silindrilise vesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja.
*Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud.
* Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid.
Kaasaegsed nivelliirid on kompensaatoriga, optilise nivelliiriga tuleb vaatlejal teha lugem nivelleerimislatilt, digitaalnivelliiri puhul tehakse see automaatselt koodlatilt.
Mis on lihtnivelleerimine; otsast nivelleerimine?
Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu.
Otsast nivelleerimine – Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus näitab, kas peanõue on täidetud või mitte.
Mis on kõrguskasv?
Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi.
Mis on liitnivelleerimine , kuidas see toimub kahe lati ja ühe nivelliiriga?
Liitnivelleerimine: juhul, kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist, tuleb seda rakendada. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. Kui on vaja näiteks määrata A ja B vaheline kõrguskasv liitnivelleerimisega ja teada on A kõrgus ning otsitakse B, siis tehakse esimeses jaamas esimese ja tagumise lati lugemid. Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast . HB=HA+hAB
Kuidas võrdub kõrguskasv liitnivelleerimisel?
Liitnivelleerimisel võrdub kõrguskasv käigu üksikute kõrguskasvude summaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa.
Mis on nivelleerimislatid?
Nivelleerimislattidele kantud jaotistele toetudes on võimalik fikseerida latilt niitristi horisontaalniidi järgi nn latilugem. Kaasaegsed latid on ühepoolsed alglugemina OOOO.
Kuidas teha latilugemeid?
Latilugem tehakse kahes osas: 1) detsimeetrites- latile kantud arvud ongi tavaliselt detsimeetrid ja 2) millimeetrites- selgitatakse lähtuvalt latile kantud jaotistest. Näiteks latilugem 15 dm ja 20 mm on kokku kirjutades 1520 mm ehk 1,520 m.
Kuidas toimub jaamas töö nivelliiriga?
Nivelliiri asukoha valikul tuleb arvestada õlgade võrdsusega, samuti sellega, et viseerimiskiir ei läheks n.ö maasse ega üle lati, sellele järgneb instrumendi töökorda seadmine, latilugemite tegemine ja kontrollarvutus.
Kuidas toimub instrumendi töökorda seadmine?
Kompensaatoriga nivelliir seatakse töökorda tõstekruvidest kuni ümarvesiloodi mull jääb igas nivelliiri asendis keskele, sel juhul on nivelliiri vertikaaltelg paralleelne ümarvesiloodi teljega.
Milline on lugemite tegemise järjekord?
Lati lugemite tegemise järjekord: 1) tagasivaade lati musta poole järgi (tagumise lati lugem). 2) edasivaade lati musta poole järgi (esimese lati lugem). 3) edasivaade lati punase poole järgi 4) tagasivaade lati punase poole järgi.
Milline on jaamas tehtav kontrollarvutus?
Võrreldakse kahe horisondi lugemite järgi saadud kõrguskasve, mis tehnilisel nivelleerimisel ei tohi erineda üle 5 mm. Alles peale kontrollarvutuse nõude täitmist võib tagasivaatepunktil oleva lati viia kas antud jaama vahepealsetele punktidele või järgmise jaama suhtes edasivaate latipunktile.
Kuidas projekteeritakse nivelleerimiskäigud?
Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike.
Mis on kahe reeperi vaheline käik?
Käik algab ja lõpeb punktides (reeperites), millede kõrgused on teada.
Mis on kinnine käik?
Käik algab ja lõpeb ühes ja sellessamas punktis (reeperil).
Kuidas toimib väliandmete edasine töötlus?
Väliandmete edasisel töötlusel arvutatakse latipunktide kõrgused, eelnevalt peavad aga olema tehtud väliraamatu lehe kontrollarvutused.
Arvutatakse parandid mõõdetud kõrguskasvudele, leitakse parandatud kõrguskasvud, seejärel summeeritakse parandatud kõrguskasvud, millede summa peab võrduma teoreetilise summaga. Järgnevalt arvutatakse parandatud kõrguskasvude järgi X- ehk sidepunktide kõrgused, seejärel jaamas instrumendi horisondi kõrgus ja lõpuks vahepealsete punktide kõrgused.
Kuidas leida keskmiste kõrguskasvude teoreetilised summad kahe reeperi vahelises ja kinnises käigus?
Teoreetiline summa kahe reeperi vahelises käigus võrdub edasivaatesuunalise reeperi kõrgus miinus tagasivaatesuunalise reeperi kõrgus.
Teoreetiline summa kinnises käigus võrdub nulliga.
Kuidas leida kõrguskasvudele parandid?
Parandi leidmiseks ühele kõrguskasvule tuleb käigu sidumatus jagada jaamade arvuga. Parandid on sidumatusele vastupidise märgiga, parand antakse mm täpsusega ja parandite summa peab absoluutväärtuselt võrduma sidumatusega. Parandatud kõrguskasv arvutatakse keskmise kõrguskasvu ja sellele parandi liitmisega. Parandatud kõrguskasvude summa peab võrduma kõrguskasvude teoreetilise summaga.
Kuidas arvutada latipunktide kõrgused?
Järgmise sidepunkti ehk edasivaatepunkti kõrgus võrdub tagasivaatepunkti kõrgus pluss ( tehte märk oleneb parandatud kõrguskasvu märgist) selle jaama parandatud kõrguskasv).
Kuidas arvutada vahepealsete punktide kõrgused?
Esmalt tuleb arvutada selle jaama nn instrumendi horisondi kõrgus, milleks on teise horisondi kõrgus, mille saamiseks tuleb jaama tagasivaatepunkti kõrgusele liita teise horisondi järgi tehtud tagasivaate latilugem. Vahepealse punkti kõrguse saamiseks tuleb instrumendi horisondi kõrgusest lahutada vahepunktilt tehtud latilugem.
Kuidas teha väliraamatu lehe kontrollarvutused?
Väliraamatu lehekülje täitumisel tuleb teostada lehekülje kontrollarvutus:
tagasivaate lugemite summa ΣT
edasivaate lugemite summa ΣE
kahe horisondi järgi leitud kõrguskasvude summa Σ ( h1 + h2 )
keskmiste kõrguskasvude summa Σhpr.
Kontrollarvutused: ΣT -ΣE = Σ ( h1 + h2 )
Σ ( h1 + h2 ) / 2 ≈ Σ hpr.
Mis on kompensaatori toimimispiirkond (tööpiirkond), mis kompensaatori tundlikkus?
Iseloomustatakse nivelliiri vertikaaltelje maksimaalse kõrvalekaldega loodjoonest (harilikult 15), mille juures kompensaator veel tagab muutumatu latilugemi.
Kompensaatori tundlikkuse all mõistetakse viseerimiskiire hälbenurka kt (0,2- 0,6), mille ulatuses kompensaator tagab viseerimiskiire horisontaalsuse. Näiteks kui kompensaatori tundlikkus on 0,5 annab see 100 m kaugusel asuva lati lugemi muutuse alla 0,3 mm.
Mis on absoluutne kõrgus, selle sünonüümid?
Punkti absoluutne kõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. Merepinnast ülevalpool asuva koha absoluutne kõrgus on positiivne ja merepinnast allpool asuva koha absoluutne kõrgus on negatiivne. Eestis loetakse keskmiseks meretasemeks Kroonlinna nulli.
Mis on geodeetiline kõrgus, selle sünonüümid?
Geodeetiline kõrgus määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali .
Mis on geoidi undulatsioon ja geoidi mudel?
Geoidi undulatsioon ehk geoidi kõrgus.
Geoidi mudel on mudel, mis arvutab geoidi pindala etteantud alal, toetudes referentsüsteemidele.
Mis teadus on geodeesia ?
Geodeesia on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil.
Mis on nivoopind?
On gravitatsioonilises tasakaalus olev samapotentsiaal.
Mis on ellipsoid ?
Ellipsoidi telgede abil määratakse geodeetiline koordinaatsüsteem, mis võimaldab määrata suvalise punkti asukoha ellipsoidi pinnal.
Mis on geoid?
Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: *Geoid on igal pool kumer . *Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti , mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli – ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused.
Millised on koordinaatide süsteemid ruumis ja tasandil?
Tasapinnal on koordinaate kaks - x ja y, ruumis kolm - x, y, z, kus z on punkti kõrgus, mida tähistatakse geodeesias ka H (h).
Kuidas saadakse punkti geograafilised koordinaadid?
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu geograafilist koordinaati . See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt
välja arvutada. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides .
Mis on meridiaan; paralleel?
Meridiaan on antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidi lõikejoon. Meridiaani , mis läbib Greenwichi observatooriumi, nimetatakse algmeridiaaniks või nullmeridiaaniks (pikkus=0°). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringjooned ega ole omavahel paralleelsed, nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel.
Ekvaatoriga paralleelsed ringjooned on paralleelid ehk laiusjooned ja poolusi läbivad ringjooned on meridiaanid ehk pikkusjooned. Paralleeliks on ekvatoriaaltasandiga paralleelne, ellipsoidiga lõikuv joon. Paralleelid on väikeringid, välja arvatud ekvaator, mis on suurring ehk ortodroom. Ekvaatori pikkus on üle 40 000 km. Maa ellipsoidaalse kuju tõttu on paralleelide pikkus erinev.
Kuidas saadakse punkti ristkoordinaadid tasandil?
Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui – märgiga.
Mis on geotsentrilised koordinaadid?
Koordinaatide alguspunkt on Maaraskuskeskmes. Keskpunktiks on Maa keskpunkt.
Mida tähendavad absoluutsed ja relatiivsed kõrgused?
Absoluutne kõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest.
Relatiivne kõrgus on ühe koha kõrgus teise koha suhtes.
Mis on mõõtkava?
Mõõtkava näitab seda, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub .
Mis on arvmõõtkava?
Arvmõõtkava – plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel . Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil (1:5000).
Mis on selgitav mõõtkava?
Selgitav mõõtkava esineb tavaliselt arvmõõtkavalistel plaanidel-kaartidel. Kui on antud näiteks mõõtkava 1:500, siis selgitav mõõtkava on selle lahti seletanud, et 1 cm plaanil või kaardil vastab 5-le meetrile looduses horisontaaltasapinnal.
Mis on joonmõõtkava ?
Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga.
Mida tähendab mõõtkava täpsus?
Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava täpsus näitab, kui täpselt saab plaanilt määrata joonte pikkusi ja kui täpselt saab neid sinna kanda. Näiteks 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m; 1:10000 mõõtkava täpsuseks on 1,0 m.
Millised on situatsioonipunkti asukoha määramise viisid?
Polaarnurga ja -kauguse järgi, mõõdistamispunktide järgi.
Mida tähendab polaarviis ?
Teodoliidi abi mõõdetakse horisontaalnurk mõõdistuskäigu külje suunas punktile viiva suunani ja kaugus seisupunktist kuni mõõdistatava punktini.
Mida tähendab ristjoonte viis?
Kasutatakse tasasel või nõrga reljeefiga avamaastikul.
Mis on kartograafilised projektsioonid?
Kartograafiline projektsioon (kaardiprojektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal).
Millised on kartograafiliste projektsioonide abipinnad?
Siirdepinnad - silinder , koonus .
Mis on kaart, mis on plaan?
Kaart on maapinna, taevakeha pinna või tähistaeva vähendatud, üldistatud ja matemaatiliselt määratletud tasapinnaline kujutis (1:2000; 1:20000).
Plaan on mingi teatud maa-ala kujutis, mis saadakse väikeste alade mõõdistamisel, kasutades tahhümeetrilist mõõdistamist.
Milline on Eesti põhikaardi projektsioon?
Eesti Põhikaart on Lambert -Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel.
Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele.
Mis on joone orienteerimine?
Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad ( asimuut ; rumb ; direktsiooninurk ; rumb (tabelinurk).
Millised on joone orienteerimise lähtesuunad?
Lähtesuunaks võetakse:
geograafilise ehk tõelise meridiaani suund;
magnetilise meridiaani põhja-lõuna suund;
tsooni telgmeridiaan või sellega paralleelne suund (x- telg ).
Mis on direktsiooninurk?
Direktsiooninurk (α) on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360°). Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides.
Mis on asimuut?
Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel. Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil.
Mis on magnetiline asimuut?
Magnetiline asimuut on magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuut.
Mis on horisontaal, selle omadused?
Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte.
Mis on horisontaalide lõikevahe?
Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus .
Mis on leppemärgid?
Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest kujutistest koosnev süsteem, mida kasutatakse kaardistamisel, et luua kõigile lugejaile üheselt mõistetav ruumiline pilt.
Mis on kõlvik?
Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest.
Millised leppemärgid on mõõtkavalased ning millised mõõtkavatud?
Kui objektid või nähtused on kaardil piiritletud oma tegelikus geograafilises asukohas ja ulatuses vastavalt kaardi mõõtkava täpsusele, siis on tegemist mõõtkavalise kujutusviisiga ja vastavalt mõõtkavaliste leppemärkidega.
Selliste objektide või nähtuste kujutamiseks kaardil, mida oma õigetes mõõtmetes näidata pole võimalik, kuid ära jätta ka ei tohi, tuleb kasutada mittemõõtkavalisi leppemärke.
Mis on horisontaalnurk ; vertikaalnurk ?
Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil.
Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline
nurk.
Mis on teodoliit ; teodoliidi ehitus?
Teodoliit on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka , niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist.
Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall -limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite.
Mis on limb ?
Limb on teodoliidi küljes olev asi, mis on mõeldud horisontaalnurkade mõõtmiseks (0–360°).
Mis on alidaad ?
Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood.
Nii limb kui alidaad pöörlevad ümber teodoliidi põhitelje e. vertikaaltelje.
Milline on pikksilma ehitus?
Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja.
Millised on horisontaalnurga mõõtmise viisid?
Täisvõte – nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis.
Kordusvõte – sellega mõõtes muudetakse limbi asendit mõõdetava nurga võrra. Selle võtte kasutamisvõimalus on ainult kordusteodoliidil. Nurga siinus võrdub lõpp- ja alglugemi vahe jagatud korduste arvuga. Tuleb tähele panna, mitu korda limbi 0 möödus algsuunast, iga üleminekuga tuleb lõpplugemile liita 360°.
Mõõtmine orienteeritud limbi abil - Limbi teatud lugemi suunamist näiteks teodoliitkäigu punktile või magnetilise põhjapooluse suunas nim. limbi orienteerimiseks. Sel juhul võrdub horisontaalringilt tehtud lugem horisontaalnurga suurusega.
Mis on täisvõte?
Täisvõte – nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis.
Mis on nurga mõõtmine orienteeritud limbi abil?
Limbi teatud lugemi suunamist näiteks teodoliitkäigu punktile või magnetilise põhjapooluse suunas nim. limbi orienteerimiseks. Sel juhul võrdub horisontaalringilt tehtud lugem horisontaalnurga suurusega.
Kuidas mõõta ja arvutada vertikaalnurka ja seniitkaugust ?
Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline
nurk.
Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi „+“ või „ - “. Vertikaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0°, 90°, 180° või 270°.
Mis suurused mõõdetakse trigonomeetrilisel nivelleerimisel ja kuidas arvutatakse punkti kõrgus?
Trigonomeetrilise nivelleerimisega mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel mõõdetakse vertikaalnurgad teodoliidiga, mille lubatud maksimaalne mõõtehälve on 30", kahe võttega ja teodoliitidega, mille lubatud maksimaalne mõõtehälve on 15", ühe võttega. Mõõtevahendi ja viseerimismärgi kõrgus arvestatakse täissentimeetrini ümardatult.
Mis on teada ja mis mõõdetakse kinnises käigus?
Algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis. Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga.
Kuidas tasandada mõõdetud nurgad?
Nurkade tasandamiseks arvutatakse polügoonis mõõdetud nurkade summa ∑βpraktiline.
Kuidas arvutada käigu joonte direktsiooninurgad?
Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk).
Mis on koordinaatide juurdekasvud; nende arvutus?
Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega.
Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa
ja
teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra.
Milline peab olema koordinaatide juurdekasvude summa?
Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega.
Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa
ja
teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra.
Milline peab olema parandatud juurdekasvude summa?
Parandatud juurdekasvude summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga.