...............................................................10 2 Sissejuhatus Geodeetilised instrumendid on läbi teinud lühikese ajaga suure arengu, muutudes täpsemaks ning usaldusväärsemaks. Seetõttu on muutunud geodeetiliste tööde tegemine hõlpsamaks ja kiiremaks. Antud referaadi eesmärk on tutvustada tänapäeval levinumaid geodeetilisi instrumente. Teema valikul sai lähtutud sellest, et käsitletav teema on huvitav, avastamisruumi palju ning saadud teadmisi saab kasutada erialases väljaõppes. Käesolevas refereeringus tutvustatakse järgnevaid geodeetilisi instrumente: diginivelliir, GPS-seadmed, elektrontahhümeeter ja laserskanner. 3 1. Diginivelliir Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga
kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. · Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. · Relatiivsusteooria järgi on looduse kõige suurem kiirus valguskiirus
aasta lõpuks oli töökorras 23 sateliiti. Galileo - Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav sateliitnavigatsiooni süsteem. Peaks hakkama tööle 2012. aastast. Peaks ühilduma moderniseeritud GPS-iga. Väiksema täpsusega versiooni kasutamine tasuta. Suurema täpsusega versiooni saavad kasutada sõjavägi ja maksvatele klientidele. 8. Nimeta geodeesia harud Topograafia, Kartograafia, Kõrgem geodeesia, Aerofotogeodeesia, Rakendusgeodeesia 9. Nimeta geodeetilisi instrumente Teodoliit, Nivelliir, Elektrontahhümeeter, Lindid, Eklimeeter, Planimeeter, Ekker, GPS vastuvõtja 10. Nivelleerimine Nivelliir instrument mis annab horisontaalse mõõtekiire. Horisontaale viseerimiskiir võimaldab latilugemite kaudu arvutada punktidevahelist kõrguskasvu. Nivelleerimiseks nim. selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Enim
Et viia läbi neid töid, vajatakse Maa kuju täpset tundmist, mille määramiseks kasutatakse tänapäeval geodeetiliste täppissatelliitide abi. Maa-ameti geodeesia osakond http://www.maaamet.ee . Mina käsitlen siin referaadis enamjaolt ehitiste välismõõdistamisega seonduvat. Töötades ühes Eesti ehitusettevõttes olen kaudselt kokku puutunud geodeetiliste töödega majade ehitamisel. Referaadis toon näiteid ……….. ettevõttes tehtud töödest. ………….. tellib geodeetilisi töid väljaspoolt ettevõttes. Oma ettevõttes geodeete pidada ei ole otstarbekas. 2 Ehitusest üldiselt. Meie ettevõtte teostab väga erinevaid ehitustöid, sadama ehitused, kaubandus-, äri-, tootmispindade ehitus. Suuremamahulised renoveerimistööd samuti teede ja trasside ehitus. Ning omaeete suur osakaal on kinnisvaraarendusel ja elundkondlikul ehitusel. Ükski ehitus ei toimu ilma geoteetilist tööd tegeva ettevõtetta
Eesti kõrgusvõrk Uue kõrgusvõrgu projekteerimise lähtepunktidest lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine". Teisest ja kolmandast rekonstrueerimistööde etapist ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 35, 2007: "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". Neljanda kordusnivelleerimise töödest ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 41, 2011: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine 2001- 2011/2012". Lugege lisaks AS Planserk aruande "Geodeetiliste tööde aruanne. Kõrgusvõrgu nivelleerimine " lk. 4-21, kui näidet kogu kordusnivelleerimise perioodi (2004-2010) ühe aasta jooksul tehtud nivelleerimistöödest. Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". 1. Võrrelge artikleid Geodeedis nr 21 ja 41. ...
Joonte orienteerimine. Nurga mõõtmine. Maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid Joonte orienteerimine Orienteerimiseks nimetatakse plaanil olevate joonte asendi määramist ilmakaarte suhtes. Ilmakaared määratakse seisupunkti meridiaani järgi. Jooni võib orienteerida: 1. geograafilise meridiaani ehk tõelise meridiaani suhtes 2. magnetilise meridiaani ehk põhja-lõuna suuna suhtes 3. ristkoordinaadistiku X-telje suhtes Topograafia ülesannete lahendamisel toimub orienteerimine geograafilise meridiaani järgi Lähtesuunaks punktis on sellisel juhul meridiaanikaare puutuja K, T punktid maaellipsoidil PP’ maaellipsoidi pöörlemistelg N geograafilise meridiaani põhjasuund S geograafilise meridiaani lõunasuund NS meridiaanikaare puutuja punktides K ja T Maastikul saadakse kompassi magnetnõela abil magnetiline põhja-lõuna suund. Kuna magnetpoolused ei ühti geograafiliste poolustega, siis magnetiline põhja-lõuna suund ja geograafilise meridiaani suund...
Tahhümeetri andmete põhjal on võimalik luua 3D pinna mudeleid. Trimble S3 Trimble VX Tahhümeeter Trimble S3 Instrument, mis on täpne ja töökindel. Sellele on sisseehitatud raadiojuhtimine, suure mahutavusega aku, kahepesaline laadja ning välitarkvaraga Trimble Access kontroller Trimble TSC3. Robottahhümeetri kontroller Trimble TSC3 on moodsaim ühemehe käeshoitav väliarvutuslahendus, mis kiirendab igapäevaseid geodeetilisi töid ja vähendab välitöödel vajalike välisseadmete arvu. Trimble S3 Robotic on hinna poolest kättesaadav kõigile, kes on harjunud usaldusväärse Trimble tehnoloogiaga. Trimble S3 Robotic tahhümeeter on tõhus mõõdistussüsteem igapäevaseks tööks. See tagab suurepärase täppispositsioneerimise, tõhusa andmetöötluse ning sisseehitatud integreeritud mõõtmislahendused. Trimble S3 on kujundatud
Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust
rohkem kui 200 meetri järel. Kui samakõrgusjooned on joonistatud tihedalt, siis tegemis järskude nõlvadega. Kui ei ole tihedalt, siis tegemis lauget ja tasast pinnamoodiga. TEODOLIITMÕÕDISTAMINE. Teodoliitkäikude liigid. Mõõdetavad suurused teodoliitkäigus: Tringulatsiooni meetod: mõõdetakse igas kolmnurgas kõik sisenurgad. Trilateratsiooni meetod: mõõdetakse igas kolmnurgas külgede pikkused. GPS mõõtmised: võimaldavad määrata geodeetilisi koordinaate maa satelliitide abil. Kasutatakse samuti kolmnurkade süsteemi aga pole oluline määratavate punktide silmside. Määratakse võrgu punktide koordinaatide juurdekasvud lähtepunkti suhtes ja arvutatakse nende koordinaadid. Polügonomeetria: mõõdetakse käigu igas punktis horisontaalnurk eelmisele ja järgmisele punktile võetud suundade vahel ning kaugused eelmise ja järgmise punktini. Mõõdistamisvõrgu rajamise viisid ja etapid ning nõutav täpsus
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ LOODUSTEADUSTE TEKE Referaat Koostaja Laura Tomband 11. klass Tallinn 2008 Sisukord Tiitelleht...........................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................3 Töö valik..............................................................................................................3 Töö eesmärk.........................................................................................................3 Materjalide hindav kirjeldus..........................................................................
raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. Et eukleidiline geomeetria ei sobi kõvera aegruumi kirjeldamiseks, võttis Einstein abiks erilise kõverate ruumide geomeetria, mille lõi Bernhard Riemann. Üldrelatiivsusteooriast tulenevad ennustused on vaatlustega kinnitust leidnud. Seni lahendamata vastuolud esinevad aga üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika vahel. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist.
Geomaatika rakendusvaldkonnad * Air navigation services * Archaeological excavation and survey for GIS applications * Coastal zone management and mapping * Criminology * Disaster informatics for disaster risk reduction and response * The environment * Infrastructure management * Land management and reform * Natural resource monitoring and development * Seismic Interpretation * Urban planning * Oceanography * Meteorology * Climate Change/Environmental Monitoring Ajalugu * Geodeetilisi töid tegid juba muistsed egiptlased ja babüloonlased ca 7000 a tagasi * Maa raadius määrati 3.saj e.m.a * Suurem vajadus maa-alade kaardistamiseks tekkis ristisõdade ja maadeavastuse käigus 14. - 15.saj * 17.saj lõpus järeldas Newton, et Maa pole ümmargune, vaid on poolustelt kokku surutud Maa kuju ja suurus * 71 % vesi, 29 % maismaa. Sellepärast võetakse ookeanide veepind Maa kuju määravaks pinnaks. * Maakera pole ideaalselt sile. Maad katavad ookeanid ja mäemassiivid.
Tolmu- ja veekindlus IP66 10 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot Trimble S3 tahhümeeter on täpne ja töökindel instrument, seadmel on sisseehitatud raadiojuhtimine, välitarkvaraga Trimble Access kontroller Trimble TSC3 , sisseehitatud suure mahutavusega aku ning kahepesaline laadija. Robottahhümeetri kontroller Trimble TSC3 on moodsaim käeshoitav väliarvutuslahendus, mis kiirendab igapäevaseid geodeetilisi töid ja piirab välitöödel vajalike väliseadmete arvu. Trimble S3 Robotic tahhümeeter on tõhus ühemehe- mõõdistusüsteem igapäevaseks tööks, mis tagab suurepärase täppispositsioneerimise, tõhusa andmetöötluse ning sisseehitatud integreeritud mõõtmislahendused - samaaegne koostöö RTK GPSiga (IS Rover), mis on ühendatud seadmete ergonoomilise disaini ja mugava kasutusega. TRIMBLE DR TEHNOLOOGIA
hinnata kaardi abil maastiku põhiiseärasusi, ise kohapeal viibimata. Topograafilised teadmised ja oskused on seega väga olulised kõigile väeliikidele ja sõjaväelastele. Kaart Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud mõõtkavaline ja tasapinnaline kujutis. Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart praktiliselt asendamatu abivahend. Valmistatakse erinevaid kaarte. Tsiviilstruktuurid vajavad näiteks maa katastrikaarte, geodeetilisi kaarte, turismikaarte. Meresõiduks ja ka mereväes kasutatakse merekaarte, õhusõidukites lennukaarte. Kaitsevägi kasutab maismaategevuses põhiliselt spetsiaalseid kaitseväekaarte, millele on kantud sõjategevuse planeerimiseks ja juhtimiseks vajalik informatsioon. Iga kaitseväekaardi nurgal on ära toodud kaardilehe asukoha viitenumber ja rahvusvahelise (NATO) standardi seerianumber. Samuti on igal kaardilehel nimi, mis on omistatud tavaliselt kaardilehel paikneva suurima asula
reljeef ning vooluveejuhtme rist- ja pikiprofiilid. 34x või kuni tulemused on suhteliselt sarnased. kindlaks koht, kus ta lävendit läbis (selleks Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade Vooluhulk arvut korrutades keskmist mõõdetud tõmmatakse üle jõe jaotistega tross või määramisel. Sügavusi mõõd mõõtevarda, käsi-, voolukiirust vooluristlõike pinnaga. Voolurist- kasutatakse geodeetilisi mõõteriistu. Vooluhulga raskus- või kajaloega. Mõõtevarras on kuni 7m lõike pindala määramiseks on vaja mõõta voolu- määr mahumeetodil (kaalumeetodil): Mahumeet pikkune puust või metallist silindriline sügavusi nii mõõtevahem alguses kui ka lõpus. kasut väikeste vooluhulkade mõõtmiseks nii varras. Puitvardal on alumises otsas metal- Ujukid jagun pinna- ja süvaujukiteks: laboris kui ka väljas
• kaardiraam - kaarti piirav vormikohane joonestik, mille matemaatiliseks tähenduseks on kaardi koordinaatvälja piiramine; vormiliselt kasutatakse kaardiraami ka koordinaatide tähistamiseks. Topograafilised plaanid on väiksemate maa-alade kohta ortogonaalprojektsioonis koostatud suuremõõtkavalised kujutised (1:5000 ja enam), kusjuures selle maa-ala piires Maa pinna kumerusega ei arvestata. Topograafiliste plaanide koostamiseks kasutatakse maapealseid geodeetilisi mõõdistamisi ja suuremõõtkavalisi ortofotosid. Topograafiline kaart kujutab maa pinda mingis kartograafilises projektsioonis vähendatult ja üldistatult. Kaartide koostamiseks kasutatakse väiksemas mõõtkavas ortofotosid ja kosmosest tehtud salvestusi. Topograafilistel kaartidel kujutatakse kõiki olulisemaid maastikul esinevaid nähtusi ja objekte: • veekogud (meri, järved, jõed, ojad jm) • taimkatte elemendid (metsakooslused, sood, niidud, roostikud jm)
ning kaugus lähtepunktist määratavasse punkti 2. mõlemast kindelpunktist mõõdetakse kaugused määratavasse punkti 3. mõlemast kindelpunktist mõõdetakse nurgad baasjoone ja määratava punkti suuna vahel Eestis kasutatavad koordinaatide süsteemid Eestis on ametlikustamisel koordinaatsüsteem L-EST. sisuliselt on seda süsteemi kasutatud juba aastaid. L-EST koordinaatsüsteemis toodetakse Eesti põhikaarti ja ehitatakse geodeetilisi võrke. Siiani on laialdaselt kasutusel nõukogudeaegsed kaardid, millel on erinev koordinaatsüsteem. Tuntumad on nn O-süsteem, millel tunnuseks on Eesti kaardilehtede O-tähega algavad numbrid (peamiselt salajased kaardid) ning C-süsteem, lehe numbrid algavad Eesti ala kohta C-tähega (olid ametkondlikuks kasutamiseks). Lisaks on Eestis mitusada nn kohalikku koordinaatsüsteemi, mis loodi Nõukogude ajal salastamise eesmärgil (sisuliselt iga suurema asula jaoks oma). Neid kasutatakse
on Maa kuju matemaatilisel mudelil baseeruv kaartide, sealhulgas ka merekaartide geodeetiline alus 4.Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitugeograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpseltvälja arvutada. 5.Iseloomusta geodeetilisi koordinaate. Geodeetilised koordinaadid saadakse punktile geodeetiliste mõõtmistega astronoomilisi koordinaate omavast punktist referentsellipsoidi normaali suhtes ja taandatakse referentsellipsoidi parameetritest lähtudes selle pinnale (tähistus B laius; L pikkus). 6.Iseloomusta tasapinnalisi ristkoordinaate Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas.
Geograafiline laius on ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone nurk. Geograafilist laiust mõõdistatakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Kuna Eesti ala jääb ekvaatorist põhjapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline laius põhjalaius. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu geograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. 5. Iseloomusta geodeetilisi koordinaate Geodeetilised koordinaatideks on B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Geodeetilised ja astronoomilised koordinaadid ei ühti. Seda põhjustab loodjoone kõrvalekalle maaellipsoidi normaalist. Kõrvalekalle määratakse gravimeetriliste ja kõrgtäpsete geodeetiliste mõõtmistega. 6. Iseloomusta tasapinnalisi ristkoordinaate
ümbermõõdust Eratosthenese meetod oli esimene teadaolev Maa kerakujulisuse korrektne määrang Maa ei oma ideaalselt korrapärast kuju. Lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule, on pöördellipsoid Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Geoidi mõiste on tekkinud gravitatsioonilisest mudelist (Newton, Clairaut), peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Loodjoone järgi seatakse üles enamus geodeetilisi mõõteriistu, seega lokaalne tasapind orienteeritakse geoidi suhtes Et määrata geoidi kuju, tuleb teha mõõdistustöid, mida rohkem punkte mõõdistatakse, seda täpsemini võib otsitavat pinda interpoleerida. Tegelikult pole geoidi võimalik kõrgtäpselt maapealsete meetoditega üldse määrata, sest selleks tuleks pidevalt kogu maapinna ulatuses teha mõõdistustöid. Reaalselt on seega võimalik rääkida mingist geoidi lähendist, mis tasastel aladel ei
1. Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristko...
Kuidas lahendada olukord? Üheks lahenduseks oleks naabrile kahju hüvitamine. Kui piirnev krunt ei ole mõõtmetelt väga suur ning naaber on nõus sellest loobuma, siis parim alternatiiv oleks kogu naaberkrundi omandamine. Kes kelle ees ja kuidas vastutavad? Projekteerija vastutab tellija või ehitusettevõtte ees, olenevalt, kelle tellimusel projekt koostati. Vastavalt EhS § 49 on projekteerija kohustatud koostama nõuetele vastava mõõdistusprojekti. Geodeetilisi töid viivad läbi geodeedid, kes tavaliselt on tellitud väljaspoolt ehitusettevõtet ning üldjuhul vastutavad ehitusettevõtte ees. Nii ehitaja kui ka omanikujärelvalve on lepinguga seotud ehitise tellijaga, mistõttu vastutavad nad lepingus sätestatud tingimuste alusel tellija ees. EhS § 48 kohaselt on ehitusettevõtja kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise ning tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi.
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
mööda mõõdetud tegelikust ümbermõõdust (ligi 40 000 km) pöördellipsoid – lähim geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule (Maa ei oma ideaalselt korrapärast kuju) geoid – Maa kuju määrav pind. Mõiste on tekkinud gravitatsioonilisest mudelist, mis peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Loodjoone järgi seatakse üles enamus geodeetilisi mõõteriistu, seega lokaalne tasapind orienteeritakse geoidi suhtes. Et määrata geoidi kuju, tuleb teha mõõdistustöid. Mida rohkem punkte mõõdistatakse, seda täpsemini võib otsitavat pinda interpoleerida. Tegelikult pole geoidi võimalik kõrgtäpselt maapealsete meetoditega üldse määrata, sest selleks tuleks pidevalt kogu maapinna ulatuses teha mõõdistustöid
ja muude metsahüvede kasutamise suurendamise. Metsade tootlikkust on võimalik tõsta alljärgnevate abinõude kaudu: 1) metsade koosseisu ja seisundi parandamine; 2) metsade taastamise kiirendamine; 3) metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; 4) metsa ratsionaalne kasutamine. Kvartalivõrk. Metsamasiivid jaotatakse sihtide abil väiksemateks osadeks - kvartaliteks. Kvartaliteks jaotamine soodustab geodeetilisi ja takseertöid metsas, aitab kaasa metsamajanduse abinõude ellurakendamisele ja loob paremad tingimused võitluseks metsatulekahjudega ning tingimused transpordiks. Metsamassiivid jaotatakse kvartaliteks kolmel põhimõttel: 1) kunstlik jaotus; 2) looduslik jaotus; 3) segajaotus. Kunstlik jaotus on otstarbekas tasase maa korral. Kvartalid kujunevad selliselt ühtlase suurusega, tavaliselt ristküliku või ruudukujulised. Tekkiv võrgustik on lihtne ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
