Ühiskond (0)

ÜHISKOND
Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine ( feodaalid ,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus , absolutism.
Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv , leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine.
Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor , keskklass moodustab suurema osa rahvastikust.
Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside , kaabeltelevisiooni jms näol.
Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pidevalt ja oskuslikult majanduses ja poliitikas. Iseloomulikud on kõrge üliõpilaste ja teadlaste arv, innovatiivne töö, uurimustööd ja uuringud.
Heaoluriik- valitsemise viis, milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel. Kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Tunnused: vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, aktiivne kodanikuühiskond, tasuta võimetekohase hariduse tagamine, inimõiguste kaitse.
1) Sotsiaaldemokraatlik- kõikehaaravus, st pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekutest või ühiskondlikust staatusest. Seejuures on riik peamine heaolu pakkuja . (Rootsi, Taani, Norra) Eelised- kõrge toetuste tase, sotsiaalsete vastuolude vähendamine, laialdane populaarsus. Puudused- kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud (astmeline süsteem), riigi/valitsuse domineerimine .
2) Konservatiivne- Tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemistel, süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid. (Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa) Eelised- säilitab eelneva sissetuleku taseme, võimaldab erasektori osalemist teenuste pakkumisel , keskmine maksude tase. Puudused- Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes. Karistab töövõtjaid spetsiifilistes sektorites, produtseerib uut vaesus , vähe toetust välaspool kindlustussüsteemi.
3) Liberaalne- Minimaalne riik, põhiline vastutaja on inimene, toetused vaid vaestele, madalad maksud.( Austraalia , Suurbritannia, Iirimaa , USA) Eelised- vähemtundlik demograafilistele protsessidele, madalad üldised maksud, stimuleerib aktiivset tööturgu, eriti madala palgalist. Puudused- Kõrge ebavõrdsus ja suured sotsiaalsed vastuolud, madal teenuste tase vaestele, poliitiliselt tihti ebapopulaarne, negatiivne märk küljes abiprogrammide saajatel.
Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktruurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub diktatuurilt üleminek demokraatiale. Ohud- majanduskriis , mille tagajärjel elatustase langeb. Populistlikud , kajanduse toimimise põhitõdesid eiravad otsused, reformide ebaühtlane tempo jne.
I etapp siirdeühiskonnas- vabad valimised.
Demokraatia tunnused- kodaniku vabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees, pluralistlik kodanikuühiskond, vaba ajakirjandus .
Polüarhia- Kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
Tunnused- alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat.
Absoluutne ehk piiramatu monarhia- kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile (Saudi-Araabia, Katar , Brunei)
Parlamentaarne ehk piiratud monarhia- Riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb kontsitutsiooni ehk põhiseaduse raames. (Beliga, Taani, Hispaania , Rootsi)
Diktatuur- õigusvastane valitsemisvorm , mille puhul isik või isikud on haaranud võimu ja kasutatakse seda piiranguteta. Totalitaarses ühiskond täielikult riigivõimu kontrolli all(Põhja-Korea, Kuuba), autoritaarses teatud valdkonnad riigivõimu alt vabad(Venezuela, Valgevene). Totalitaarses ülitähtis ideoloogia, autoritaarses kindel ideoloogia tavaliselt puudub.
Jätkusuutlik areng- arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Jätkusuutlikus valitsemises- võim peab olema õiguspärane, ehk kui võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne(tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav . Huvide rahuldamine peab käima tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega.
Demograafiline jätkusuutlikus- Seisneb rahvastiku püsimises või suurendamises. Inimesed on riigile väga olulised. Tuleb suurendada ja soosida sündimust. Samas ka soosida sisserännet. Seisneb ka hariduses, inimeste ühiskonda kaasatuses.
Sotsiaalne jätkusuutlikus- Eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliitikale(pole mitte koorem vaid investeering ) Hõlmab tööhõive abil vaesuse vastu võitlemist, piisavaid toimetulekutoetusi, mitte-diskrimineerivat tööd ja sotsiaalkindlustust kõigile.
Eesti- Ei saa öelda, et heaolukasv ja ühiskonna sidusus on 100 %-liselt tagatud, aga positiivne areng toimub kindlasti. Vaeste inimeste osakaal on vähenemas. Kaasatakse erasektorit ühiskonnale vajalikesse toimingutesse. Näiteks riik toetab mobiilsidevõrgu firmasid, tagamaks üle terve riigilise interneti kättesaadavuse kõigile. See aga on oluline ühiskonna sidususe koha pealt.