Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. (6)

Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks.
Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest.
Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää.
Eestlastel on juba ammusest ajast teadatuntud loosung , milleks on '' Olgem eestalsed , kuid saagem ka eurooplasteks. '' Milline võiks olla see loosung aga tänapäeval on raske küsimus. Kui tugineda tänapäeval toimuvale, siis võiks see loosung olla seotud näiteks sõdadega. Tänapäevane loosung võiks kõlada näiteks nii: '' Olgem eestlased, sest kunagi ei tea kaua eestlaseks olemise rõõmu meil veel jagub. ''
Euroopa liiduga liitumine - meie hukk või kaotus. Alates 1-st maist , kui eesti liitus euroopa liiduga pole elu eestis just väga palju paranenud, kuid siiski. Arvestades praegust majanduslikku seisu eestis on euroopa liit meile kindlasti suureks abiks. Eesti on kindlasti paremal järjel tänu Euroopa Liidu jagatatavale toetustele. Kindlasti ei ole Euroopa Liiduga liitumine meie jaoks hukka, vaid pigem võit.
Ka on lisandunud veel euroopaliidu liikmesriigi kodanikele hulk uusi õigusi.
Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ka Euroopa Liidu kodanik.
Euroopa Liidu kodanikel on ;
õigus õppida teises liikmesriigis
õigus töötada teises liikmesriigis;
õigus elada teises liikmesriigis;
õigus võrdsetele võimalustele;
õigus Euroopa Liidus vabalt reisida;
õigus osta kaupu ja teenuseid;
õigus osaleda kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel ning kandideerida kohalikesse võimuorganitesse ja Euroopa Parlamenti igas Euroopa liikmesriigis;
õigus mõne teise ELi liikmesriigi saatkonna diplomaatilisele ja konsulaarabile välisriigis, juhul kui selles riigis puudub Eesti saatkond ;
õigus pöörduda petitsioonidega Euroopa Parlamendi poole ning esitada kaebus Euroopa ombudsmanile;
õigus kirjutada ükskõik millisele ELi institutsioonile ükskõik millises ELi ametlikus keeles, sealhulgas eesti keeles
õigus pääseda ligi ELi ametlikele dokumentidele
Euroopaliiduga liitumise plussid:

Tööturu avanemine

Suurbritannia , Iirimaa ja Rootsi avasid oma tööturu 1. maist 2004. 1. maiks 2006 pidid ülejäänud liikmesriigid komisjonile ametlikult teatama, kas nad kavatsevad jätkata siseriiklike meetmete kohaldamist maksimaalselt veel kolme aasta jooksul (sel juhul nõutakse tööluba) või hakkavad nad  kohaldama ühenduse korda, mis tähendab, et kõik ELi kodanikud võivad sellesse liikmesriiki vabalt tööle asuda.
1. maist 2006 on oma tööturu eestlastele avanud Soome, Hispaania , Kreeka ja Portugal ning 27. juulist 2006 Itaalia. 1. mail 2007 avas oma tööturu ka Holland. See tähendab, et Eesti kodanikelt ei nõuta nendes riikides töötamiseks enam tööluba.
Prantsusmaa, Taani, Belgia ja Luksemburg kavatsevad järk-järgult oma tööturgu uutest liikmesriikidest pärit tööjõule avada. Nimetatud riigid on avanud juba tööturu mitmete ametite raames või lihtsustanud tööloa taotlemise protseduure.
Prantsusmaa avas alates 01.01.2008 võõrtööjõule osaliselt oma tööturu. Turg avanes kaheteistkümne, sealhulgas Eesti, EL liikmesriigi töötajaile 150 ametinimetuse osas. Tegemist on enamuses vähest kvalifikatsiooni nõudvate ametitega (nt ehituses).
Luksemburg otsustas 1. maist 2009 avada tööjõuturu kaheksale 2004. aastal liitunud liikmesriigile. Praegu kehtivad üleminekumeetmed, mille kohaselt teatud sektorites on tööloa saamise protseduur lihtsam ning kiirem. Saksamaa ja Austria pikendasid üleminekumeetmeid veel kolme aasta võrra.
Saksamaa ja Austria pikendasid üleminekumeetmeid veel kolme aasta võrra.
Saksamaa valitsus on otsustanud jätkata piirangute pikendamist tööjõu vabale liikumisele kuni aastani 2011.
Alates 01.11.2007 lõpetati üleminekuperioodi piirangute rakendamine masinaehitus-, sõidukiehitus- ja elektriinseneridele. Samuti võivad piiranguteta asuda saksa tööturule saksa kõrgkoolide välismaalastest lõpetajad vastavalt lõpetatud erialale .
Austria avab 2009. a oma tööturu osaliselt ja kaotab piirangud uute liikmesriikide oskustöölistele ja akadeemikutele. Abitööliste ja kvalifitseerimata tööjõu puhul ei toimu piirangute lõpetamine enne 2010 või 2011 aastat.
Euroopa Majanduspiirkonna riikidest on piirangud tööturule sisenemiseks kaotanud Island. Norra pikendab üleminekumeetmeid kolme aasta võrra.
Täpsemalt ülejäänud EL-10 riikide ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide tööturule sisenemise tingimustest võib lugeda välisministeeriumi kodulehelt ja Euroopa tööalase liikuvuse portaalist EURES. Viimaselt leiab ka rohkelt infot tööpakkumiste ja koolitusvõimaluste kohta.
Enne välismaale tööle minekut tasub lisainformatsiooni saamiseks pöörduda kindlasti ka vastavate Eesti asutuste poole.

Üleminekumeetmed

Pärast Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal hakkas uute liikmesriikide tööjõu tööturule juurdepääsu puhul kehtima üleminekukord, mis tähendab, et üleminekuperioodi ajal võivad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikele seadustele nõuda uute liikmesriikide kodanikelt töökohale asumisel eelnevalt tööluba ning seada tingimusi selle saamiseks.  Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsi üleminekukorda ei rakendanud.
2003. aastal sõlmitud ühinemisleping sätestas liikmesriikide õiguse rakendada piiranguid 1. mail 2004 liitunud riikide, välja arvatud Küpros ja Malta, tööjõule maksimaalselt 7 aastaks. See aeg on omakorda jagatud kolmeks perioodiks: 2+3+2 aastat. Pärast 1. maid 2011 ei ole ühelgi liikmesriigil õigust 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riikide kodanikele oma tööturule sisenemisel piiranguid kehtestada.