TÖÖ JA PALK Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb harjumus.
Põllumajandus 20,4 16,4 23,5 6,3 10,7 9,4 10,4 3,6 Tööstus 36,7 40,4 32,4 35,5 34,9 36,9 35,3 30,5 Teenindus 42,9 43,3 44,1 58,2 54,5 53,6 54,2 65,9 Joonis 5.5. Muutused Eesti tööhõive struktuuris. Allikas: ESA ja OECD andmebaasid Tabel 5.3. Hõive muutus majanduse kolmes põhisektoris (rahvastik vanuses 1569 aastat, tuhandetes) (%) 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Majandus- sektorid 837,9 825,8 806,6 761,4 698,9 675,4 633,4 619,3 613 602,5 575,3 568,3 572,2 kokku Primaar-
1.homo economicus - majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsio
3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Majandamissüsteemi põhitüübid Maj. 3 põhiküsimust on: mida toota Kuidas toota Kellele toota Olenevalt kuidas neile ühiskond vastab on tegemist 4 tüüpi majandussüsteemidega: Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan) Turumajandus- kõik küsimused reguleerib turg-: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine. Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist. Majanduslik käitumine. MK on indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsus, kuidas kasutada enda käes olevaid ressursse. Ressursid on alati piiratud. Vajadused (nii riigil, ettevõttel kui üksikisikul) alati suuremad kui nende rahuldamise võimalused. Ressursid: loodusvarad, Inimesed kapital
Vaatluse alla võetakse tööealine rahvastik. Tööealine rahvastik on erinevates allikates erinevalt defineeritud, s.t. et inimeste vanus, keda loetakse tööealiseks, on eri autoritel ja isegi ametlikes väljaannetes erinev. Andmete kasutamise korral ehk statistiliste ülevaadete analüüsimisel on kindlasti vaja need piirid täpselt paika panna ja kasutajale pidevalt meelde tuletada. Tööealise rahvastiku jagunemist hõiveseisundi järgi kirjeldavad mõisted on esitatud joonisel 1. Selliselt jagab rahvastikku Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization, lühendatud ILO). Esitatud jaotuses tuleb kindlasti tähelepanu pöörata mõistele töötud, sest tavatunnetusel erineb see oluliselt ILO või Tööturuameti definitsioonist. Inimene, kes ei tööta ei ole veel töötu, kuna näiteks lapsega kodus olev ema ega ka üliõpilane pole töötud.
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarbija subjektiivne hinnang
Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay, kes väitis, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad füsiokraadid majanduse sektoritesse. Kesksel kohal on põllumehed, sest vaid nemad loovad uut väärtust kõik muu on viljatu tegevus. Lisaks põllumeestele on veel maaomanike klass ning käsitööliste klass. Võibki öelda, et füsiokraatide üheks peamiseks panuseks majandusteaduse edasisse arengusse oli majandusliku ringkäigu mudeli arendamine. Nägemus sellest, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud. Klassikaline majandusteadus Klassikaline majandusteadus seab esikohale inimese töö
heaolumajandus (inglise k. welfare economy) – majandussüsteem, mida juhitakse veendumuses turu puudulikkusse ja milles püütakse maksimeerida ühiskonnaliikmete sotsiaalset heaolu hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest hinnaarbitraaž – hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda homo economicus – majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires hõivatu – vt töötaja I imikusurm — kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm.
Kõik kommentaarid