Referaat: Heaoluühiskond (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Heaoluühiskond, heaoluriik
Referaat
Gerda Eesmäe
KM2
Juhendaja : Margit Veskimäe
Särevere
2011
Sissejuhatus :
Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus.
Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine tema elu jooksul.
Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus -, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt .
Heaoluühiskonnas on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit , tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada saada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla.
Kuidas seda välja selgitada? Selleks on vaja ametnikke, kes tegelevad andmete kogumise ning probleemide väljatoomisega ja saadud andmete grupeerimisega . Seejärel inimesi, kes saadud infot analüüsivad ning siis töötajad, kes saadud andmete alusel koostavad tegevuskavad ja - programmid , milliseid teenuseid ja toetusi inimestele pakkuda. Kui nüüd on otsustatud, millist programmi või kava ellu viima hakata on vaja ametnikke, kes klientidega tegelema hakkavad, et välja selgitada, kes on esitatud tingimustele vastav. Sageli kaasneb sellega suur "paberimajandus", millesse on haaratud ka mitmed teised ametkonnad, kes väljastavad tõendeid ja avaldusi , mis tõestavad inimese vastavust esitatud nõuetele.
Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine tema elu jooksul. Riiklikud toetused on hädasolevate perekondade päästmisel olulise tähtsusega. Tööandjad üle Euroopa on võtnud oma südameasjaks regiooni majanduse ergutamise, kuna ainult majanduskasvuga on võimalik säilitada heaoluühiskonna mudelit. Kuigi aastaks 2010 on seatud eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõi melisemaks majanduspiirko nnaks, ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Ikka ja jälle osutuvad lähenevad valimised olulisemaks ning visiooni elluviimine takerdub päevapoliitikasse. Kas tuleb tuttav ette? eestis osutuvad kõrged sihid tihti läbikukkunuks, kuna erakonnad ei suuda eesmärkide teostamisel üle olla üleüldisest virilast foonist. Ettevõtjad ootavad aga pikisilmi julgeid otsuseid haridus- ja tööjõuturu seisukorra parandamiseks. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendili ne tööhõivemäär vanuserühmas 15-64 aastat. Ka eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnendite l tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma.
1.Heaoluühiskond. Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed – olime pärisorjad ja talupojad. eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid . Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. 1990. aastatel eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud eesti ühiskond. Tänane eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult .
Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonnast on väike. Tööandjad üle Euroopa on võtnud oma südameasjaks regiooni majanduse ergutamise, kuna ainult majanduskasvuga on võimalik säilitada heaoluühiskonna mudelit. Kuigi aastaks 2010 on seatud eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks, ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70- protsendiline tööhõivemäär vanuserühmas 15–64 aastat. Ka eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnenditel tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal ajal nõuab neilt vastutust teiste samasuguste õiguste tagamise eest. heaoluühiskond on oma olemuselt kooperatiivne. See on ühe perekonna mudeli rakendamine kogu ühiskonnale ja riigile. Paraku seisab eesti selle mudeli rakendamisest veel väga kaugel.
HEAOLUÜHISKOND TEKKIMINE:
Juba tööstuspöörde tagajärjel hakkas muutuma inimühiskonna kultuur, laienesid riigi ülesanded. Riigi klassikaliste ülesannete (sisekorra kindlustamine, riigikaitse , vallutuste teostamine) kõrvale tekkisid sotisaalpoliit lised ülesanded ja majanduse reguleerimine, mille tulemusena kujunes välja heaoluühiskond , mille riigiks sai heaoluriik, kus hakati rõhutama sotsiaalpoliit kat. Heaoluriik on riigikorraldus , mis: Püüab parandada inimeste toimetuleku võimalusi ja heaolu Pakkuda ühishüvesid Kaitsta inimesi tururiskide eest Leevendada loodukatastroo fide kahjusid Korraldada haridust ja tervishoiu Rõhutada sotsiaalset õiglust, õigust Toetada keskklassi kui peamist maksumaksjat Püüab pakkuda soodustusi, toetusi Põhitunnused: Riigieelarve tuludest 40-50% läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Iga heaoluühiksond tugineb mingile ideoloogiale ja rahvuslikele traditsioonide le. IDEOLOOGIA- poliitikat, majandust ja sotsiaalseid tingimusi puudutav süsteemne ideedekogum, sageli äärmiselt teoreetiline. konservatiivne - alalhoidlik, vanameelne, uuendustevaenu lik Korporatiivne - integreeritud majanduslik planeerimismud el, milles turunudus-ja tootmismudelid ühendatakse finantsmudelik s 3 heaoluühiskonn a põhimudelit: konservatiivne -korporatiivne . Korporatiivsus e põhimõtte järgi varieerub kindlustushüvi tiste suurus ja ulatus elualadekaupa ning kvalifikatsioo ni järgi.Kõrgemap algalised saavad suuremaid väljamakseid, sest nende panus kindlustusfond i on suurem. Konservatiivsu st väljendab suhtumine perekonda ja naisesse. Niat nähakse pigem koduhoidjana kui võrdse konkurendina tööturul, seetõttu pole rõhku pandud laste riiklikule päevahoiule. Samuti on vanurid oma suguvõsa hoolitseda või elavad tasulistest hooldekodudes. Seega seda tüüpi HÜ kõrge kvalifikatsioo niga ja pika tööstaaþiga töötajaid. Eesmärk:
1) riigi truuduse tugevdamine ja töövõime säilitamine eriti riigile vajalike elukutset esindajate hulgas.
2) revolutsioonil ise meeleolude lämmatamine tööliste hulgas
3) riigile lojaalsete sõdurite kasvatamine
4) naise kui ema ülesande rõhutamist koduhoidjana ja lastekasvataja na. (saksamaa, belgia) Sotisaaldemokr aatlik heaolumudel - tekkis peale II maailmasõda, sai alguse Suurbritannias t ja levis põhjamaades. Sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele hoolimata nende sissetulekutest ja ja ühiskondlikust staatusest .
Srb on kapitalistlik riik ,mis maksab tervishoiusüst eemi teenused täielikult kinni. Riik on kehtestanud väga kõrged maksud , see saab kehtida vaid rahvusliku üksmeele korral. Jõukamad nõustuvad suurema maksukoormuseg a, nad saavad piisavalt tulu ja ka tasuta sotisaalhüvesi d. Iga laps saab toetust, olenemata pere majanduslikust seisust ja iga vanur saab rahvapensioni ise kui ta pole palgatööl käinud ega makseid teinud. Sellist solidaarsuspõh imõtet ei poolda konservatiivne ega liberaalne heaolumudel. liberaalne heaolumudel- levis USAs ja lähtub liberaalsetest põhiväärtustes t, vabadusest, võrdõiguslikku sest. Seda mudelit Iseloomustab vanasõna „igaüks on oma õnne sepp “. Eesmärgiks on kõrge tööhõive tagamine kõigis sfäärides ka hariduses, tervishoius . Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks peab mõtlema, kas kulutab raha argimõnudele või laseb end ravida, kindlustab vanaduspõlve, või hariduse lastele. Karjäär ja läbilöögivõime on väga olulised, sest mida paremad kutseoskused, seda kõrgem palk. Paljud terviskindlust uslepingud sõlmitakse töökohtade kaudu.
Heaoluriik ja ühiskond on laialdaselt mõistetavad terminid. Heaoluriigi võib jagada kolme kategooriasse: liberaalne, sotsiaalne ja konservatiivne. Olenevalt inimese maavaatest on aru saam neist erinev.
Mina, kui väga sotsiaalsete vaadetega inimene näen, et sotsiaalne heaoluriik on see, mis toimib tõelises heaolus. Ehk sotsiaalne heaoluriik. Kui aga küsida mõnelt liberaalilt, milline on tema jaoks heaolu ühiskonna mudel kirjeldaks ta midagi väga erinevat minu aru saamast.
Võib ju vaielda selle üle, kas Eestis toimib heaolu ühiskond või mitte. Teoreetilisel kuulub Eesti heaoluriikide hulka, just nagu kõik euroopa liidu riigidki. Kuid kui vaadata statistikat siis on Eesti väga kehvas seisus. Võrreldes Eestit Taani või Rootsiga siis on näha, meil on sotsiaalkulude osakaal riigis pea kaks korda väiksem neil. Üleüldiselt on Eesti selles arvestuses häbiväärselt madalal kohal. Tundub, et sotsiaalhüvitiste kärpimise teel viiaksegi Eesti 5 rikkaima euroopa riigi hulka. Kuigi tõesti võrreldes Eesti riiki mõne Lõuna Aafrika vabariigiga siis meil läheb siin tõesti hästi. Aga see ei ole mingi näitaja kui võrrelda ennast kolmandamaailma riikidega ja tunda enda üle uhkust .
Võib-olla üks paimaid näiteid sellest, et Eesti alles pürgib tõelise heaoluriigini on hiljutu toimunud majandussuruti, millest riik siiani toibub. Mis toimus sellel ajal Eestis; inimesi vallandati, paljud pered jäid ilma oma toetustest ning pidid ots otsaga välja tulema sellest raskusest. Üldiselt kannatas kogu riik. Võrreldes seda sama aega aga Taaniga, kus sotsiaalne heaolu on väga kõrge, seal ei olnud majanduslangus tava elus tundagi. Selle asemel, et inimesed oleksid kaotanud oma töö, vähendati lihtsalt nende töökoormust. Selle tulemusena jäi inimestele püsivsissetulek ja sotsiaalne kindlustatus. Majanduslangus on küll ekstreemne näide, kuid sellistes olukordades on näha riigi kõik plussid ja miinused.
Nii väike riigi jaoks on meie praegune seis vägagi hea kui võtta seda nagu ühte arengu staadiumit. Me ei ole ju veel 20 aastatki vabad olnud. See aeg küll tundub pikk kui meie ühiskonna näitel on ilusti näha, et see ei ole küllalt kaugel, et seda unustada ja alustada millegi täiesti uuega.
Eesti on küll maailma arvestuses heaoluriik kui jõudmaks maaailma tasemele peab meie ühiskond arenema ja õppima teiste riikide kogemusest ja tegudest. Nii ehk jõuab Eesti ka meile lubatud 5 rikaima riigi hulka ja oleme eeskujuks teistele riikidele, kes veel arenevad.
Kasutatud materjal:
Annaabi.ee
et.wikipedia.org
www. geenius .eu