Eesti muusika (0)

Keskkool - Muusika - Muusika

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

VANEM RAHVALAUL
UUEM RAHVALAUL

Regivärsiline laul. Tekkis u 2000 a. tagasi
Seotud inimese igapäevase eluga
Esikohal tekst, kõnelähedane
2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet (huked, helletused)
Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, itkud )
Liigid: töö- ja tavandilaulud, jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud
Tekst: jaguneb värssideks, algriim, vanema murdekeele kasutamine, pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg
Viis: jälgib teksti ülesehitust heliulatus väike, helikõrguste intoneerimine ebamäärane
Regilaulud 1-häälsed, burdoon
Setudel mitmehäälsus (killõ, torrõ)
Esitus: eeslaulja ja koori vaheldumine ( koor liitub värsi viimastel silpidel), kahe koori vaheldumisi laulmine , lauldakse pilli saateta, sageli improviseeriti tekst esituse kägus, esitajateks naised.

Tekkis 18.saj, levik 19.sajandil
Tekkepõhjus: pöördelised muudatused, pärisorjuse kaotamine, haridue levik, suhtlus, linnastumine .
Mõjutusi saadakse kirjandusest, naaberrahvastelt.
Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud rahvalaulud
Tekst: jaguneb 4-realisteks salmideks, lõppriim- värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega, kirjakeele kasutamine, sündmuste areng tekstidest kiirem
Viis: heliulatus suureneb, palju hüppeid, helikõrguste täpne intoneerimine, 20.saj levib mitmehäälsus.
Esitus: lauldakse koos või üksi, laulmine koori ja eeslauljaga väheneb, laulmine pilli saatel ( kannel , lõõtspill), tekstid levivad algul käsikirjaliselt, hiljem trükitud laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad autorid ja loojad

EESTI MUUSIKA ARENGULUGU

info enne 12 saj. On napp
üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest
1164 andmed kuusalu kiriku kohta
Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste
Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris
Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides
1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid.

MUUSIKAELU 17. SAJANDIL

1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses
1632. Academia Gustaviana
1684 . Bengt Gottfried Forselius asutas seminari , kus valmistati ette köstreid. Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk.

MITEMHÄÄLSE KOORILAULU TEKE JA ESIMESED LAULUPÄEVAD

Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus
Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli 1804.a Kanepi kihelkonnakool .
Johannes Heinrich Rosenplänter – esimene, kes pidas vajalikuks koolis kasutada klaverit .

ESIMESED LAULUPÄEVAD

Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saadi baltisakslastelt
Esimesed laulupäevad toimusid Põlvas (1858), Saaremaal Ausekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Hiiumaal (1867)
Lisaks laulukooridele asutati nn. Pillikoore
19.saj keskpaiku tegutses 2 orkestrit – Torma ja Väägvere
Koorilaulu ja pillimängu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar. Seda juhatas lätlane Janis Cimze (1/4 oli seotud muusikaga)

ESIMESED EESTIKEELSED MUUSIKAKIRJANDUSE VÄLJAANDED

Nooditrükiste hulgas olid olulisel kohal koraaliraamatud

MUUSIKAELU LINNADES 19.SAJ

Eesti seltsides tõusid esiplaanile koorilaul ( Estonia 1865, Vanemuine 1865)

RAHVUSLIK ÄRKAMINE JA LAULUPÄEVAD

Rahvuslikust ärkamisest annab tunnistust Johann Voldemar Jannseni toimetanud eesti keele ajaleht Perno Postimees (1857)
Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu
1864. a hakkas ilmuma Eesti Postimees (leheveergudel propageeriti ka mitmehäälset laulu, avaldati sõnumeid muusikasündmustest jne.)
Jannseni eesmärgiks sai korraldada beltisakslaste eeskujul Eesti oma laulupidu
1865. A asutas meestelauluseltsi Vanemuine, Tartus
Seltsi eesmärgiks oli laulupeo korraldamine „50“ aastase priiuse puhul –Liivimaa talurahva pärisorjuse vabastamise 50. Aastapäev
1867. A tutvustab Jannsen ülemaalise laulupeo korraldamise kavast Eesti Postimehes
1867 a. kevadel läkitati võimude palvel lubada korraldada 1869 a. juunis pärisorjuse kaotamise 50. Aastapäeva puhul Eesti laulupidu
Luba saadi 1769 a. veebruaris

REPERTUAAR

Laulupeo repertuaar ilus trükis 1869 a. mais
Kavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu
Suurem osa oli saksa heliloojate loodud aga ka 2 Soome laulu. Nende seas ka Frederic Paciuse „ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.“
Eesti heliloojate sulest 2 laulu: Aleksander Saebelmann –Kunileid „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ Mõlemad Lydia Koidula sõnadele

MIINA HÄRMA (1864-1941)

Esimene naishelilooja, organist, dirigent
Kuni 1935. Aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann
Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres
Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis A. Hermannilt
1883. a suundus Peterburi konservatooriumisse. Asus õppima orelit . Õpingute ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontsertid.
1890 lõpetas konservatooriumi. Jäi peterburgi klaveriõp. Oli ka Peterburi Eesti Hariduse Seltsi juht.
1893-1894 kontsertid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene Eesti interpreet , kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit
1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator
1903 suundus Kroonilinna. Põhjuseks soodsamad teenimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu
1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga. „ Miina Hermanni Lauluseltsi koor“
Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu kõrgema muusikakooli tegevusele
1917-1929 töötas praeguses Miina Härma gümnaasiumus.
LOOMING: koorilaulud , üksikud soololaulud , puhkpillipalad
Koorilooming: isamaalaulud
Lüürilised laulud: kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele
Rahvalauluseaded
KUULAMINE :
- „Must laul“ – meeskoor laulab , mehine, rütmikas
- „Ei saa mitte vaiki olla“ – vaikne, jõululaulu meeleolu
- „Ööbiku surm“
- „Lauliku lapsepõlv“ – sõnad algavad: „Kui ma olin väikseke ...“ , naised laulavad
- „ Tuljak “ laulumäng „ Murueide tütar“ – sõnad: „Terve vald oli kokku tulnud, kihelkonnad kokku kutsutud..“

ALEKSANDER LÄTE (1860-1948)

Koori- ja orkestridirigent, helolooja , muusikakriitik (esimene professionaalne Eestis), muusikaõpetaja
Sündis 1860 Tartumaal
Õppis Cimze seminaris
Töötas Puhjas ja Nõos (Nõos 1883- 1895 , 1897 -1900)
1895-1897 õppis Saksamaal Dresduri Konservatooriumis
1900 loobus õpetajaametist, suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik)
1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed)
1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja „sprenk-Läte“
LOOMING: umbes 200 koorilaulu, 15 soololaulu, klaveri- ja viiulipalad
KUULAMINE:
- „Kuldrannake“ – vaikne, rahulik, mehed laulavad

RUDOLF TOBIAS (1873-1918)

Esimene kompositsioonidiplomiga helolooja, organist, muusikakriitik, dirigent
Sündis Hiiumaal, Käinas
1893 Peterburi Konservatoorium . Lõpetas oreli ja kompositsiooni diplomitega.
1904 kolib Tartusse
1908 siirdub välismaale ( Berliin )
1912 õppejõu ametis Berliinis
1914 saksa kodakondsus
1915 mobiliseeriti sõjaväkke
1918 suri kopsupõletiku tagajärjel (maeti Berliini, 1922 toimus ümbermatmine)
LOOMING: esimese eesti sümfoonilise teose looja (avamäng „ Julius Caesar“)
asutas esimese keelpillikvarteti Eestis
„ Johannese lähetamine“ 1909
- Kõige suurejoonelisem ja monumenaalsem teos Eesti muusika ajaloos
- Eesmärgiks oli läbi viia reform oratooriumižanris
- Esinejate koosseis suurearvuline – 2segakoori, 5 solisti , sümfooniaorkester ja orel
- Pärast esmaettekannet (1909) jäi see teos aastakümneteks tundmatuks
- Tervikuna kanti uuesti ette aastal 1989 Tallinas
KUULAMINE:
- Oratoorium „Sanctus“ oratooriumist „Johannse lähetamine“
- „Eks teie tea“
- „ Varas “ – koorilaul

MIHKEL LÜDIG (1880-1958)

Helilooja , organist, dirigent, muusikakirjanik, innukas muusikaelu eestvedaja
Sündis Pärnumaal
1897 siirdus Moskvasse
1898 Peterburi Konservatoorium
1919 võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamisest
Pärast seda elas Argentiinas
LOOMING: orkestriteosed ja koorilaulud. „Koit“ (tekst Friedriech Kuhlbars ) 1969 a. laulupeo avalugu ( originaal 6-häälne, nüüd 4)
KUULAMINE: „Koit“ – sõnad „ ilu see edeneb õuede õlal..“

KARL- AUGUST HERMANN (1851-1909)

Muusikategelane, ajakirjanik, keeletedlane
Ajakirjanikuna võttis 1882 J.V. Jannsenilt üle Eesti Postimehe.
Ajakiri „ Laulu ja mängu leht“ rahva muusikahariduse edendaja
Kirjastajana – nootide väljaandmine
Kirjanikuna – andis välja oma luuletuste kogumikke.
Töötas TÜ-s eesti keele lektorina.
Uudisteteriminoloogia: helolooja, lauleldus, heliredel , helivältus, kolmkõla
KUULAMINE:
- „Mingem üles mägedele“
- „Oh laula ja hõiska“ – algab sõnadega „ Oh laula ja hõiska ...“
- „Kungla rahvas „ kiirenev, pole originaali sarnane, „ till -till-till“ kõrgelt mingi instrumendiga, lõpus tuttav

ALEKSANDER SAEBELMANN –KUNILEID (1845-1875)

Heliloojanimi Kunileid
Rahvusliku koorimuusika rajaja
Hariduse sai Valga Cimze seimnarist
Õpetas Paistu kihelkonnakoolis. 1871 suundus Peterburi, õpetas sealses Eesti koolis
Võttis osa esimese üldlaulupeo organiseerimisest.
Tema laulud „ Sind surmani“ ja „ Mu isamaa on minu arm“ kõlasid esimesel laulupeol 1869.
Loomingust on säilinud 5 originaalteost ja 10 rahvaviisiseadet

FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN (1851-1911)

A. Kunileu noorem vend
Õppis Valga Cimze seminaris
Loominhus kõige tuntum laul „ Kaunimad laulud“

RAHVAKULTUUR 20.SAJ. ALGUL

Tartu
- Rahvakultuuri „süda“
- Eesti Rahva muuseum
- Rahvaviiside kogumine
- Aleksander Läte ja Rudolf Tobias – muusikaelu arendajad
- 1906 Vanemiuse uue hoone valmimine
- Karl Menningu teatritrupp – kutselis teatri sünd Eestis
Tallinn
- 1906 kutseline teater ka Estonia Seltsi juurde. Mängukavas – operett
- 1910 – VII üldlaulupidu. Kohaliku loomingu hulk suurenenud. Esmakordselt oli ühendkooride kavas ainult eesti laulud
- 1913 uue teatrimaja avamine
- 1914 ettepanek Eesti Seltsi juhatusele asutada konservatoorium
- 1919 konservatooriumi avamine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaidi94 Õppematerjali autor

Vanem rahvalaul, uuem rahvalaul, Miina Härma, Aleksander Läte, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Karl-August Hermann,Friedrich August Saebelmann, rahvakultuur 20.sajandi algul, rahvuslikärkamine, laulupäevad, muusikaelu 17.sajandil

Vanem rahvalaul uuem rahvalaul Miina Härma Aleksander Läte Rudolf Tobias Mihkel Lüdig Karl-August Hermann Friedrich August Saebelmann rahvakultuur 20.sajandi algul rahvuslikärkamine laulupäevad muusikaelu 17.sajandil

Sarnased õppematerjalid

docx

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala)

Eesti muusikaelu 20.saj algul

docx

Muusika konspekt

suurenes meeste osakaal. Info meie muusikaelust enne 12ndad sajandit oli väga napp. Üksikud teated on meieni jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest ja dokumentidest . 1164 rajati Kuusallu tütarlaste klooster. Tolleaegne jumalateenistus oli tihedalt seotud laulu ja retsiteerimisega. 1329 esimesed orelid Helme ja Paistu kirikus. Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaule ja kirikulaule vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suurosatähtsus Eesti folklooris. Tähtis koht oli ka ilmalikul muusikal. Jumalateenistuse järel peeti ilmalike pidustusi kirmeskeid. Muusikaelu 16ndal sajandil. Üritati läbi koraalilaulu inimesi kirikulaule laulma panna. Aga see ei õnnestunud eriti, sest rahvas laulis parema meelega rahvalaule. G. Müller oli Pühavaimu kiriku pastor. Muusikaelu 17ndal sajandil. 1632 Tartu Ülikooli asustamine. Rahuaeg Rootsi võimu alla oli väga soodne. Ehitati sõjas hävitatud kirikud taas üles ja köstrite

Muusikaajalugu

doc

Muusika arvestus

1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)

Muusika

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid: loobuti toonikast, meloodia liinid olid iseseisvad ega sõltunud üksteisest ja vähenes orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne

Kategoriseerimata

doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik

Muusika

docx

Eesti muusikaajalugu

1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18

Muusika ajalugu

doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale

Muusika

docx

Miina Härma 1864-1941

Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse

Muusika ajalugu

Rohkem sarnaseid