Milline eriala on tänapäeva ühiskonnas väärtustatud ja miks? (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Ä12KÕ
Jessika Petrov
Milline eriala on tänapäeva ühiskonnas väärtustatud ja miks?
Essee
Õppejõud: Anne Reinsoo
Mõdriku
2012
Väärtus on püsiv hinnang, mis mingile asjale või nähtusele on antud või selle juurde muul viisil kuulub. Mina arvan, et väärtustamine on igaühe poolt olulisima leidmine ja väljatoomine. Seetõttu saab essee teemat mitmeti tõlgendada, kuid mina lähtusin töös eelkõige kasvava tööhõivega aladest ning tulevikuprognoosidest. Internet on meie elu lahutamatu osa ning erinevaid portaale ja lehekülgi külastades ei mõtle me sellele, et neid kohti poleks olemas, kui ei oleks hulka spetsialiste, kes selle välja mõtlesid ja seejärel selle süsteemi programmeerisid. Maailm meie ümber toimib sellisena nagu ta on just tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustele ja pea ükski valdkond ei toimi seda kasutamata.
Riiklikult prioriteetsed ja kasvava tööhõivega valdkonnad on tehnikaalad, arvutiteadused, keskkonnakaitse , teenindus ning samuti keskendutakse pädevate õpetajate koolitamisele. Ettevõtjate seisukohalt on oluline rahvusvahelise kogemusega tippspetsialistide leidmine, kuid pööratakse tähelepanu ka tehnikale, ärindusele ning programmeerimisvaldkonna oskustööliste palkamisele. Juhtivatesse ülikoolidesse sisseastumisel on populaarseimad alad õigusteadus, ärindus ja ka infotehnoloogia . Õigusteaduse kandidaadid on oma valikut põhjendanud oma õiguste vastu huvi tundmisega ja hilisemate karjäärivõimalustega, mis ulatuvad Euroopa tasemele . Ka ärinduse ja infotehnoloogia õppesuundadel nähakse eelkõige võimalust end hiljem tööturul tõestada ja probleemideta töökoht leida kuna ollakse kursis oskustööliste nappusega.
Spetsialistide puuduse probleemi põhjused algavad juba põhikoolis, kus reaalained ei ole populaarsed ja nendest korralikku põhja alla saamata tundub infotehnoloogia ja programmeerimise valdkond keeruline. Keskendutakse rohkem humanitaaraladele ja reaalained, nagu näiteks matemaatika , füüsika ja keemia, jäävad tahaplaanile. Antud ainetes õpetatakse valdavalt teoreetilist poolt nii et praktika jääb tähelepanuta , mistõttu ei oska õpilane teadmisi igapäevaelus rakendada, ja selline ühekülgne lähenemine on jätnud viimased põlvkonnad ilma andekatest inseneridest ja programmeerijatest. IT-valdkonna vastu tuleks huvi tekitada juba maast-madalast ning kasutada koolis suure osa õppetöö tegemisel arvutit. Siis saabuks arusaamine, et see ei ole mõeldud ainult mängimiseks ning võimalused ise süsteeme ja kodulehekülgi luua on lõputud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuturu prognoosis, mis ulatub aastani 2018 , nähakse kiireimat tööhõivekasvu just IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), energeetika ja tootmisvaldkondades. Praegu oleks meil juurde vaja juba umbes tuhat arvutispetsialisti. Olemasolevad programmeerijad peaksid keskenduma innovatiivsete lahenduste väljatöötamisele, kuid tänu valitsevale spetsialistide nappusele tegelevad nad ettevõtetes igapäevaste IT- alaste probleemidega ja peamiselt tarkvara uuendamisega. Tähelepanuta on jäänud elanike infotehnoloogiaalane harimine, millele tähelepanu pööramisel saaksid spetsialistid välja töötada uusi võimalusi, selle asemel et tegeleda igapäevaste apsakatega. See on oluline kuna statistikaameti andmetel toodab üks IKT-valdkonna töökoht Eestile lisandväärtust 40 000 eurot aastas, mida on kaks korda rohkem, kui teistes majandusvaldkondades töötavad spetsialistid suudavad toota.
Infotehnoloogia arengu taga on eelkõige arvutite kasutamine nii igapäevaelus kui ka tööl. Vajalike kogemustega on võimalik korralikku palka teenida ning uuringud on näidanud, et juba lähitulevikus suureneb nõudlus IT-spetsialistide järele veelgi. Isegi enamik väikeettevõtteid on pliiatsi ja paberi asendanud kuvari ja klaviatuuriga ning kui organisatsioonis pole infotehnoloogia alal pädevat töötajat, tuleb ta palgata. Tööjõuturul valitseb aga spetsialistide koha peal põud ning vajalike teadmiste ja oskustega inimest on raske leida. Seetõttu, kui see iõnnestub, ollakse tema väärtusest ettevõttele teadlikud ning pakutakse talle korralikku töötasu . IT-valdkonna areng on aga keeruline kuna uusi lahendusi kasutatakse tagasihoidlikult. Ettevõtjad ei ole kulutuste hirmus valmis oma tööprotsesse täielikult muutma , olgugi et selle läbiviimisel kasvaks ka konkurentsieelis ning igapäevatöö oleks tõhusam.
Infotehnoloogia pakub palju võimalusi eneseteostuseks, ettevõtete tööprotsesside tõhustamisest uute lahenduste loomiseni. Rutiinset tööd on vähe ja iga tööpäev on eelmisest erinev. Ka kontori mõiste on selles valdkonnas vähetähtsaks muutumas kuna see amet ei eelda üheksast viieni laua taga istumist. Samuti on IT-keel universaalne ja ei sõltu soost, vanusest ega ka rahvusest. Hea haridusega on tööd igal ajal igal pool, nii siin kui ka piiri taga. IT-alad on muutunud prežtiiseteks kuna ühiskonnas väärtustatakse teadmisi ja oskusi ning peetakse lugu inimestest, kes on laialdaste teadmistega ja oskavad midagi hästi, sealjuures omades korralikku sissetulekut. Selles valdkonnas maksab idee ja selle olemasolu ja tugeva töö tagajärjel võib igaühest saada järgmine Bill Gates või uue Skype 'i looja.
Kokkuvõtteks võib öelda, et infotehnoloogia alal töötavate inimeste tulevik on roosiline, sest raske on uskuda , et sellel alal tekiks tööjõu üleküllus. Juba täna on kõrgtasemel teadmiste ja oskustega tööjõu leidmine Eestis raske, spetsialistidest on puudus. Muudatustest tuleks alustada juba haridussüsteemis , tutvustades õpilastele arvutit, kui millegi uue ja innovatiivse loomise vahendit. Kui on piisavalt tahtmist õppida, saab ka hilisemas elus IT-ga tutvust teha ja seeläbi oma karjäärile täiesti uus suund anda. OECD uuringute järgi on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõige tähtsam tootlikkust suurendav faktor kogu majanduses ja just kriisiolukorras otsitakse uusi efektiivseid lahendusi. Eesti reklaamib end kui e-riiki ja on suurte sammudega jõudmas järgi läänelikule ühiskonnale, kuid kui me spetsialistide koolitamisele tähelepanu ei pööra, meie areng peatub.