Vastus leiad õppematerjalist: Logistika kordamisküsimused

Logistika kordamisküsimused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on hetkel aktuaalseimad probleemid logistikas ja transpordis?
Mis on tarneahel ?
Kuidas toimub tarneahela juhtimine?
Mis on jätkusuutlikkus ja millega tuleb arvestada jätkusuutlikul ettevõttel?

Logistika ülesanded, milleks on logistikat vaja, kuidas on logistika arenenud?

Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust.
Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest
Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ja mõõdukate kogukuludega.
Tootmislogistika ülesanne on suurendada tootlikkust, arendada tehnoloogiat, kasutada tootmisressursse ja optimeerida tootmisprotsesse.
Jaotuslogistika ülesanne on korraldada pärast toote valmimist selle jõudmine tarneahela järgmisesse lülisse või tarbijani .
Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel , et tootmine ja kaubandus ei suudaks transpordi, ladustamise ja varude haldamiseta eksisteerida. Esmatähtsad valdkonnad on tarbijate vajaduste rahuldamine kaupade tootmise ja müügi kaudu. Seega on primaarsed turundus ja tootmine ning vastavad eesmärgid. Logistika funktsioon on teenindava valdkonna ülioluline funktsioon. Logistika peaks looma eeldused ja võimalused efektiivseks tootmiseks ning turunduseks .
-Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid. Kaupu transporditi juba kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Kasutati algelisi ladusid viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini, samuti ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks. Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa.
-Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Pikkade meresõitude alustamisega keskajal sai võimalikuks mandritevaheline mitmesajatonniste kaubapartiide transportimine purjelaevadega.
-Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel.
-Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel.
- Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võtmisega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalennukiteks.
Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Peamiseks eesmärgiks oli vägede varustamine eluks, liikumiseks ja sõjategevuseks vajalikuga. 20. sajandi teisest poolest alates võib aga rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud. 21. sajandiks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni , toota uusi tooteid ja leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks . See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete süsteemide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamiseks võimaldajaks ja katalüsaatoriks. Seda iseloomustavad märksõnad: süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus.

Logistika arenguetapid , militaarlogistika roll ajaloos
Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Analoogiliselt ärilogistika vajadusega toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid on läbi ajaloo olnud väejuhid probleemide ees, kui on tekkinud vajadus liikuda mitmekümnest või mitmesajatuhandelisest sõdurist koosneva sõjaväega sadu ja tuhandeid kilomeetreid. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoosseisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Väejuhtide peamine ülesanne polnud mitte niivõrd sõjaplaanide koostamine ja vaenlasega võitlemine, kuivõrd sõjaväe hoidmine võitlusvõimelisena.
Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moonavarusid täiendada .
Nii toimis see kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõlbustamiseks võeti kasutusele raudtee . Alles tänu raudtee kasutuselevõtmisega sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine , juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine.
Sõjaajaloolased on seisukohal, et militaarlogistika kujunes enam-vähem tänapäevasel kujul välja Teise maailmasõja käigus, mil logistika valdkonnas tuli teha pingutusi, milliseid polnud varasema sõjaajaloo jooksul kunagi nähtud. Teist maailmasõda on peetud seetõttu ka üheks logistika arengu mootoriks .
Pärast Teist maailmasõda hakati rakendama militaarlogistika põhitõdesid järk-järgult tootmises ja kaubanduses. Mitmete teadlaste arvates on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele.
Kuivõrd jätkusuutlik on Eesti majandus (tootmine ja logistikasektor), millisedi uuendusi tuleb teha, et saavutada konkurentsieelis
Konkurentsieelis tähendab eristumist konkurentidest.
Mida populaarsemaks muutub ühiskonnas jätkusuutlikkus, seda rohkem peavad ettevõtted sellele mõtlemad. Omamoodi surve avaldamine. Eestis on olemas selline firma nagu logistika pluss. Seal kasutatakse päikesepaneele. Laokulu vähenes.
Samuti on paberikulu vähendatud, transporti muudetakse ökonoomsemaks kasutatdes teekonna optimeerimist(co2 vähenemine) ja maksimum koormaid.
Osad inimesed eelistavad nähe toodetel märget, et need on tulnud loodussõbralikult firmalt, mistõttu on neil konkurentsieelis. Reklmaamitakse, et nad keskkonnasõbralik firma.
Eesti masinapark pole väga loodussõbralik .
Sadolin kautab 100% rohelist energiat(Eesti Energia roheline pakett ). Tarneahelas annab konkurentsieelise nendes riikides, kus roheline energia on kallim, kui tavaline. Eestis erilist vahet hinnas pole.
Keskkonna probleemidele tähelepanu pööramine.
Innovatiivsete lahenduste kasutamine
Uutele turgudele laienemine
Ekspordi suurendamine
Tööjõuturu kohandamine (kohati valitseb tööpuudus )
4.Millised on hetkel aktuaalseimad probleemid logistikas ja transpordis ? Ülemaailmselt ja riigisiseselt
Palgad väikesed.
Eesti

Transiidimahu vähenemine
Teedemaksu puudumine
Segadus Saaremaa laevadega
Rail Balticu segane protsess
Autojuhtide palkadega skeemitamine
Maailm
Keskkonna probleemid
Aeglased tolliprotseduurid
Tagastuslogistika halb organiseeritus (kaubaaluste, taara, konteinerite tagastus)
Logistikaturu ‘’solkimine’’ monopolide poolt
Õigeaegne kohaletoimetamine varieerub väga suuresti

Mis on tarneahel ? Kuidas toimub tarneahela juhtimine?
Tarneahela ülesanne on ühendada omavahel kõik tegevused, struktuurid ja osalised alates toorainete valmistajaist kuni tarbijateni. Tarneahel on võrgustik, kus ettevõtted juhivad ja arendavad koostöös ahela voogusid. Tarneahelas on igal organisatsioonil oma roll. Tarneahela struktuur sõltub ettevõtte valmistatavatest toodetest, tegutsemisalast ja selle klientidest. Tarneahel ühendab ettevõtte ja selle tarnijad jaotuses osalevate ettevõtete ja tarbijatega. Tarneahelas on seatud eesmärgiks efektiivsuse ja kliendikesksuse saavutamine ning lisaväärtuse tootmine.
Tarneahela juhtimise (haldamise) all mõeldakse tarneahelasse kuuluvate ettevõtete võrgustiku materjalivoo ja sellega seotud info- ning rahavoo terviklikku planeerimist, koordineerimist ja juhtimist. Tarneahela haldamisel on kesksel kohal tarneketi struktuuri moodustamine ja selle arendamine. Tarneahelapõhise mõtlemisviisi puhul on rõhuasetus ajal, vastastikusel usaldusel ja läbipaistvusel. Olulisteks teguriteks on osalistevaheline koostöö ja väärtuse loomine tarbijale.
Tarneahela juhtimise ja toimimise edukust mõõdetakse selle kaudu, kuivõrd õnnestub saavutada järgmisi võimekusi: • ettevõtte konkurentsivõimelisus, rentaablus ja efektiivsus • keskendumine olulisele • probleemide lahendamise suutlikkus • toimingute mõõtmine ja raporteerimine mõõtmistulemustest • läbipaistvus • tõhus informatsiooni edastamine.

Mis on jätkusuutlikkus ja millega tuleb arvestada jätkusuutlikul ettevõttel?
Mõiste. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid
Seega peab jätkusuutlik firma suutma efektiivselt ära kasutada majanduse, keskkonna ja sotsiaalsest arengust tulenevaid võimalusi ning vähendada riske ja kulusid .

Transpordi roll maailmamajanduses, transpordi olemus
Transpordi all mõistetakse veoste ehk kindlas koguses kaupade ja materjalide ümberpaigutamise protsessi saatjalt saajale , samuti reisijate toimetamist soovitud ajal lähtekohast sihtkohta.
Majanduslikust seisukohast on transport käsitletav majanduse osana , mis rahuldab inimeste vajadusi kaupade ja inimeste geograafilise asukoha muutmisega. Transpordi kui valdkonna oluline iseärasus on see, et selle kui iseseisva teenuse järele ei ole tegelikult nõudlust, vaid on tuletatud nõudlus , vajadus toodete järele, mida on tarvis kohale vedada, või isiku vajadusest olla teatud ajal teatud kohas. Inimeste ja kaupade vedusid tehakse nii oma vajaduste rahuldamiseks kui ka ettevõtetele ja eraisikutele teenuste osutamiseks.

Transport kui majanduse „vereirnge“
Tootmise madala efektiivsuse ja majanduse rahva teenimisest eemaldumise põhjus ei ole mitte üksnes selles, et majanduse arengut seostatakse esmajoones ettevõtluse arenguga. Samas unustatakse, et riigi majandussüsteemi lahutamatuks osaks on transpordisüsteem, kuhu kuuluvad auto-, raudtee-, mere-, sisevee-, toru- ja õhutransport. Transport on toidu, rõivaste ja peavarju kõrval inimese eksisteerimise neljandaks eluliseks vajaduseks. Majanduse arendamise ja tootmise paigutamine on otseselt seotud transpordi arendamisega ning seda nimetatakse rahvamajanduse vereringeks.
Transport annab inimesele ja kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse. Ilma transpordita pole normaalset sidet inimese ja tema töökoha, haridusasutuste, polikliiniku, kultuuri- ja täitevvõimu jne asutuste ning erinevate majandusharude ja piirkondade vahel. Transport ühendab tootjad ja tarbijad, tööstuse ja põllumajanduse harud, asulad ja puhketsoonid. Ilma toodete vahetamiseta, mis toimub transpordi vahendusel, oleks üksikute piirkondade spetsialiseerumine mõeldamatu. Tänu transpordile saavad erinevad piirkonnad võimaluse arendada oma majandust vastavalt looduslikele ja majanduslikele eeldustele.
Transpordist räägitakse tihti kui majanduse vereringest, mis tagab piirkonna majandusliku arengu. 20. sajandil on töökohtade loomisele ja majandusarengule aidatud palju kaasa just transpordiinfrastruktuuri ehitamise abil. Kiiret liikumist ja suurtes kogustes kaupade vedamist võimaldav infrastruktuur aga ei tähenda alati efektiivset transporti, paremat juurdepääsu ja edukamat majandust. Inimkond kasutab tänapäeva transpordis rohkem energiat kui kunagi varem ja tarbitavad kaubad on toodetud meist üha kaugemal. Samas on inimeste igapäevasele liikumisele kuluv aeg jäänud sajandite jooksul samaks – keskmiselt 70-80 minutit päevas.

Maantetranspordi olemus
Koos logistika arenguga on kujunenud välja uut tüüpi transpordinõudlus, mida iseloomustab eelkõige vedude teostamise kiirus ja operatiivsus, väiksemad saadetised , kõrgema väärtusega kaup, paindlikkus , turvalisus ning võimalus jälgida vedude teostamist ja saadetiste liikumist. On saanud selgeks, et uut tüüpi transpordinõudlust täidab kõige paremini maanteetransport.
Maanteevedudel on muude transpordiliikide ees järgmised eelised:
• kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale, nn uksest ukseni teenindamine
• lühike veoaeg , vedude regulaarsus
• suur paindlikkus vedude korraldamisel
• suhteliselt kõrge operatiivsusaste, mis tagab vedude suure sageduse
• tihe terminalivõrgustik
• vähesed nõudmised kaupade pakenditele ja veoste kinnitamisele koormaruumis
• mitmekesine veoinventar – palju eri tüüpi veokeid ja haagiseid mitmesuguste veoülesannete täitmiseks
Teenuste osutamist maanteetranspordile iseloomustavad järgmised näitajad:
• Paindlikkus – veovahendeid on suhteliselt lihtne suunata ümber veoprotsessi käigus. Paindlikkust lisab veovahendite kombineerimine ning võimalus suurendada lühiajaliselt veomahtusid veovahendite ümbersuunamisega.
• Turvalisus – ühe veovahendiga veetakse korraga suhteliselt väike kogus kaupa, kusjuures koos veosega liigub ka juht. Väheneb kaupade purunemise, kaotsimineku ja varguste oht.
• Usaldusväärsus – üldjuhul täidetakse klientidele antud teeninduslubadused ka lühikese ajavahemiku jooksul.
• Teenindusvalmidus – autojuhi kohalolek annab võimaluse lahendada transpordi tellija probleeme lokaalselt, sest juhil on vastavad kogemused ja otsene kontakt oma veofirmaga.
• Kohanemisvõime – veovahend esindab tihti üksikut iseseisvat majandusühikut (omanikjuhiga veok), mistõttu on omanikjuht väga vastuvõtlik turu muutustele ja üritab üldjuhul toimida hetkevajaduste järgi.

Raudteetranspordi olemus
Raudteetransport on regulaarne ja ilmastikust sõltumatu veoviis kaupade toimetamisel suurte kauguste taha. Raudteetranspordi oluline eelis on suhteliselt madal vedude omahind ja keskkonnasõbralikkus, samuti võimalus tõhusalt korraldada laadimistöid. Puuduseks on pikad veoajad, vahel ka raudteeorganisatsioonide vähene paindlikkus. Raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning selle arendamine nõuab suuri investeeringuid. Raudteetransporti kasutatakse peamiselt siis, kui veetavad kaubakogused ja veokaugused on suured. Mida suuremad on veomahud, seda lühematel distantsidel suudab raudteevedu võistelda maanteeveoga.

Õhutranspordi olemus
Lennuvedusid tehakse siis, kui:
• kauba väärtus, arvestades selle kaalu, on suhteliselt kõrge
• kauba kvaliteedi ja/või tarbimisväärtuse säilimine selle kiire päralejõudmise tõttu tõstab selle väärtust
• kauba vedamine muu transpordiliigiga nõuaks mitmeid veoviise ja kauba ümberlaadimist, millega kaasneksid täiendavad kulud
-Õhutranspordiga veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe:
• kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne)
• kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile lisaväärtust
• ekspress-saadetised
• väärtuslik kaup, mille transportimisel on veokulu tühine võrreldes muude kulude ja kauba hinnaga
• kaubad, mille veoaeg on lühike ( varuosad , tootenäidised, näituse eksponaadid)
• kiiresti aeguvad tooted, moe- ja hooajakaubad
-Lennuvedudel on muude transpordiliikide ees järgmised eelised:
• suur veokiirus
• ülemaailmne tihe lennuliinide võrgustik
• kauba kiire käitlemine lennuväljadel
• standarditud mängureeglid lennukompaniidest sõltumata ( IATA )
• suhteliselt madal pakendikulu
• võimalus teha vedusid kaugetesse piirkondadesse, mis on muudele transpordiliikidele kättesaamatud
-Lennuvedudel on muude transpordiliikide ees järgmised puudused:
• suhteliselt kõrged veotariifid kauba kaalu- ja ruumalaühiku kohta
• saadetise suhteliselt väike kaal
• sõltuvus ilmastikuoludest
• kauba suhteliselt kõrge hind võrreldes kauba kaaluga

Meretranspordi olemus
Meretransport on olnud 1940. aastatest alates maailmakaubanduse mootoriks ning liikumapanevaks jõuks, mille abil industrialiseerunud maailm on saanud kasvada ja saavutada praeguse heaolutaseme. Meretransport on tänapäeval kõige suuremate veomahtudega transpordiliik rahvusvaheliste vedude alal – 69% kogu transporditööst tehakse laevanduses.
Merevedude eelised muude veoliikide ees on järgmised:
• ülisuured veetavad kaubakogused
• suhteliselt madalad veotariifid
• kõige keskkonnasäästlikum veoviis
• lühikestel liinidel hea regulaarsus
• veoprotsesside tasemel logistikalahendused
• laadimistööde suur efektiivsus

CMR konventsioon
Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid reguleerib 1956.aastast Genfis vastu võetud CMR konventsioon. Tänaseks päevaks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga . Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal.
CMR sätestab, et kaupade autovedude lepingut peab kinnitama saadetise saatedokument. CMR saatedokument väljastatakse kolmes eksemplaris: esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ja kolmas jääb vedajale. Saatedokument ei ole maksevahend ega kauba omandiõigust tõendav dokument.

Eesti Transpordi arengukava- mida on selles kajastatud ja milliseid transpordi arenguid kavas kirjeldatakse
Üha suurem rõhk transpordi arengu planeerimisel on selle ökonoomsus ja keskkonnasäästlikkus. Eesti suuremad vajadused transpordisektori arengus on säilitada põhimaanteede seisukord ja parandada tugi- ja kõrvalmaanteid, jätkata Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist; vähendada linnades autokasutust, parandades kõndimise, jalgrattaga sõitmise ja ühistranspordi võimalusi ning pakkuda nutikate lahenduste abil ka uusi teenuseid, eelkõige lühiajalist ratta- ja autorenti; suurendada rongiühenduste kiiruseid ja sagedusi nii, et Tallinna ja teiste linnade vahel liikumiseks on rong eelistatuim transpordivahend, parandada rongiühendusi Lätiga (Tartu-Riia liin, Rail Baltic) ja Venemaaga (Peterburi sõit kestaks vähem kui 5 tundi) ning ühendada lennujaam trammiliiniga; suurenda liiklusohutust, et kolme aasta keskmine liikluses hukkunute arv jääks alla 50 ning pikemas perspektiivis ei hukkuks liikluses ühtegi inimest; tõsta taastuvenergiat kasutavate ja ökonoomsemate sõidukite osakaalu , et peamine alternatiivne kütus oleks Eestis kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan või surugaas .

Intergreeritud vedude olemus

Klienditeeninduse roll logistikasektoris
Klientidest rääkides peetakse silmas erinevaid kliente:
• ärikliendid, kes esindavad ettevõtte ärikeskkonda ja töötavad selle nimel, et tarbija soovid saaksid rahuldatud
• lõppkliendid – tarbijad, kelleks on füüsilised isikud või ettevõtted, kes tarbivad erinevaid tooteid ja teenuseid
Klienditeenindust peetakse logistikasüsteemide üheks olulisemaks komponendiks. Kõik logistikatoimingud peaksid olema korraldatud toetamaks klienditeeninduse eesmärke. Kuna logistilise teenindamise põhimõtted seavad prioriteediks tarbija, siis on logistikas juhtivaiks kriteeriumeiks klienditeeninduse sisu ja pakutav teenindustase. Klienditeenindus on logistika ja tarneahela juhtimise olulisemaid funktsioone, mis peaks olema suures osas ettevõtte logistikakontseptsiooni sisuks . Klienditeenindus kujutab endast ettevõtte logistikasüsteemi toimimise väljundit. Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte jõupingutustele logistikatoimingute tegemisel ja on ettevõtte logistikasüsteemi toimimise efektiivsuse näitaja. Väljundi erinevaid parameetreid on võimalik mõõta suurustega nagu tellimuse täitmise aeg, tellimustsükli aeg, tarnekindlus , tarne täpsus jne.

Info ettevõtete külastuspäevalt
„Logistika on materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine , juhtimine ja jälgimine. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni valmistoodangu tarnimiseni tarbijaile. Eesmärgiks on seejuures kulude minimeerimine , tarnimine lühikeste tarneaegadega klientidele sobiva teenindustaseme ja paindlikkusega“.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 36 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaie97 Õppematerjali autor

logistika raudtee maantee paindlikkus veovahend militaarlogistika transpordi arengu rong suutlikkus ärilogistika väejuhid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Logistikaõpik

1 LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON 1.1. Logistika ajaloost Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mit- meid aastatuhandeid. Kaupu transporditi juba kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Kasutati algelisi ladusid viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini, samuti ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks. Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja

Kategoriseerimata

docx

Logistika alused (kordamismaterjal eksamiks)

toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moonavarusid täiendada. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal hoogsalt. 2. Kuivõrd jätkusuutlik on Eesti majandus (tootmine ja logistikasektor), milliseid uuendusi tuleb teha, et saavutada konkurentsieelis. Võrreldes endiste NSVL riikidega oleme teinud 20. aasta jooksul teinud läbi tohutu arenguhüppe, kuid EL majandusparameetrite järgi oleme edukuse tabelites viimaste hulgas.  Keskkonna probleemidele tähelepanu pööramine.  Innovatiivsete lahenduste kasutamine

Baaslogistika

pdf

Logistika

1. Mis on logistika? Logistika määratlus. Logistika - materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Määratlus - Logistika on juhtimise integraalne tööriist, mis soodustab äritegevuse käigus strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete eesmärkide saavutamist materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu. 2. Milliseid tegevusi hõlmab logistiline kett? Transport, laomajandus, varude hoiustamine, info töötlemine, juhtimine, pakkimine, korje, kaupade laialijagamine, kontroll varemmainitud tegevuste üle 3

Baaslogistika

docx

Logistika eksami kordamiseks

Kordamiseks: 1. Logistika olemus Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu. Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine. Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise

Logistika alused

odt

Logistika alused põhjalik konspekt

2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood 1950-1960. 1956 pannakse alus logistika kogukulude konseptsioonile 2) Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele 3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents.

Logistika alused

doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S

Logistika

docx

Transport logistikas

Kokkuvõtte Kokkuvõtteks võib öelda, et transport logistikas kasutatakse väga laialt, palju inimesi tänapäeval töötavad sellega transpordiga. Need alad arenevad iga päev rohkem ja rohkem ja see on väga hea. Meretransport on kõige suuremate veomahtudega transpordiliik. Iga transport kasutatakse väga tihti ja väga palju inimestega. 9 Kasutatud kirjandus 1. Villemi, M., Logistika alused. TTÜ Kirjastus, 2003. 2. http://www.logiproff.com/popFile.php?id=79 3. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/laomajandus/transpordi_miste.html 10

Baaslogistika

doc

Logistika eksam II kordamisküsimused

Edu faktoriteks on: · informatsiooni liikumine nõudluse kohta tellijalt tarnijale toimub operatiivselt ja usalduslikult · kauba liikumine on kiire ning paindlikult juhitav, informatsioon kauba liikumise kohta on tarneahela eri osadele kättesaadav · planeerimisotsuste tegemiseks vajalik informatsioon on kättesaadav ja seda osatakse kasutada. 8) Infotehnoloogia eesmärk logistikas ... ... on minimaalsete kulutustega tagada logistika kvaliteetne funktsioneerimine vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad õiges sortimendis, õiges koguses, õiges kohas ja õigel ajal. Tänapäevased logistika korraldamise meetodid lähtuvad põhimõttest, et nõudluse tekkimise korral käivitatakse tootmine ja erinevad logistilised tegevused transport, ladustamine, jaotus jne. 9) Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: tihedus

Logistika

Rohkem sarnaseid