Iseseisev töö nr2: „Drivers of Convergence in Eleven Eastern European Countries“ (0)

Iseseisev töö nr.2
1l. Kasuta artiklit „Drivers of Convergence in Eleven Eastern European Countries“ ( http://elibrary.worldbank.org/content/workingpaper/10.1596/1813-9450-6185 ) ja arutle selle üle, millised on Eesti tööjõuturu probleemid võrreldes EL 15-ga (Artikkel on ka Moodles).
Meil on palju inimesi. Meie tootlikus on madal. Samas hetkel on meil probleem selles, et meie hairdus ei vasta nõudmistele, ehk meil pole piisavalt vajalikke
2. Miks töötus on nii majanduslik kui ka sotsiaalne probleem nii kogu Euroopa Liidu kui ka iga üksiku liikmesriigi jaoks?
Esiteks kui on palju töötuid, siis turg ei elavne. Kuna paljudel on väike sissetulek, siis nad ei tarbi. Samas peab riik neid ülal pidama , kui samal ajal saaks selle rahaga mida targemat teha.
Riikidevaheliselt võib liikuda inimesi, inimesed lähevad siinna, kus on kõrgemad tööturahad ning seal enam tööd edasi ei tee. Samuit kui on töötuid, siis ei liigu näiteks spetsialistid ühest riigist teise.
The degree of social protection European workers enjoy in the form of employment protection and social benefits is significantly higher than in any other developed region . The generosity of the social protection system allows Europeans to maintain a balance between work and leisure . While this pillar of the European growth model has obvious benefits for workers, it discourages labor participation and is a burden on the public finances. Europeans do indeed work less and retire earlier than Americans. Over the last four decades the effective retirement age in Europe has systematically declined in Europe even though life expectancy has risen significantly. Relatively low labor mobility adds to the problems Europe faces in achieving efficient allocation of labor within and between countries.
3. Kas Euroopa Liidus peaks olema ühtne põllumajanduspoliitika kõikide liikmesriikide jaoks või peaks see olema iga liikmesriigi pädevuses? Põhjenda oma arvamust.
Üks asi millega ma nõus ei ole on see, et on pandud mingid mõõdud ja kvalifikatsioonid peale. Et näiteks 6 cm kurk ei sobi, peab olema 4 cm. Samamoodi, kui põllumajanduslik prdukt ei ole näiteks mingil aastal nii kõrge kvaliteediga, siis seda müüa turul ei saa.
Samas see on väga hea mõte, et antakse erinevaid toetusi ( ja ka see, et üritatakse elavdada maaelu ).
Mis aga üldse ei meeldi, nagu ka slaididelt välja tuli on see, et niigi jõuakad farmid saavad veel rohkem raha.
Mingil määral võiks olla ühtne ja et panustataks sellele, et järjest rohkem inimesi just tegeleks põllumajandusega, mitte ei koliks linnadesse ja ei hakkaks tööle teenindavas sektoris.
Aga mingid piiranguid ega ka kvoote, et palju mingit asja peaks tootma , mina ei poolda
4. Kas Euroopa Liit peaks seoses tekkinud poliitilise olukorraga rakendama põllumajandustoodetele sekkumishindu? Põhjenda oma arvamust.
Kui rääkida hetke olukorrast ehk mida on endaga kaasa toonud sanktsioonid, siis tuleks kindlasti kasutada sekkumishindu. Või kuna tegemist on väga madalate hindadega, kus heal juhul saab põllumajandusega tegelev inimene tagasi vaid sellise summa mis kataks minimaalseid kulusid , siis tuleks rakendada midagi muud. Ega põllupidajal ei olnud õigust otsustada, seda tegid institusiooni olevad inimesed, keda aga need sanktsioonid otseselt ei puudutada. Võib-olla oleks hetkel isegi kõige õigem anda toetusi, et saaks kulud kaetud ning põllupidaja saaks oma osa ka kasumist, mis ta ilma sanktsioonideta oleks saanud
5. Too mõni näide kartelli kokkulepete kohta. Soovi korral võid kasutada õpiku näidet.
Eesti suurim kartellikokkulepe aastal 2010.
Konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises on kohtu all kuus inimest ja üheksa firmat .
RMK kuulutas kaks ja pool aastat tagasi, 2008. aasta suvel, välja metsaveohanke, mille eelduslik maht oli ligi kaks miljardit krooni. Mängus oli kogu RMK raiutud puidu vedu viie aasta jooksul. Firmade pakkumuste summaks kujunes 1,74 miljardit krooni, andes seega alust väita, et tegu on riigi ajaloo suurima kartellikokkuleppe juhtumiga. Konkursil oli 38 veolepingut, kuid mitte kõigi puhul ei kahtlusta riigiprokuratuur kokkumängu.
Riigiprokuratuuri teatel jagasid ettevõtted niiviisi omavahel ära kümme hanget. Esialgu oli uurimise all 25 firma tegevus, kuid kokkuvõttes sai süüdistuse üheksa firmat.
Skeem oli lihtne: firmad tegid pakkumused korraga peaaegu kõikidele lepingutele, kuid seejärel hakkasid odavamad pakkujad neid tagasi võtma. Esialgsetel andmetel ongi väidetav kuritegu selles, et odavamate pakkumuste tagasivõtmises leppisid firmad omavahel kokku.
Kahju sai sellest RMK, kuna pidi sõlmima kallimad lepingud . Ent kannatasid ka firmad, kes polnud nõus kokkuleppes osalema
Viinakartelli kokkulepe suurte poekettide vahel:
Prokuratuur alustas menetlust Tallinna Kaubamaja AS-i kontserni kuuluva Selver AS-i vastu, süüdistades ettevõtet kartellikokkuleppe sõlmimises AS- idega Rimi Eesti Food, Prisma Peremarket, Helter-R ja Liviko ning OÜ-ga Maxima Eesti.
Selver sai täna prokuratuurilt süüdistuse konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimises ja tegevuses, millega väidetavalt määrati kolmandate isikute suhtes kindlaks teatud kauba hind, teatas Tallinna Kaubamaja börsile. Süüdistuse väitel leppisid nimetatud ettevõtted kokku teatud viinade jaehindade tõstmises 2009. aastal.
Selver peab süüdistust alusetuks ja on seisukohal, et ei ole süüdistuses etteheidetud tegusid toime pannud . Selver jätkab tavapärast äritegevust ning informeerib börsi jätkuvalt asjaolude täpsustamisel seaduses ja börsi reglemendis sätestatud korras.
6. Lissaboni lepinguga viidi sisse Euroopa Liidu kaubanduspoliitikasse kolm suurt
muutust. Nimeta ja kirjelda neist vähemalt kahte.
Laieneb ühise kaubanduspoliitika ulatus (nt välismaistele otseinvesteeringutele), suureneb kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel tehtavate otsuste osakaal ning parlamendi õigused kaasotsustajana
Seega on artikli 188c kohaselt ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalas ja järelikult ka liidu ainupädevuses selliste lepingute sõlmimine, mis kehtivad välismaiste otseinvesteeringute kohta.
Lissaboni lepinguga laiendati ühtset kommertspoliitikat teenuste kaubanduse, otseste välisinvesteeringute ja intellektuaalse omandiõiguse mõnede aspektide vallas
Euroopa Komisjoni ülesandeks on pidada kaubandusalaseid läbirääkimisi ELi liikmesriikide nimel. Komisjon juhib ka kaubanduspoliitikat selles mõttes, et tal on õigus näidata initsiatiivi näiteks kaubanduskokkulepete osas.
Läbirääkimised viiakse läbi vastavalt spetsiifilisele mandaadile, mis on defineeritud Nõukogu ja Parlamendi poolt (Läbirääkimiste direktiiv ).
Otsused võetakse vastu seadusandliku protseduuri põhjal. Nõukogu peab vastu võtma komisjoni poolt läbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepped pärast seda, kui Parlament on andnud oma nõusoleku.
Lissaboni lepinguga sisse viidud muudatuse kohaselt on Parlament nüüd kaasseadusandja koos Komisjoniga kõikide ELi kaubandust puudutavate põhiliste seaduste osas.
Ühist kaubanduspoliitikat viiakse ellu kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Sellest tulenevalt peaks ühine kaubanduspoliitika püüdlema enam mitte ainult artiklis 188b nimetatud eesmärkide saavutamise poole, vaid ka selliste eesmärkide poole nagu inimõiguste järgimine, solidaarsus , võrdsus, jätkusuutlikkus ja keskkonna kvaliteedi säilitamine ja parandamine.